Trollijuhtide "kooliraha" ratastoolis inimeste teenindamisel

Arvan, et väga hea on Priit Kasepalu olukorra kirjeldus ja kohene sekkumine. Tavaliselt on nii, et inimesed kurdavad ja ei jäta detaile meelde. Uskumatu, et trollijuht taaskord nii puudega inimese vaenulikult reageeris. Sarnaseid juhtumeid on esinenud ka Astangu keskuse õpilastega. Kui linnavalitsus soovib, et puudega inimesed rohkem ühistransporti kasutavad, siis peavad ka trolli- ja bussijuhid oma tegude eest vastutama. Tundub, et ainult karistamisega nad oma kooliraha kätte saavadki.

Juhtum ise selline:
Eesti Pimedate Raamatukogu direktori Priit Kasepalu kiri Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondisele, Tallinna Puuetega Inimeste Kojale, Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingule.

Täna (09.09.09) kell 12:03 soovis ratastooli kasutav mees siseneda Ehitajate tee peatuses (suunaga kesklinna poole) 3. liini trolli nr. 437. See on madalapõhjaline liigendtroll ja sõidul ei olnud reisisaatjat. Mees soovis siseneda 3. uksest, st. pärast lõõtsa 1. uksest. Sellel uksel aga ei olnud kaldteed. Trollis sõitnud noormees püüdis ratastooli esirattaid ja meest saatev naine tooli tagumist osa trolli tõsta, kuid nad ei suutnud seda teha. Troll sõitis minema ja ratastoolis mees jäi peatusse. Minu kaaslane märkas trollist väljudes, et kaldtee on 2., mitte 3. ukse juures. Kas ukse kõrval oli ka kaldteele viitav märk, ta tähele ei pannud.

Helistasin sõidu ajal Tallinna abitelefonile, kus ühendati mind trollidispetšeriga. Selgitasin juhtunut. Pärast väljumist täpsustasin veel infot. Dispetšer helistas mulle peagi tagasi ja teatas, et on palunud üle vaadata, kas selle trolli ukse kõrval on vastav märk ja kui ei ole, siis see sinna panna.

Leian, et Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis ning liikumispuudega inimeste organisatsioonid peaksid enam teavitama, millise ukse juures asub kaldtee ja kes seda vajadusel tõstab ning kuidas peaksid käituma või saaksid abistada sõitjad, kui ratastoolis liikuv inimene soovib trolli siseneda. Ka juhul, kui trollijuht märkab, et ratastooli kasutaja soovib siseneda uksest, millel ei ole kaldteed, peaks ta sellest mikrofoni kaudu teada andma ja sõita soovija õige ukse juurde suunama.

Vastus Trolliliikluse osakonna juhataja A.Kappoinenilt:
Täname,et teavitasite meid probleemist ratastoolis trolli siseneda soovijaga. Põhimõtteliselt peavad uste juures, mis on mõeldud ka nii ratastoolidega kui ka lapsevankritega sisenejatele, olema vastavad sildid. Kahjuks on erinevatel põhjustel mõnedel trollidel sellised sildid ära tulnud. Konkreetselt trollil nr 437 olid need siiski teise ukse juures olemas. Miks just seal? Seda sellepärast, et põhiliselt nn Solaris-tüüpi trollidel on seal vastav platvorm pealesõidu hõlbustamiseks ning trollis spetsiaalne koht vankritele ja ratastoolidele. Kogu selle juhtumi juures on kahetsusväärne, et juht näitas üles ükskõiksust probleemi korrektseks lahendamiseks.
Kuna reisisaatjaid ei ole piisavalt tööle vormistatud, siis paraku osa trolle sõidavad reisisaatjateta. Nii ei olnud teda ka nimetatud trollis.
Kõikidest esitatud pretensioonidest teavitame ka kõiki juhte. Kõiki konkreetseid juhtidepoolseid süülisi eksimusi arvestame nende tööle hinnangu andmisel. Nii toimime ka antud juhul.
Vabandame juhtunu pärast.
Mis puutub uste juures puuduolevate siltide paigaldamisse, siis on palutud sildimajandusega tegelevatel asjaosalistel kontrollida kõkidel trollidel vastavate siltide olemasolu ning nende puudumisel need paigaldada.

Inimesed olge valvsad. Kui teil on probleeeme, siis andke nendest teada.
Trollijuhid nii oma vigadest õpivad ja kooliraha kätte saavadki.

Reisisaatjad

Pilt reisikorraldajatest Hispaanias, Parcelona Tallinn lennul 15.08.09

Huvitav kes need reisisaatjad on? Kas nad ikka tagavad reisijate sisenemise ja väljumise nii, et inimesed uste vahele ei jää. Kuidas on lood lumiste bussipeatustega ja peatustesse sõitmisega, et ei jääks ukse ja kõnnitee serva vahele üle 10 cm. Igapäevase liiklejana selgub, et vahe bussi/trolli ja kõnnitee vahel on tavaliselt 30-45 cm. Ka bussijuhte tuleks koolitada. Parem ükskõik milline töö, kui pikaajaline töötus. Need sotsiaalsed töökohad on vajalikud, kui nad ei piirdu vaid 4 kuuga, vaid on pidevad, ametlikud töökohad. Komkurentsivõimelise palgaga. Ja artiklile lisasin oma kommentaari:
tähelepanu tuleks pöörata artiklis kasutatud sõnale invaliid - seda sõna ei kasutata Eestis juba viimased 10 aastat. Arenege. Meil on erivajadustega, puuetega inimesed.

Oma kogemustest, siis kokkupuutel reisisaatjatega ajavahemikus 10-16.august 2009. Nägin mina sellist hästi lahket asjalikku onkelit Barcelona lennujaamas. Tal oli seljas oranz vest, millel ratastooli märk. Ta tõepoolest oli reisisaatja ja saatis meie inimesi lennukist kuni lennujaama väljapääsuni. Tegi oma tööd oskuslikult, olles heasuhtleja, abivalmis. Keeleoskus oli küll Hispaania riigile omane aga reisijad olid rahul. Pikalt seletas ta ka tagasi tulles ühele meie ratastoolis inimesele, et muudeti lennuki asukohta ja meie värav on 36 asemel 42. Tõi kohale ja selgitas, tegi isegi piletile ringid ümber ja hoolitses, et ratastoolis inimesed esimesena lennukile saaksid. Asi sujus ja toimis hästi. Iga töö on tegemist väärt ja kui on olemas elementaarsed suhtlemisoskused, siis töö ei riku meest/naist.

Artikkel siis järgmine:
Linna loodud reisisaatja amet töötuid tallinlasi ei meelita
Kuigi linn lõi töötutele tallinlastele autobussidesse 540 reisisaatja kohta, alustab septembri alguses nimetatud tööpostil vaid 131 töötut.
Tallinna autobussikoondise (TAK) arengudirektori Koit Kaevatsi sõnul valiti reisisaatjana töötada soovi avaldanutest välja 146 inimest, kuid tänaseks on leping sõlmitud vaid 131 inimesega.

„Viisteist väljavalitut olid lepingu sõlmimise hetkeks leidnud omale juba teise töö ja ei soovinud enam reisisaatjatööle tulla,“ põhjendas Kaevats Päevaleht Online’ile ning lisas, et endiselt oodatakse huvilisi ülejäänud vabadele kohtadele.

Need 131 töötut tallinlast, kes reisisaatjaks sobisid, saavad oma tööga pihta hakata septembri algusest. Samal ajal toimub vastsetele töökoha omanikele ka spetsiaalne kahepäevane ettevalmistav kursus. „Koolitus viiakse läbi TAK personaliosakonna ja TAK koolituskeskuse koostöös kahes grupis,“ selgitas Kaevats. Esimese grupi koolitus toimub 1. ja 2. septembril ning teise grupi koolitus 2. ja 3. septembril TAK koolituskeskuses.

TAK personaliosakonna juhataja Malle Säärekõnno andmeil käsitletakse reisisaatjate koolituse käigus tervet rida vajalikke teemasid. Esmalt tutvutakse sõitjateveo eeskirjaga ning autobussikoondise liinitöö korraldusega. Läbi töötatakse ka tööohutus- ja tuleohutusalane juhendamine ning reisisaatja töökorraldus.

Lisaks peavad tulevased reisisaatjad oskama abistada invaliide, vanureid ja lapsevankriga reisijaid ühissõidukisse sisenemisel ja väljumisel. Reisisaatjad peavad oskama tegutseda ka erakorraliste sündmuste puhul. Nad peavad teadma, kuidas sõitjaid evakueerida bussi salongist tulekahju ja avarii korral.

Ühtlasi peavad reisisaatjad oskama käituda probleemsete sõitjatega ning teadma, kuidas töötavad kompostrid, stopp-nupud, tulekustutid ja avariihaamrid.
Tallinna autobussikoondise reisisaatja brutopalk on 4450 krooni, mis tähendab, et töötaja saab palgapäeval kätte 3918 krooni.
Lisaks autobussikoondisele pakub reisisaatja tööd ka Tallinna trammi- ja trollibussikoondis, lubades aasta lõpuni tööd anda kuni 360le töötule linlasele.