Tasuline arstivisiit

Käin silmaarstil harva. Viimati 2 aastat tagasi, kui tellisin Laservisioonist uued prillid, mis lume ja päikesega ka värvi muudavad. Teenindus oli hea, tehnika kaasaegne ja olin arstil käiguga rahul. Kevadel broneerisin aja i-tatsiendi kaudu naistearstile. Läksin õigeks ajaks ja kõik sujus ka Tänismäe polikliinikus. Ei mingit probleemi.

Eile läksin Silmakliinikusse täpselt kohale, i-patsiendi kaudu registreerisin ka tasulisele silmaarstile, sest tavanumbrid olid maikuuks. Kui 4. korrusele jõudsin, siis oli 451 kabineti ukse taga inimesi 4. Mina jäin ootama. Tuli õde tegi ühed uuringud ja aldus näis igati normaalne. Eks mõistan, et enamus 2,5 tunni jooksul dr T.Petrova ukse taga istuvaid inimesi olid valdavalt üle 75-aastased. Ootasin. Pooletunni pärast kutsuti kabinetti ja kui arst küsis milleks. Kahetsen, et üldse kabinetist välja ei astunud. nii alandav kuulda arsti hädaldamist teises toas istuvale õele, et tema ei jõua, üks tütarlaps (mhh? 40-aastane ma ja ikka arsti arvates veel tütarlaps?) tahab saada VEK-i töövõimetuse määramiseks pabereid. Sain veel kuulda, et mu kaart on tühi, kuigi jah mõne aasta eest olin käinud dr T.Pakosta juures. Tema küsis ja mina vastasin, mida mäletasin. Siis tegi arst suu lahti ja lauusus: miks te ühe ja kindla silmaarsti juures ei käi? Miks te siia tulete. Minge sinna, kus 5. aastat tagasi käisite? Ütlesin, et ma ei tea kuidas oli selle silmaarsti nimi ja ka siin olen käinud aastaid tagasi ja seepärast siis tulingi siia.

Ennekuulmatu, ma ei uskunud oma kõrvu. Pisarad tahtsid silma tulla. Ma siis ütlesin, et mul pole aega oodata 4-5 kuud, vaid mul on vaja ekspertiisi paberid vormistada veebruari lõpuks. Siis ta kommenteeris edasi ebaviisakal moel, vaatas silmi ja küsis, et kas ma siis tõesti ei näe tema sõrmi. No ei näinud, sest toas oli nii pime. Isegi seina tabel ei põlenud. Õde pani tilkasid ja saatis koridori. enne küsis, et ega ma autot ei juhi. Ütlesin, et ei juhi ma oma silmanägemisega autot. Õde teatas seepeale, et mine teid tea, kõik te olete zsellised ja load on olemas. Pettunult istusin taas tunni jagu kabineti ukse taga. Vahepeal oli inimesi tulnud juurde 9! Helistasin mehele ja palusin tal koju minna ja tuua see minu tervisekaart Musytamäelt Silmakliinikusse.

Lõpuks sain veel kaks tähtaega silmaarstile 18. ja 19.02.2010. Laps tõi kaardi ja andsin selle silmaarstile tutvumiseks. Aga paha tunne jäi sellise tervishoiuteenuse kasutamise pärast. hinge jäi kriipima, sest tasulist silmaarsti teenust sain oma raha eest kella 13.40 kuni 16.05. Masendav.

Diabeedipäev 12.11.2009, Endla 59-s

Sain kutse ja läksin ka enda tervist kontrollima. Rahvast käis ja aina tuli juurde. Kindlasti hindan seda Tallinna Suhkruhaigete (Diabeedi) Seltsi ettevõtmist. Vajalikkust näitas seegi, et inimesed tundsid huvi ja muret oma tervisest. Tagant järele võin öelda, et juu käivad inimesed oma perearsti juures harva ja kuna oli võimalus saada ka esmane hinnang tervisenäitajatele ja individuaalset konsultatsiooni, siis igati õnnestunud päev. Homme tahan järele uurida, et kui palju neid inimesi täpsemalt oli - 85!, samas tuttavaid nägin mitmeid.

Minu näitajad: veresuhkur - OK, kehamassi indeks - OK, vererõhk, (tavaliselt 100-120/70) täna aga ups 148/103. Mis see siis on - oli süüdlaseks kohvipaus või tööstress või ülepinge... aga diabeedi liidu president Ulvi Tammer, kes on ka meie juhatuse liige, palus õhtu poole tagasi tulla, kuid oli rohkem tegemist ja jäi minemata. Samas enesetunne oli hea, väsitavad on vbiimased nädalad olnud, täis tegemisi, koosolekuid ja tööülesandeid, vabatahtlikku tööd, sotsiaalnõustamist. Juu tuleeb sel nädalavaetusel ette võtta pikk puhkus ja lõõgastuda.

"Tea mis on diabeet, tunne ohumärke! "

14. novembril tähistatakse Rahvusvahelise Diabeediföderatsiooni (IDF) eestvõttel maailma diabeedipäeva. 2009 aasta teema on: "Tea mis on diabeet, tunne ohumärke! ".

Eesti Diabeediliit (EDA) märgib ülemaailmset diabeedipäeva konverentsiga 14.11.2009 Tartus, Atlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt. 2, Tartu) algusega kell 13.00 toimub teemakohane konverents koos ettekannete, näituse ja vastuvõtuga.

Maailma Diabeedipäevale eelneval nädalal toimuvad üle Eesti kohalikud diabeedipäevad, kuhu oodatakse kõiki inimesi hindama oma diabeediriski ja mõõtma veresuhkru taset. Üritused on soovijatele tasuta.

Ürituste kava:

07.11.2009 kell 12.00-14.00 Kärdlas, Selveri kaupluses

10.11.2009 kell 12.00-14.00 Raplas , kaubanduskeskus Konsum

11.11.2009 kell 15.00-18.00 Tartu Kaubamajas

11.11.2009 kell 16.00-19.00 Põlvas, keskuses EDU

11.11.2009 kell 10.00-12.00 Valga Haigla fuajees

11.11.2009 kell 15.00-18.00 Viljandis, Selveri kaupluses

11.11.2009 kell 15.00-18.00 Pärnus, kaubanduskeskuses Kaubamajakas

12.11.2009 kell 15.00-18.00 Tartu Kaubamajas

12.11.2009 kell 12.00-15.00 Jõgeva Kultuurikeskuses

12.11.2009 kell 15.00-17.00 Tallinnas, Endla 59, Tallinna PIK

13.11.2009 kell 09.00-13.00 Tallinnas, Sütiste tee 17, Eesti Diabeedikeskuses

13.11.2009 kell 13.00-17.00 Tartus, Tartu linna polikliinik

Terve novembrikuu jooksul toimuvad veresuhkru mõõtmised ka Apteek 1 apteegiketi apteekides

Eesti Diabeediliit (EDA) soovib maailma diabeedipäeva tähistamisega tõsta esile probleeme ja puudusi, mis Eesti on diabeediravi seisukohast veel lahendamata:

• Halb diabeedi kompensatsiooni tase ja tüsistuste laialdane levik Eestis
• Diabeedi diagnoosimine sageli hilinenud
• Diabeetikute ebapiisav enesekontroll
• Vajalike abivahendite ebapiisav kättesaadavus

IDF soovib pöörata tähelepanu nendele inimgruppidele, kellel on raskusi ja probleeme saada tänapäeval parimat võimaliku diabeediravi või nendele inimrühmadele, kelle risk haigestuda diabeeti on tavalisest suurem. Tähelepanu all on töötud, vanurid, puuetega inimesed, alla vaesuspiiri elavad inimesed, etnilised vähemused ning immigrandid.

Ulvi Tammer, Eesti Diabeediliidu president

Gripi hoiatus

Sain täna noorema poja koolist seagripi hoiatuse. Väga hariv, lugesin isegi läbi ja selgitasin kätepesu vajalikkust. Meil siin mõnel pisike köha tõmbetuulest ja nohu lumesõjast. Talverõõmud aga ei miskit rohkemat ja küll see ka möödub.

4 kõige tõhusamat nippi:

Pese tihti käsi –

see kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest. Iga kätepesu kestku vähemalt 20 sekundit. Just kätele jääb kõige rohkem viiruseid ja sealt satuvad need edasi sinu organismi või teistele inimestele.

Aevastades või köhides kata nina ja suu varruka või ühekordse taskurätikuga –

sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber. Pärast kasutamist viska taskurätik kohe prügikasti. Ära köhi ega aevasta peopessa, sest nii satuvad viirused otse kätele ja levivad sealt edasi teistele.

Võimalusel hoidu haigetest vähemalt ühe meetri kaugusele –

nii ei levi viirused sinuni. Kui sa ise haige oled, hoia teistest inimestest kaugemale, et ka nemad ei haigestuks. Samuti ära kätle, kallista ega musita haige või haiguskahtlusega inimesega.

Haigena püsi kodus –

nõnda ei nakata sa teisi ja saad ise kiiremini terveks. Kui vähegi võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju.

Järgida tasub ka neid nõuandeid:

Esimeste gripinähtude tekkimisel helista oma perearstile –

tema oskab sind kõige paremini nõustada ja vajadusel soovitada õigeid vahendeid gripinähtude leevendamiseks.

Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist –

nii hoiad viirused endast eemal. Viirused levivad väga kergesti, kui puudutad pisikutega saastunud esemeid või erinevaid pindasid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Tuuluta sageli töö- ja eluruume –

nii saad siseruumides paljudest haigustekitajatest lahti.

Ela tervislikult –

see hoiab sinu immuunsussüsteemi tervena. Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, hoia stress kontrolli all, joo piisavas koguses vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Ravikindlustuseta saab vaid hädapärast abi

Kui käid tööl või õpid või oled pisikese alla 3-aastase lapsega kodus, siis sa tead, et sul on haiguskindlustus aga kui sa kaotad töö, siis on algselt ravikindlustus paar kuud olemas. Edasi läheb juba keeruliseks. Keeruliseks on läinud paljude inimeste elu, kasvõi töötkaotuse pärast. Prognoositakse aasta lõpuks töötuid Eestis 100 tuhat. See on võikese riigi kohta hirmuäratavalt suur arv. Koledalt suur number. Üks on kindel, et kui tööd pole, siis on esmane minna töötukassasse. Seal ennast kirja panna ja uurida kas on võimalik saada töötuskindlustust, olla tööotsija, uurida pakutavaid tööturuteenuseid, koolitusvõimalusi ja tööpakkumisi. Sealt saab infot.

Tänases Postimees.ee Tarbija artikkel, millest ka siia tahan lõpuosa panna.
Ravikindlustuseta saab üksnes hädapärast abi
http://www.tarbija24.ee/?id=178833

Eestis on hinnanguliselt vähemalt 60 000 ravikindlustuseta inimest, kellele on tagatud vaid vältimatu arstiabi. Nii registreerimata töötus kui ka mustalt töötamine kasvatab kindlustamata isikute arvu iga päevaga. Suuremat uuringut, milline on ravikindlustuseta inimeste koosseis, pole Eestis tehtud juba viis aastat. Küll aga näitas statistikaameti 2004. aastal korraldatud leibkondade uuring, et ravikindlustuseta isikutest moodustasid enamuse registreerimata töötud.

Kuna kindlustamata inimestele on tagatud vaid vältimatu arstiabi, satuvad nad sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul üldjuhul arsti juurde siis, kui vajavad intensiivsemat ravi, mis on kallim. Ravikindlustamata isiku ühe statsionaarse juhtumi kulu on umbes 17 protsenti suurem kui ravikindlustusega inimestel.

Osaline päästerõngas

Lisaks vältimatule arstiabile saavad haigekassa kindlustuseta inimesed ravi ka Ida-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku alla kuuluvas ravikindlustamatute osakonnas. Paraku on see ainus omataoline osakond Eestis: kuigi stasionaarsete voodikohtade arvu on Tallinna linnavõimud tänavu seoses töötuse järjepideva kasvuga suurendatud viie võrra, s.o veerandsajani, ei pruugi ka see probleeme täielikult lahendada. Hooldusravikliiniku juhataja Jüri Ennet tunnistas, et voodikohti võiks nende asutuses praegusest rohkemgi olla, ent kui võrrelda seda ravikindlustusega inimeste arstiabi kättesaadavusega, on kõik proportsioonis.

Tallinna kesklinnas Magasini tänaval asuvas majas ravitakse väga palju kodutuid inimesi, kuid ravikindlustamatute osakonna vanemõe Svetlana Rätsepso sõnul on viimasel ajal nende patsientide seas üha rohkem täiesti tavalisi inimesi. Samuti tuleb ennast ravima palju alkoholismi tõttu töötuks jäänud noori, keda sageli õnnestub siiski tööellu tagasi suunata. Nii nende noorte kui ka kodutute pärast tuleb ravikindlustuseta haigete osakonnas palju tööd teha sotsiaaltöötajatel, kes peavad vajadusel aitama vormistada dokumente, leidma inimestele öömaja.

Ravikindlustuse reeglid

• Ravikindlustus kehtib töösuhte lõppedes veel kaks kuud. Et ravikindlustus ei katkeks, tuleb ennast ühe kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist töötukassas arvele võtta, kuna ravikindlustus algab töötuna arveloleku 31. päevast.

• Ravikindlustus on tagatud kõigile töötukassas registreeritud töötutele ega sõltu ei eelnevast tööstaažist ega töösuhte lõpetamise põhjustest. Ravikindlustus ei ole seotud töötuskindlustushüvitise või töötutoetusega.

• Kui töötu ei ilmu kolm korda järjest talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule või keeldub mõjuva põhjuseta talle sobivast tööst, lõpetatakse tema arvelolek. Ravikindlustus kehtib kuu aega pärast seda, kui andmed töötukassas arveloleku lõpetamise kohta on kantud ravikindlustuse andmekogusse.

• Ravikindlustuseta inimesele on tagatud vältimatu arstiabi, Tallinnas saab lisaks pöörduda Ida-Tallinna keskhaigla hoolduskliiniku ravikindlustamatute osakonda aadressil Magasini 34, kus patsiente võtavad vastu sisearst, kirurg ja psühhiaater.

• Ligikaudu 40 protsendi töötuna arveloleku lõpetamiste põhjuseks on tööotsingu katkestamine, st lõpetatakse töötukassas kohalkäimine. Enamasti löövad käega need, kes ei saa enam mingit hüvitist ega toetust.

• Ainuüksi selle aasta üheksa kuuga oli selliseid arvelt maha läinuid pea 18 000, kellest hinnanguliselt kümnendik võib olla tegelikult tööle läinud, suurem osa on aga registreerimata töötud.
Allikas: töötukassa

Spordiraha taotlemise raske aeg

Olen spordiklubiga seorud olnud juba umbes 10 aastat. Ja tundub, et selle aja jooksul on palju muutunud, lisandunud on mitmeid uusi spordiklubisid, spordihalle, väljakuid ja ujulaid. Ent tava inimesele ja puudega inimesele jäävad paljud luksuskaubaks. Osalt hinna poolest, sest kallis on maksta lastele ja ka oma sportmise kulusid täise mahus. Hea näitena saan tuua Nõmme suusakeskuses, kus tõepoolest oli möödunud talvel võimalik 30 kroonise tasu eest laenutada suusavarustust ja see ongi minu meelest ligilähedane summa, mille eest lapsed ja noored saaksid sporti teha. Kui summa läheb kallimaks 100 kroonist ühe pereliikme kohta ja kui pereliikmeid on 3-4, siis on see ikka kallis ja pigem luksus meie palkade suuruse juures. Kui noorim võsuke hakkas sulgpalli treeningutes käima, siis algselt oli omaosalus 140 krooni kuus, seejärel suurenes pidevalt ja selle aasta alguses küsiti juba 750-850 krooni kuus, mis tõttu pidin loobuma hinna tõttu ja teisalt ka treeningute kehvema kvaliteedi tõttu. Tahaks ja ootaks, et sellise raha eest peaks laps saama kvaliteetset ja rohkem individuaalset trenni, kuid kui laps poole treeningtunnist varupingil oma mängu aega ootab, siis kaob huvi ja kerkib üles küsimus, et mille eest ma oma raha välja käin. Ka minu suurem noormees käib trennis jõusaalis, kus algsel lubati 315 kroonis tasu, hiljem lähemalt uurides selgus, et see summa on vaid 2 nädala Arctic Sport Cllubi kasutamise tasu. Lubasin 17 aastasele pojale ja aastase lepingu me vormistasime. Suvel hingasin kergendatult, sest siis oli võimalik saada nn maksepuhkust.

Suuurem probleem on puuetega inimeste sportimise võimalused, sest erinevate vajaduste tõttu ja puude raskusastmega seoses vajavad need inimsed erinevat lähenemist treeningutel, lisavarustust ja kohandatud keskkonda. Samuti pole mõeldav, et pimedad või liikumispuudega inimesed ühtesid treeninguid teeksid. Kui siis on sarnasus ujumises, kuid mujal on niivõrd erinevad sportimisvajadused, et raske on leida treenereid. Kurb oli tõdeda, et linn vähendas 2.poolaasta sporditoetust üle 50% ja seadis meile uued tingimused spordialade ja treeningute kohta alates järgnevast aaatast. Mõru maik jääb suhu, kui kokkulepped, mis on aastaid kehtinud, süsteem lammutatakse ja needki vähesed liikumispuudega lapsed, kes varem treeninguid said kasutada peavad loobuma ebapiisava rahastuse ja treeningutele seatud piirangute tõttu.

Pigem peaks linn rohkem toetama individuaaltreeningutega tegelevaid puuetega inimeste MTÜ-sid, sest nende inimeste sportimisel peab olema tagatud individuaalne lähenemine, kohandamine ja väiksemad rühmad. Neid kulutusi on palju ja kahjuks leidub Tallinnas vähe spordikoole, kes puuetega inimestega tegelevad. Lihtsalt ei teata, ei osata ja ei mõelda niikaugele kui uusi hooneid ehitatakse. Näitena võib tuua uue kaasaegse Haabersti Vabaaja Keskuse, kus küll on ligipääsetav keskkond, kuid ujulasse ratastooli kasutav klient ei saa.

Lõpetuseks arvan, et tegelikkuses võiks linnavalitsuse eelarve kaudu toetada sportimist ja dotatsioni maksta spordiklubidele, sh spordihalle, ujulaid jmt, et inimestel oleks parem tervis, treenitud vorm, pikeneks tervelt elatud eluaastate arv. Tehkem siis väikse Eesti kohta universaalsemaid asju, mis sobivad nii väikelastele, noortele, puudega inimestele kui eakatele. Terves kehas terve vaim.

Lisan ka tänase Eesti Päevalehe artikli lingi, mida soovitan lugeda:
ANALÜÜS: Pearahaküttide raske aeg
http://www.epl.ee/artikkel/479437

Kuidas võita tervise heaks miljoneid?

Lihtne ja lakooniline vastus on, et ole terve! Hooli oma tervisest, tee sporti, ole korralik ja loobu tervistkahjustavatest harjumustest. Lapsedki armastavad liikumist ja sporti. Miks mitte, siis ennastki kokku võtta ja rohkem liikuda ja hoolitseda oma tervise eest.