ELIL-i tänuürutsel "Aasta tegu 2010"

Reedel, 18. veebruaril, toimus Lennujaama Vana Terminali suures saalis Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritus AASTA TEGU 2010, mis toimus 10-dat korda. Meie inimesi oli vaatamata külmale ilmale kohale saabunud päris palju.

Täänumeeneid Mihkleid anti välja 5 -
1) AS Sebe, kes tõi liinile esimese tõstukiga kaugliinibussi Eestis;2) pr Lehti Meriloo, kes organiseeris kodanikualgatuse korras USAst Eestisse konteineritäie liikumisabivahendeid; Mihkli võtab vastu tema esindaja
3) Eesti Interpreetide Liit, kuhu kuuluvad tippmuusikud annavad kord kuus tasuta kontserte Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses.
4)Ako Luts pälvib Mihkli kui liikumispuudega laste raviks mõeldud kõnniroboti Eestisse toomise idee algataja;
tänatud saab Kanal 2, kes annetas telesaate „Tantsud tähtedega“ kogutu sama roboti ostuks;
samuti Tallinna Lastehaigla Toetusfond, kes liitus aktiivselt projektiga ja panustas sellesse 2007. aastal saadud Aadu Luukase miljonikroonise missioonipreemia,

5) Tanel Leok ja sõbrad, kes teist aastat korraldasid heategevuskrossi, millega koguti õnnetuses liikumispuude saanud laste tarvis 180 000 krooni. Toetust saab 18 last.
Saage tuttavaks see on Mihkel. Selle mehise nimega meenub kohe Mihkel Aitsam ja tervitused temale. Üllatav aga mitte päris see Mihkel, mis mina oodanud oleks, sest see nokamüts, tunked ja ja ratas kaenla all ei meenuta eriti liikumispuudega inimest, pigem põllutöölist aga need on minu esialgsed mõtted. Arvan, et viga on selles, et Jüri, Tauno ja Karli poolt välja antud teeneterattad olid rohkem tõepärased ja meeldejäävamad. Eks kunsti vaatamine ongi erinev.Liikumispuudega inimesi tervitasid Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Üritus avati ümarlauaga, milles osalesid poliitikud Eiki Nestor, Urmas Reinsalu, sotsiaalminister Hanno Pevkur, eurosaadikud Vilja Savisaar-Toomast ja Indrek Tarand, õiguskantsler Indrek Teder, suhtekorraldaja Janek Mäggi, liidu esindajad Tiia Sihver ja Sven Kõllamets. Juhtimise võttis korraldada Ants Leemets. Pressiteates selgitati eelnevalt, et tegemist pole valimisdebatiga, sest olijatelt ei eeldatud detailset kursisolekut puuetega inimeste probleemidega. Küsimuste püstitus eeldas pigem arutelu selle üle, kuhu ühiskond suundub, kuhu seal paigutub puuetega inimestele kogukond. Kas puudega inimesed on taak ühiskonnale või hoopiski kasutamata ressurss? Eestis tuleb väärtustada iga inimest, sest meid on nii vähe. Kas me mõtleme nii öeldes siiralt?

Meeleolu lisavad „Tantsud tähtedega“ staarid Ithaka Maria ja Marko Kiigajaan, lauljad Marju Länik, Marilyn Jurman, Dagmar Oja. Piduliku ürituse lõpetame kohvilauas. Natuke häiris tehnika mitte kasutamine, sest kõnelejate erinevad hääled ei kostnud saalis kuulajateni, lisaks vahelduv lennukimüra piiras kuulamist. Hea oleks olnud võimaluse andmine ka saalis viibijatele paari küsimuse esitamiseks. Praegu jäi ürituse esimene osa tagasihoidlikuks ja ebalevaks. Meenuvad õiguskantsleri otseselt välja öeldud sõnad, et Eestis kehtivad inimõigused kõikidele ja Eesti inimeste õigused peavad olema kaitstud. Loodan, et see puuetega inimeste õiguste konventsioon saab järgmise riigikogu ajal vastu võetud ja siis hakata seda täitma ja ellu viima. Probleeme ei saa lahendada neid eirates, vaid märgates ja tegutsedes. Jäi kõlama lause, et need inimesed, kellel on olnud kokkupuude puuetega inimestega ka paremini neid inimesi mõistavad ja nende vajadustele tähelepanu pööravad.

Pilte näeb siit.

Õhus on kevadet ja jääkujusid säramas

Sel nädalavahetusel võtsime lõdvalt, vaatasime filmi "127 tundi", lugesin Justin Petrone raamatut "Minu Eesti" ja see raamat on hariv, kohati naljakas ja mõnus lugeda, sest nii see Eesti elu ongi. Ise oleme sellega harjunud, kuid välismaalastele võivad need meie harjumused, käitumine, toit ja kombed, uskumused tunduda. Tean seda omast käest, sest meil on olnud majas pikalt noortevahetuses vabatahtlikud Makedooniast, Hispaaniast ja Ungarist. Renata eest vedamisel sai majas hakatud korraldama erinevate maade kultuuriõhtuid ja see on tõepoolest huvitav. "Minu Ameerikat" olen mõlemad osad läbi lugenud ja nüüd on haarav lugeda "Minu Eestit2, sest need on ühe pere raamatud. Õhtul tegin singi-tomati-juustu lasanjet, mis maitses hästi ja õnnestus 100%-liselt. Päike säras nii eredalt ja õhus on tõepoolest tunda kevadet.

Hommikul käisime ujumas Arctic Sport klubis ja ma ei saa aru, miks puuetega inimestele mõeldud treeningud peavad algama just nädalavahetustel ja varastel hommikutundidel. Kui mul oleks rohkem raha ja kui riik toetaks sporti, siis oleks kokkuvõttes inimeste tervis parem ja haigekassa kulutused väiksemad. Sport ja huviringid, tantsutunnid on vajalikud igas eas inimestele. Eriti veel siis kui meie kliimas on lumi, tuul ja külmakraadid. Kahju oli poega võtta ära jõusaalitreeningutest, sest 630 krooni kuus oli liga karm kulutus meie perele.

Mina arvan, et riik peaks toetama sporditegevust ja puudega inimene võiks ise valida, millisesse spordiklubisse ta läheb ja millal ja mis ala harrastab. siit kerkib kohe üles küsimus, et kuidas sinna ligi pääseb? Tallinnas on ainult! 2 ujulat Nõmme ja Arctic klubi, kus ujulasse pääseb ligi ka ratastooliga. Samas renoveeritakse ja parendatakse ja ehitatakse uusi ujulaid, kuid liikumispuudega inimestele mõeldud lifte ja tõstukeid seal millegi pärast pole. Asi pole rahas, vaid pigem suhtumises.

Järgmise probleemina kerkib esile turvalisus ja oskamatus, sest puudega inimeste treenimise kogemus puudub enamusel, kuigi see peaks olema kohustuslikus korras õppekavades sees. Nii nagu on esmaabikoolitused. Samuti olen kohanud suhtumist, et kes vastutab, äkki juhtub... Arvan, et olukorda parandaks oluliselt see, kui puudega inimene saaks endaga koos kaasa võtta abistaja. Tean, et erandjuhtudel see toimib ja polegi midagi juhtunud.
Kohalik omavalitsus peaks tegema rohkem soodustusi ka puuetega inimestele. Praegu on soodustused loomaaias ja botaanikaaias. Samas on paljudel sordiklubidel soodustused pensionäridele, lastega peredele. Samas on võimalik lubada puudega inimesi ka muul ajal koos teistega spordisaalidesse, ujulatesse, spordiväljakutele. Asi on suhtumises ja võib tunduda nagu lõhnaks asi puudega inimeste tõrjumises, diskrimineerimises. Arvan, et sellised soodustusi ja personali koolitusi on võimalik läbi viia.

Kaasaegsed avalikud hooned, mida kahtlemata spordiklubid on, peavad muutuma ligipääsetavaks ja kättesaadavamaks. Eeskuju saab võtta teistest Euroopa Liidu riikidest. Meie riik on kordades väiksem ja puudega noori ja tööealiseid inimesi pole nii palju. Tallinnas saavad sporditoetust pearaha alusel 300 inimest 22 tuhandest puudega inimesest. Vajalik on riiklikke seaduseid ja määrusiedi muuta ja kontrolida, et neid ka täidetakse.Praegu on kvartalisisesed teed majade vahel nii libedad, et ratastoolis ilma kõrvalabita ei saa ei edasi ega tagasi. Läheb nagu salvo-kelguga ikka, küljega madalamas suunas. Peale ujumist läksime linna, Vabaduse Väljakule uudistama jääskulptuure aga alati on see häda parkimiskoha leidmisega, sest tasuta invaparkimiskohti seal kandis pole. Arko parkis siis auto Gloria vastu. Vaatasime kujud üle ja kui tahtsin pilti tegema hakata, siis jonnis kaamera vastu ja nii klõpsisime pilte mobiiltelefoniga. Kenad loomad. Kuigi kass oli rohkem orava moodi ja siga kuidagi naljaks. Sama oli kukk täies hiilguses ja kirevuses ja ahvipärdik oli ka originaalne. Kohapeal hüüatas üks naine, et ema tule katsu kui libedad need kujud on. Rahvast oli rohkesti ja pilte fotoaparaatidesse püüdjaid mitmeid. Päikest on juba tunda.
Delfis on tähekese rubriigis üleval kõik loomad ja lühikesed iseloomustused loomade aastate kohta.

Riigikogu valimiskampaaniaks endast nr 377 all

Juba küsivad minu valimislubadusi ja siin see on koos tutvustusega endast. Olen Tiia Tiik ja kandideerin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas numbri 377 all 3. Ringkonnas, Mustamäe ja Nõmmel.

Töö ja teenuste kättesaadavus tagab inimväärse elu!

Olen Tallinna Puuetega Inimeste Koja sotsiaaltöötaja ja koordineerin invatakso teenust ning olen 2009.aastast Mustamäe Halduskogu liige, Mustamäe sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige. Kuulun Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse ja olen revisjonikomisjoni liige, Tallinna Invaspordiühingu juhatuse liige, raamatupidaja ja Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu liige, Eesti Invaspordi Liidu revisjonikomisjoni liige.

2006. aastast kaardistanud liikumispuudega inimestega ühiskondlikke hooneid, sh haridusasutusi, ülikoole, avalikke asutusi ja õpetanud kaardistusmeeskondi välja Viljandis, Pärnus, Jõgeval jm. Mul on sotsiaaltöö alane kõrgharidus, mille omandamist ei takistanud minu kaasasündinud nägemispuue. Meie peres kasvab 2 poega. Kirjutan aktiivselt ka oma blogisse.

Oma 11-ne aasta pikkuse sotsiaaltöötaja kogemuse põhjal olen veendunud, et tegemata on palju olulisi asju. Inimesel peab olema teostusvõimalus. Kõige lühemalt öeldes: erivajadustega inimestele tagab inimväärse elu töö ja teenuste kättesaadavus. Ainult riigitoetustest ei piisa. Elukvaliteeti saame parandada vaid siis, kui muudame sotsiaalteenused ja transpordi kättesaadavaks kõigile, ka kaugemas kohas elavaile abivajajaile.

Töökoha saamiseks vajavad puudega inimesed õppimisvõimalusi, taastusravi kättesaadavust ja abivahendite soetamist. Takistusteta tööle jõudmist hõlbustab universaalne disain, mis aitab ehitada hooned ja tänavad nii, et neis saavad võivad liigelda ka lastega emad ja eakad. Tänapäevastamist vajab ka sotsiaalhoolekande seadus. Tööealiste inimeste hoolekanne tuleks eraldada üldisest süsteemist. Nii ei satu noored eakate hoolekodusse, vaid saavad soovi korral elada omaette täisväärtuslikku ja aktiivset elu, teha sporti ja osaleda kodanikeühendustes.

Minu kolm valimislubadust:

1. Tööhõive suurendamine ja teenuste kättesaadavus - erivajadustega inimestele tagab inimväärse elu töö, transport, paindlikud õppimisvõimalused, taastusravi kättesaadavus ja abivahendid.

2. Ligipääsetav keskkond - muuta kohustuslikuks ehitusmääruste täitmine, mille tulemusel pääsevad liikumisraskustega inimesed tööle ja kooli. Seda hõlbustab universaalne disain, millest lähtuvalt saab ehitada hooned ja tänavad nii, et neis saavad liikuda erivajadustega inimsed, lastega emad, eakad.

3. Muuta ja kaasajastada sotsiaalhoolekande seadust - tööealiste hoolekande osa tuleb eraldada üldisest süsteemist, siis ei satu noored eakate hooldekodudesse. vaid saavad soovi korral elada omaette täisväärtuslikku elu, osaleda spordis ja ennast teostada kodanikeühendustes.

Meie valimisprogrammi, mille koostamisse panustasin ka mina, näed siit. Ja minge kindlasti valima ja tehke oma arvates parim valik. Kandidaatide numbrid leiate siit.

Seminar 16-aastaselt otsustajaks? 28.09.2010

Gerd Tarand, kes on Mustamäe Halduskogu liige, aseesimees, ja Noorte Sotsiaaldemokraatide poliitikavaldkonna juht, saatis mulle sellise informatsiooni, mida paljus huviliste seas levitada. Eks panen selle siia blogisse ka üles. Aga enne tegin kodus oma 18-aastasele pojale kiirtestimist. Esitasin küsimuse: kas 16-aastaselt peaks saam valida? Mõttepaus. Sellele järgmnes ebalev ei, et mõttetult vara. nii palju on muudki teha. Mina arvan, et liiga palju poliitikast kõnelemist kodus ja viibimist koosolekutel, üritustel, kampaaniatööd koos minuga. See on vaid ühe noore inimese arvamus ja aktsepteerin tema vabadust ise otsustada või mitte. Äkki on hoopis küsimus selles, et meie peres tehakse tarku ja kaalukaid otsuseid? Kes seda teab. Näitab aeg. Tema esimesed valimised on tuleva aasta riigikogu valimised jal uban, et teen nii palju kihutustööd, et ta valima läheks või hääletaks juba e-valimistel. Iga hääl loeb ja kodanikukohust tuleb täita. Noored valima. Nii saab ka otsustada.

Seminar “16-aastaselt otsustajaks?”

Seminar toimub Noorte Sotsiaaldemokraatide ja Friedrich Eberti Fondi korraldusel ja toetusel, Tallinnas, 28. septembril 2010, algusega kell 17:00. Toimumiskohaks on Solarise keskuse (Rävala pst 12) 4. korrusel asuv Tallinna pressikeskus.

Seminaril tutvustan ise kevadel läbi viidud küsitluse tulemusi ja üldiseid seisukohti, argumente. Lisaks minule on ettekannetega lubanud esineda ka Silver Meikar, Liisa Pakosta ja Eesti Noorteühenduste liit. Esinejatele, osalejatele on oodata tubli täiendust ning täpsem ajakava saab paika hiljemalt 24. septembril. Üritus on planeeritud sedasi, et jääb piisavalt aega ka elavaks aruteluks. Mahla ja küpsist saab samuti. Kellel kohale tulemise võimalust ei ole, saab olema võimalus seminari jälgida (ning kaasa rääkida) interneti vahendusel otseülekandena mille viite leiab enne ürituse algust allpool viidatud veebilehelt. Samalt veebilehelt tasub endale ka vastav meeldetuletus tellida. Seminar on eelregistreerimisega ning eelnevalt tasub teada anda ka soovist veebiülekannet vaadata. Lisainformatsiooni ja registreerumisvormi leiad veebilehelt: http://bit.ly/biGp9U

Pilt pärineb G.Tarandi blogist.