16. oktoober 2017

Artikkel: Puude tuvastamisest tööealistel inimestel

Edastan infot, ajakiri "Sinuga" 2017 sügisenumbris ilmus lk 5 järgmine vajalik artikkel, mida soovitan lugeda.

Puude tuvastamisest tööealistel inimestel.

Vaatamata sellele, et aasta alguses jõustunud töövõimereform on saanud hulgaliselt tähelepanu kõikvõimalikes meediakanalites ja väljaannetes, on reform ikkagi tekitanud puudega inimestes üksjagu segadust ja arusaamatusi. Mida tähendavad mõisted töövõime hindamine, ühistaotlus, ühe ukse poliitika? Kuidas toimub tööealise inimese puude tuvastamine, kaua see aega võtab, millised toetused on mõeldud puudega tööealistele ja miks on vaja puudega inimese kaarti?

TEKST: Merlin Murumets, sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste osakonna juht
Kui soovid taotleda ainult puude tuvastamist, siis tuleb esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile.
Taotluse leiad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt rubriigist Blanketid. Selle saab inimene mugavalt kodust lahkumata ära täita, digitaalselt allkirjastada ja ameti e-postile info@sotsiaalkindlustusamet.ee saata. Taotlust võid saata ka posti teel aadressile Endla 8, Tallinn. Kui aga vajad abi taotluse täitmisel, siis tasub tulla sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse, kus saad taotluse täita meie klienditeenindaja abiga.

Taotluse võib sinu eest täita ka sinu pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi teine. Sel juhul vajame taotlusele lisaks sinu allkirjale ka sind abistanud isiku allkirja. Kui taotluse allkirjastab üksnes sinu abistaja, siis tuleb taotlusele lisada volitust tõendav dokument. Volitus võib olla nii lihtkirjalik
kui notariaalselt kinnitatud. Kuna taotlus töövõime hindamiseks ja puude tuvastamiseks on samal vormil, sealt ka nimi ühistaotlus, saad üheaegselt taotleda töövõime hindamist ja puude tuvastamist.
Ühistaotluse võid esitada nii töötukassale kui sotsiaalkindlustusametile.

Abiks taotluse täitmisel
Oluline on kirjeldada oma seisundit ja võimekust vastavalt tegelikkusele, arvestades oma igapäevategevusi ja toimetulekut. Kui sul on raskusi oma seisundi sõnastamisega, esita endale mõttes näiteks küsimusi „Kuidas ma seda teen?“, „Millistes olukordades see tavaliselt juhtub?“ või „Kui tavaliselt pean ... tegema, siis mismoodi ma seda teen?“. Valusid või takistusi aitab välja tuua, kui vastata küsimustele „Mida ma tunnen?“ või „Mis mind takistab?“.
Taotluse küsimustele vastates arvesta, et tegevus peab olema sul sooritatav:
• tavapärases mõistes ohutult – tegevus ei tohi olla teostatud ülisuure pingutusega;
• piisavalt hästi;
nii tihti kui vajalik – tegevust peab olema võimalik korrata kohe pärast selle lõpetamist või väikese ajavahemiku möödumisel, see ei tohi kaasa tuua nii suurt kurnatust, et pärast üht korda rohkemaks jõudu ei jätku;
• mõõduka aja vältel – tegevus peab olema sooritatav mõistliku aja jooksul. Üldjuhul võib arvestada mõistlikuks enam-vähem kaks korda niipalju aega, kui see võtaks tervisekahjustuseta inimesel;
• iga küsimuse juures olevat vastusevarianti ”seisund on muutlik” tuleks kasutada siis, kui vastava tegevuse tegemine mõnikord on võimalik ja mõnikord mitte. Kui seisund on muutlik, tuleb täpsustuste lahtris võimalikult selgelt kirjeldada, milline on sinu tegevuste suutlikkus nö heal päeval ja milline nö halval päeval (heal perioodil/halval perioodil), ja kui sageli esineb enesetunde halvenemist.
Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstide nõunik Meris Tammiku soovitused taotluse täitjatele:
Taotluse täitmisel on kõige olulisem vastata ausalt ja objektiivselt. Piirangute ja vaevustega liialdamine ei ole tulemuslik, sest ekspertarst kontrollib kõiki väited haiguslugude sissekannete järgi. Töötav taotleja peaks kirjeldama ka seda, milliste tööülesannetega tal raskusi on, see annab arstile lisaks terviseinfole informatsiooni ka praktilisest sooritusvõimest.  Kindlasti on vaja ära märkida abivahendid – milliste tegevuste juures ja kui sageli taotleja neid vajab. Kogu küsimustiku IV peatükk („Abivahendid, kõrvalabi, rehabilitatsioon ja muud teenused“) on oluline, sh ka millistes situatsioonides või milliste tegevuste juures on vaja kõrvalist abi.
Ettekujutuse inimese reaalsest võimekusest ja piirangutest saab ekspertarst aga kehalist ja vaimset võimekust kirjeldavate valdkondade küsimustiku kaudu (V peatükk). Näiteks liikumise hindamisel tuleb kirjeldada mitte ainult abivahendite olemasolu, vaid ka kas abivahendeid saab efektiivselt kasutada. Kirjelda, kui palju nendes reaalselt liikumise juures abi on – st kas ja millised piirangud esinevad abivahendit kasutades ja millal („nt talvel libedaga ei saa proteese kasutada,  kasutab ratastooli või invatransporti“) vms. Kõrvuti meditsiinilise informatsiooniga võimaldab see ekspertarstil ühiskonnaelus osalemise piiranguid paremini hinnata.

Küsimustikku tuleb taotlejal lugeda tähelepanelikult – paljudes küsimustes on sõnad „Kas suudate ilma raskusteta...“ või „Kas suudate ilma kõrvalise abita...“ sooritada üht või teist toimingut. Kui esinevad piirangud, siis oleks vaja täpsustada, millistes situatsioonides või milliseid toiminguid tehes need peamiselt avalduvad ja mil määral on taotleja piirangutega kohanenud.

Iga valdkonna küsimuste juures on veel ka täiendav võimalus kirjeldada ja täpsustada terviseseisundist tulenevaid muid probleeme. Siia saab taotleja panna kirja kõik, mida valdkonna küsimustes ei küsitud, aga mida taotleja peab oluliseks – seda ruumi on soovitatav julgemalt kasutada.

Kui kaua puude tuvastamise protsess aega võtab?
Kui inimene taotleb ainult puude tuvastamist, siis annab tema terviseseisundile hinnangu sotsiaalkindlustusametiga lepingu sõlminud ekspertarst. Ekspertarsti hinnangule tuginedes teeb puude otsuse meie menetleja, olles veendunud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud ka kõik ühiskondlikud
asjaolud. Otsuse puude tuvastamise või mittetuvastamise kohta teeb sotsiaalkindlustusamet hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemiseks vajalike andmete saamisest.

Kui inimene on esitanud nn ühistaotluse, st on taotlenud samaaegselt töövõime hindamist ja puude tuvastamist, siis sellisel juhul annab inimese terviseseisundile eksperthinnangu ekspertarst, kes töötab tervishoiuasutuses ja kellega töötukassa on sõlminud vastava lepingu. Sama ekspertarsti hinnang on aluseks ka sotsiaalkindlustusametile puude tuvastamiseks. Lisaks on puude tuvastamisel oluline roll ka sotsiaalkindlustusameti menetlejal, kes hindab inimese taotluses kirjeldatut laiemalt. Näiteks, millised raskused võivad taotlejal olla arstiabini, poodi või kooli jõudmisel. Menetlejal on õigus muuta ka puude otsust või suunata inimese taotlus täiendavaks arstlikuks ekspertiisiks sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile. Ühistaotluse menetlemine algab alati töövõime hindamisega töötukassas. Töötukassa kaasab töövõime hindamiseks ekspertarsti, kelle hinnangu alusel koostab töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemiseks vajalike dokumentide saamisest. Kui töötukassa on oma otsuse ära teinud, algab puude tuvastamise protsess sotsiaalkindlustusametis.
Puude tuvastamise otsuse teeme hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates töövõime hindamise otsuse
saamisest. Puude tuvastamisel võtame aluseks töötukassa ekspertarsti hinnangu sinu terviseseisundi kohta. Seega, töövõime hindamine ja puude tuvastamise protsess võib aega võtta kuni 45 tööpäeva ning kõigepealt saad sa töötukassalt töövõime hindamise otsuse ja seejärel sotsiaalkindlustusametilt
puude otsuse.
Sa saad ka ise kaasa aidata, et menetlused oleks võimalikult kiired ja otsust ei peaks pikalt ootama. Käi vähemalt 6 kuud enne taotluse esitamist oma arsti vastuvõtul, et andmed töövõime hindamiseks ja puude tuvastamiseks oleksid asjakohased ja piisavad. Menetlustähtaeg võib pikeneda kui e-tervise infosüsteemis olevad andmed ei ole piisavad otsuse tegemiseks ning vajame sinu arsti käest täiendavaid andmeid. Sellisel juhul võtame sinuga kindlasti ühendust ja teavitame menetluse pikenemisest.

Milline on tööealise inimese puude tuvastamise metoodika?
Puude tuvastamisel võtame arvesse inimese terviseseisundit, tegevusvõimet, elukeskkonda. Muuhulgas arvestame, kas ja kui palju leevendavad piiranguid määratud ravi ja abivahendid. Puude tuvastamise taotluses tuleb inimesel vastata küsimustele, mis puudutavad inimese toimetulekut ja hakkamasaamist 7 valdkonnas – liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted.

Taotluse küsimustele vastates annab inimene kõigepealt ise hinnangu oma toimetulekule ja hakkamasaamisele. Seejärel hindab ekspertarst inimesel esinevaid piiranguid. Ekspertarst hindab piiranguid nullist neljani (0 – piirangut ei tuvasta, 4 – esineb täielik piirang). Ekspertarst peab antud
hinnangut põhjendama. Taotlust viimasena läbi vaatav sotsiaalkindlustusameti menetleja võib ekspertarsti hinnangut inimese sotsiaalset suutlikkust arvesse võttes korrigeerida, mis võib mõjutada määratavat puude raskusastet. Puue ja selle raskusaste tuvastatakse valdkonna järgi, milles esinevad piirangud on kõige suuremad. Puude otsusel märgitakse ära kõik inimesel esinevad funktsioonihäired
vastavalt puude raskusastmele. Puude tuvastamise otsus ei ole kindlasti automaatne otsus, vaid põhjalikult kaalutletud ekspertarsti ja menetleja koostöös tehtud otsus.

Puuet saab tõendada puudega isiku kaardiga
Puudega isiku kaardiga saad erinevate teenusepakkujate juures lihtsalt tõendada oma puude raskusastet ja õigust saada teenustelt soodustust. Kaarte väljastab sotsiaalkindlustusamet nii lastele kui täiskasvanutele. Soodustusi võib saada näiteks ühistranspordis, praamisõidul, muuseumides ja teatrites. Täpsemat infot saab soodustuste kohta Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehelt. Ka puudega isiku kaarti saad taotleda koos puude taotlusega. Väljastame kaardi sulle 10 tööpäeva jooksul arvates puude otsuse tegemise päevast. Kaart kehtib sama kaua kui sinu puue. Kui taotled puude tähtaja lõppemisel puuet korduvalt ja sul on kaart varem olnud, väljastame sulle uue kaardi ilma taotlust esitamata. Puudega isiku kaart on tasuta. Kui varasemalt on tuvastatud lisaks ka püsiv töövõimetus ja väljastatud pensionitunnistus, milles info puude kohta, siis pärast püsiva töövõimetuse otsuse lõppemist muutub pensionitunnistus kehtetuks ja uut infot puude tuvastamise kohta me pensionitunnistusele ei kanna.

Kui puude otsus tundub ebaõiglane?
Kui sa ei ole puude otsusega nõus on sul õigus esitada sotsiaalkindlustusametile vaie. Vaie tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil sa puude otsusest teada said.
Vaie võib olla kirjutatud vabas vormis, oluline on, et kirjas oleks asjaolud ja põhjendused, miks sa arvad, et otsus ei ole õige. Vajalik on selgelt väljendada, mida sa soovid vaide esitamisega saavutada. Vaie peab olema allkirjastatud omakäeliselt või digitaalselt. Kui vaide allkirjastab sinu esindaja, siis tuleb vaidele lisada volitust tõendav dokument. Vaideotsuse teeb sotsiaalkindlustusamet 30 päeva jooksul alates vaide saamise päevast. Mõjuvatel asjaoludel võib vaide läbivaatamise aeg ka pikeneda, millest kindlasti vaide esitajat ka informeerime.

Tasuta nõustamisteenus töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejatele


EPIKoda alustas augustist 2017 täiendava nõustamisteenuse pakkumist töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamisteenuse
eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist
puudutavate küsimuste lahendamiseks.
Tasuta nõustamisele saavad pöörduda tööealised inimesed (ja nende seaduslikud esindajad):
kes kavatsevad taotleda töövõime hindamist ja/või puude raskusastme hindamist;
kelle töövõime ja/või puude raskusaste on hinnatud, kuid kes ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajavad abi otsuste sisu selgitamisel;
kes vajavad abi ja nõustamist kaebeõiguse teostamisel seoses töövõime hindamise ja/või puude
raskusastme hindamise otsustega.
Nõustamist pakutakse kontaktkohtumise, e-posti ja telefoni teel. Vajadusel pakutakse nõustamisel
viipekeeletõlke teenust. Eelregistreerimisega kontaktkohtumisel nõustamine toimub EPIKojas
Toompuiestee 10, Tallinn. EPIKoda on avatud tööpäeviti kl 9–17. Nõustamisele eelregistreerimiseks
helistada telefonil 671 5909 või kirjutada noustaja@epikoda.ee 

Kommentaare ei ole: