3. aprill 2016

Minu reisiblogi: Türgi 4. Vaatamisväärsused. Roheline kanjon

Uskumatu kuidas aeg nii kiiresti lendab, sest Türgi reisist on möödunud juba pea poolaastat. Agatunne on nagu oleksime alles seal reisil käinud. Tahaks juba tagasi ja nii me juba uut reisiraha kogume ja oktoobri lõpus läheme koos uuesti. Olen vahepeal uurinud ka Türgi reisi vaatamisväärsusi ja lugenud teiste reisipostitusi. 

Nüüd siis üritan meenutada seda kuidas me hotelli vastas reisiletist ekskursiooni broneerimisime, mis maksis 30 eurot. Järgmise päeva hommikul olime platsis ja läksime kolmekesi (lisaks minule ka Ulrika ja Andres) bussireisile, mille sihtkohaks oli green kanjon. 
Vaatasin, et otsing näitab järgmiseid vaatamisväärsuseid.  
Alanya piirkonnast tehtavatele ekskursioonidele:
1) Green Canyon
2) rafting
3) Pamukkale
4) türgi saun
5) laevareis mööda rannikut

Kommentaar rohelise kanjoni kohta on internetist järgmine: Rohelises kanjonis on planeeritud terve päev. Hommikul bussiga sinna. Päev otsa sõidetakse paadiga (nn jõelaev) mööda kanjonit ringi. Loodusvaated on ilusad, kõrged kaljuseinad langevad otse rohelisse vette, sügavust paadi all on ca 200m. tehakse paar ujumispeatust, aga see on ülepea vees (randa kui sellist pole), need kes vähe ujuda oskavad, pakutakse päästeveste. Lõuna on kanjoni kaldal restos buffet-laud (salatid, magustoit). eelnevalt pidime meie ära otsustama kas lõunaks sööme kala või liha. reisijuht andis need andmed restole.

Läksime hotelli eest bussi peale ja see sõitis tund aega ja korjas erinevatest hotellidest reisihuvilisi peale. Siis küsiti meilt söögisoovid ja peale seda lahkus giid bussist. Selline ekskursioonijuht siis. Nii me jõudsime mägedesse, kus peatusime jõe kaldal, tegime pilte sillalt ja reis jätkus kanjoni juurde. Jõudsime sinna ja läksime paadile 1 nagu meile öeldi, Kohal oli seal mitu jõelaeva ja nii me tõenäoliselt valsse veesõidukisse sattusime. Aga meie rõõmuks oli ilm päikeseline ja vaated kaunid, roheline vesi ja mäed selle ümber. Sõitsime ja nautisime seda ilu, tegime pilte, vahepeal tuli meie juurde fotograaf, kes meist pilte tegi. Jõudsime ühele vaheplatvormile ja anti aega ujumiseks. Vesi pidi olema 13 kraadi juures. Proovisime selle vee ära. Kuigi tavaliselt maa tundmatus kohas vette ei hüppa. Siis asus laev teele meie söögikohta. Läksime laevalt teisiel laevale ja sealt mööda treppe üles restorani. Seal selgus, et oleme vales kohas. Mina sain salatit ja kana ja jooke aga teised jäid oma kalapraest ilma. Mis siis ikka teha. Lõunapaus tehtud, siis läksime edasi meie reisile jasee kanjon oli nii kena oma ürgses ilus. Oskab loodus ikka ilu teha ja kohapeal osatakse seda säilitada.  Jõelaev sõitis pikalt kaljude vahel ja siis pööras ümber ning varsti oli meie kanjonituur lõppenud. 













































Kommentaare ei ole: