Päikeseline laupäev EMO-s

Ehk tõde sellest kuidas Arko emoks tehti. Ma pole mingi doktor ega arst aga kui keegi meie perest (peale minu, sest mina arsti juurde paraku ei kiirusta, ikka viimases hädas!) haigeks juhtub jääma, siis tohterdan ja tupsutan. Hiilgan oskustega, teadmistega ja otsin raamatutest ja Internetis lisa oma kahtlustele. Nii ka täna. Arkol paar päeva palavik, millele eile kaasnesid ka külmavärinad ja vilets enesetunne. Kupatasin ta eile voodisse, sest palavik lähenes 38C. Tean, et jook ja uni ja rahu on parim, mida haige inimene paranemiseks vaja, kuid see ei aidanud. Õhtul oli meie üllatus suur, kui nägin jalga, mis oli punane nagu oleksid kirbud hammustamas käinud. Pole kirpe meil majas, kuigi liigub töökohas igasuguseid inimesi ja me pole keegi millestki 100% kaitstud. Hommikul oli olukord sama, palavik väiksem ja mina lükkasin ümber selle lööbe juttu, sest aina enam veendusin, et tegemist on roospõletikuga. Oli ta ju seda mingi 5 aastat tagasi põdenud. Vanarahvas arvas, et see on vihastamisest, mina seda ei uskunud, sest Arko nii rahumeelne. Meditsiinis on tegemist bakteriga, mis vajab antibiootikumi ravi ja kiirest haiglasse sõitu.

Me läksime EMO-sse. Lähim on Sütiste tee 19, endise nimetusega Kiirabihaigla. Kohale jõudsime, sest Mustamäel elades see teekond mõneminutilise autosõidu kauguses. Aga me ei leidnud seda uut X-korpuse erakorralise meditsiinilise osakonna ust üles. Läksime alguses valesti, siis läksime autosse tagasi ja sõitsime õige sissepääsu juurde. Turvamehed vaatasid pealt, kui Arkole ratastooli andsin ja pärisime parkimise kohta. Sees võtsime registratuuri numbri, siis seal üks tädi kirjutas andmeid, teine võttis vana kooli vihiku ja kirjutas sinna küsimise peale autojuhi nime, automargi nime, numbrit ja kellaaja, millal parkimist alustasime. Kell näitas 13:44. Siis järgnes ootamine, erinevate kabineti uste taga, kus ühes sai Arko emo-käepaela. Siis järgnes ootamine arsti vastuvõtule. Kui Arko sealt välja tuli, siis oli vereandmisest varrukas üleval, potas süles ning jalg sidemes. Arko teatas, et nüüd järgneb taas 2 tundi analüüsivastuste ootamist aga diagnoosiks on roos. Jälgisin siis mina seda rahvast ja neid tuli ikka mitmeid. Paljud tulid kahe- või kolmekesi, et olla toeks ja kiirendada kaaslase ooteaega, mis oli armas, sest haigus ei hüüa tulles.

Ligi 3 tunni jooksul oli keskmiselt rahvast ooteruumis 20 ringis. Paljudes tekitas segadust see numbriautomaat ja siis vajab ära märkimist, et seinal olev ekraan, kuhu ilmusid numbrid, oli nii pisikese tekstiga ja sisutihe, et inimesed ei saanud aru kuhu ja millistesse kabinettidesse minema peab. Õed käisid siis hüüdmas, et Nadezda ja Peeter jne tulge nüüd. Viimaks saime kätte saatekirja perearstile, rohtude võtmise ja määrimise lehe ja digiretsepti. Rohud sain ka Magistraali apteegis toodud. Digiretsept toimib. Tõrgeteta ja edukalt, sest paari minutiga olid ostud tehtud. Teenindus oli viisakas ja turvaline. Nüüd loodame koos üha soojenevate kevadilmadega ka kiiret paranemist.

Lihavõtted 04 04 2010

Häid pühi!

Meie pühad möödusid laste sünnipäeva pidamisega. Kevadelapsed on ühed päikesejänkud. Meie sünnipäevad nii väga väikesed pole, sest sel korral tegime väikse peo (pojad 18 ja 15), rahvast kokku oli 28. Lastepidu juu.
Sellel järgnes Paides eesti Invaspordi Liidu boccia individuaalvõistlused, kus olin sekretär ja kohtuniku abi. Eile õhtuks jõudsime läbi udu ringiga Jõgevamaale.

Seal Arko kodus oli maja ümbrus sellist linnulaulu täis, et tahtsingi metsa äärde jalutama jääda. Tagasi tulin okstega ja puhanuna. Nüüd siis jälle kodus, kus ootasid ees värvitud pühademunad. Need olid okste kõrval päris armsad.

Häid pühi!

Vanem poeg tänasest täisealine 29.03.2010

Aeg lendab. Aasta siis oli 1992 kui Imre sündis päikeselisel pühapäeva 29.märtsi varahommikul 9:40 Tallinnas Mustamäe Kiirabihaiglas. Tol ööl keerati ka kella. Päike säras, lift oli rikkis, arstid unised. Kaalus väike poeg 3,600 kg ja oli 50 cm pikk. Nüüd 18 aastat hiljem kaalub mingi 67 kg vist ja on juba 1,99 m pikk. Suureks kasvatatud. Hommikul soovisime õnne koos kollaste rooside ja koogiga. Õhtul käisime koos söömas Tabasalu Osmanis. Meie pere on täienenud 5 liikmeliseks, sest nüüd on mul Imre sõbranna näol ka korralik ja viisakas preili Merle. Tore on noorust vaadata. Pärast sõitsime veel Türisalu pangale kevadet nuusutama. Renega läskime õue aga noored vaatasid läbi autoakna. Imelikud vist?!

Ka Rene kasvab ja on suureks kasvanud aga tema sünnipäevaga on veel 8 päeva aega. Pidu peame suurel reedel. Lastel koolist vaba päev ja nii see elu juba on, et meie laste kevadised sünnipäevapartyd langevad ikka lihavõttepühade ajale. Sõbrad näeme 02.04.2010 Kutsed saab peakangelastelt endilt. Meie oleme kohal. Pidu! Lapsed on eluõied on öelnud targad inimesed.

Ja veel Imrele lubasin sünnipäevaks kinkida B-kategooria autokooli. Koolgi valmis vaadatud OÜ-st Autosõit.

Kosmoses Valentinipäeva vaatamas

Olen vanamoeline, sest mulle lihtsalt meeldib kinos käia. Lemmikuks on endiselt kino Kosmos. Nagu lapsepõlves ja teiseks plussiks on see, et hind on mõistlik. Õhku on ja heli on hea, rahvast õnneks lahedalt ja sellist suure kinosaali mega tunnet mujal pole kui seal Tõnismäel. Käisime vaatamas Valentinipäeva filmi. Tahtsin Solarisse minna aga Arkole seal ei meeldi. Millegi pärast tehakse kinosaalid nii, et kui külastaja on ratastoolis, siis temale pakutakse kohta esireas. Paraku igaühele koht esireas, pea kuklas ei meeldi. Nii jõudsime kokkuleppele, et läheme filmi vaatama Kosmosesse. Seal mõnus lai 11ses rida ja sealt saab ka mõnusalt ringi istuda tavakohale. Natuke jama on aga saab hakkama, sest aste on vaid pingirea ees ja kinno jõuame tavaliselt paaril korral aastal. Mis teha, kui mõnele meeldib kodukino, minule päris kino. Varsti tahaks jälle kinno minna. Valentinipäeva film oli tegelikult päris lahe ja mina jäin selle filmiga rahule. Kinost väljudes sadas mõnuga, kevadist vihma. Ongi parem, siis sulab lumi ja vesi teeb ka tänavaid ehk kiiremini puhtamaks. Praegu on seda pori ja soppa ikka väga palju, eriti veel hangedena. Tänavad on konisid ja prügi täis. Ei tea mis välismaalased meie linna heakorrast arvavad??? Vastik, vastik.

Kevad tuli Mustamäele suure jääpauguga

Kevad saabus sel aastal teisiti - saabus sellise pauguga, et mul oli hirm, et maja kukub kokku. Kõva ragin hakkas laupäeva õhtul umbes kella 19.30 paiku. Tunne oli nagu keegi korrus kõrgemalt oma sektsioonkapi või diivani läbi akna rõdult õue viskas. Aknad olid pori ja jääd täis aga klaasid terved, kõnniteel suured jääkamakad ja auk maa sees muru peal.

Põhjuseks oli katuse ja aa vahele katuse ääre alla kogunenud suured jääkamakad, mis nüüd lahti läksid ja liikuda hakkasid. Arko arvas, et rõdu kukkus ülemise korruse korterilt alla. Jube oli, helistasin korteriühistu esimehele, ja mina olin paari minuti jooksul juba 3 helistaja. Selline naabrivalve meie majas siis toimib. Tegin digikaga rõdult paar klõpsu. Siis pandi õhtul koheselt lindid maha ning koristati jääkamakad kõnniteelt. Pühapäeva hommikul oli mees katusel, juba vist 3. või 4. korda sel aastal lund ja jääd rookimas. Meie õnn, et sel hetkel keegi maja ees ei kõndinud. Ei kujuta ettegi, mis siis oleks juhtunud. Inimesed olge valvsad.

Orhideede lummuses

Mul on kodus 2 orhideed (helelilla ja tumelilla) ja töö juures 2 orhideed (valge ja tume lillakaspunane). Kui koju olen toataimed ise ostnud, siis töö juures Tallinna Puuetega Inimeste Kojas on mulle lilli tihti kingitud. See valge orhidee on võimas ja palju silmailu pakkuv. Sain selle kingituseks Termakilt kui pidasime 2008.aastal invatakso 10-dat sünnipäeva. Esimesel korral õitses lill 8 kuud, siis puhkas ja hakkas jälle õitsema just puhkusele minemise ajaks juuli keskpaigas. Kuukimg kaunistas minu aknalauda terve sügise, toimides teraapiana, sest paljud kliendid seisatasid toas ja imetlesid seda orhideed. Ta ongi üks suur ja võimas iludus.

Kena toataim annab tavaliselt märku heast perenaisest. Tegelikkuses on nii, et mõned lilled kasvavad minu käe all hästi aga teised üldse mitte. Lapsepõlves tõi minu kaksikõde oma lilli minu tuppa hoiule ja kui lill kosus, siis viis oma tuppa tagasi. Tavaliselt on suurim viga see, et lilli kiputakse üle kastma, ka külma ilmaga tuba tuulutades olen paarist toalillest lahti saanud. Ka orhidee vaja väetamist ja ümber istutamist ning rutiini - ikka ühes ja samas kohas hoidmist ning poputamist, imetlemist. Lapsepõlves tahtsin minna õppima lillekasvatajaks. Koolivaheajal olime tööl aiandis. Töö- ja pukelaagris veedetud suvi möödus enamuses kapsapõllul rohides. Keskkooli ajal olin tööl Kose aiandis. Mulle meeldis see töö aga peale keskkooli lõpetamist oli mul 1988.aastal pea laiali otsas ning kui mina kutsekooli jõudsin olid suunamiskirjad juba otsa saanud. Ja nii saigi minust Tallinna Soojuses (tolle aegse nimetusega Tallinna Kommunaalsoojusvõrgud) raamatupidaja. Olid ajad...

Toalillede kohta on saadaval palju kirjandust, kuid tavaliselt on need raamatud suured, värviliste piltidega, kallid hinna poolest ja jäävad riiulisse seisma. Lilledega toimetamist on palju kirjas maalehe interneti kodulehel. Paar videot leiab siit. Kuuking (Phalaenopsis) on oma pikaealise õitsemise tõttu üks populaarsemaid orhideesid. Soovitusi kuukinga kastmise, väetamise ja ümberistutamise kohta jagab Hortese tootejuht Lea Mäss.

Igatahes on mul kevadeks lillemuld ja 2 potti ostetud ja võib-olla juba sel nädalal alustan aedniku tööd ja vastu saan lillede lummuse.

Laupäev Tallink spas

Peale sõbrapäeva uisutamist leppisime sõbrannadega kokku, et kuu aja pärast läheme naistepäeva puhul välja. Plaane oli mitu jja kui Ulrika käis välja mõtte minna spasse, siis otsustasime Merlega koos, et hind rahakoti jaoks sobiv ja laupäeval läheme kolmekesi spasse. Laupäeval, 13. märtsil käisime Tallink Spa & Conference Hoteli spas, mis asub Sadama 11a. Sisekujundus oli uudistamist väärt, samuti olid lahedad kõik saunad. Meeldivaim oli see ümmarguse lauaga saun, mis meenutas türgi sauna. Ikka kolmekesi saunast sauna, siis basseinija mullivanni ja sealt taas sauna. Isegi välibasseinis käisime ära. Kuigi mul on taas kord köha, kurk haige ja nina tatine. 2 tundi spas kulges märkamatult. Päikesepaisteline ilm lausa kutsus jalutama. Läksime siis kesklinna poole, sõime lõunasööki Solarise Lido kohvikus. Uudistasime Apollos raamatuid ja läksime edasi Viru keskusesse. Sealt sain endale mõnusat kevadsaapad, millede jalga proovimisel kohe ei tahtnud neist loobuda. Ära ostsin need saapakesed, sest juba sügisel tahtsin osta aga lumi tuli maha ja talvesaapad olid kapist võtta.
Tore laupäev oli ja õhtul koju jõudsin alles peale kella 7.
Järgmisel korral tahame minna teatrisse või kinno. Eks näis mida mais ette võtame. Tore on koos lapsepõlve sõbrantsidega lobiseda ja koos olla naistepäeva nädalal koos naistega. Tavaliselt on ikka kiire, kodus ja tööl palju tegutsemist. Aga õhus oli tunda kevadet, linnukesed laulsid, lumi sulas jalge all.

Kevadet otsimas Valtus 06 03 2010

Laupäeval saime jälle linnast välja. Sõit viis Raplamaale, Valtu Spordimajja, kus toimusid Eesti Invaspordi Liidu meistrivõistlused. Toimus mängudelaager üle 70 osalejale ja lisaks pealtvaatajad. Invasport on Eestis popp. Kohal oli palju mehi ja ka naisi.

Jõudu prooviti lauatennises, kabes-males, koroonas. Arko pani ennast proovile koroona alal ja edukamalt kui eelmistel aastatel. Kokkuvõttes on ta Eesti 3. koht B-klassis. Aeg lendas nii kiiresti, et koju saime alles kella 21 ajal. Piltegi klõpsisin läbi aknaklaasi, sest tahtsin omadele pöialt hoida ja suhelda. Kaasa võetud sotsiaalkomisjoni väljasõidu protokollgi sai laptoppi toksitud. Tegus päev oli ja mälestuseks pildid ja kevadised jääpurikad ja palju lund.

Pilte näed siit:
http://picasaweb.google.com/arko.vool/20100306ValtuKoroonavoistlus6032010#

Märts. Käes on kummikute aeg...

Rääkisin juba ammu, et ei see lumi taeva jää ja oh imet, tuli ja tuli ja tuli sel aastal seda lund. Lastel nalja kui palju, sest saab kelgutada jasuusatada. Loomad ja linnud hädas, et pole süüa ja maa puhta valge. Nii märkasin isegi Mustamäe paneelelamute vahel pardiperet. Passivad ikka ühe akna juures, juu selt midagi noka vahele on poetatud. Ise kontrollisin oma rõdu linnumaja üle ja seal oli teri veel alles. Aga pardid juu rõdule ei lenda. Eile sõitsmie linnas ringi ja Tondi selveri juures oli juba suur porilomp, millest autod mööda laveerisid aga veel ette nägelikumad on teetöölised. Järvevana teele olid kohe sihid sisse lükatud, kohe mõlemale poole teeveertesse, et veel oleks ikka kuhu voolata. Meie kortermaja eest oli keskmiste sissekäikude eest lumi eile ära veetud, teisele poole teed, muruplatsile. Aga ei mingid ära voolukanaleid. Nüüd siis mitu päeva sula ja eks seda vett jagub igale poole. Siis tuleb see pori välja, mis lumehunnikute all peidus on. Õhus on kevadet. Poodideski on lumelabidad vahetatud ringi kummikute vastu. Õige, sest müüa tuleb ikka seda, mille järgi nõudlus on.

Sain tuludeklaratsioonigi täna tehtud. Eelmised aastad ruttasin tegema aga sel aastal lihtsalt ei viitsinud, sest märtsi lõpp on mägede taga, õigemini lumemägede taga. Nüüd siis süda rahul ja päev asja ette läinud. Aga meie põhiteema on täna suusatamine. eks siis õhtul jälle teleka ette. Olümpiat ongi veel paariks päevaks jäänud. Hoiame pöialt, et Eestil hästi läheb.

Kirjakatkeid Saksamaale

Elust olust ja kirjanditeemadest
Tsauki ja kallid sulle. Kirjuta kui aega saad. Meil päike, õhk on meeldivalt kevadine, karge ja külm. Ma rögisen ikka aga muidu on täiega OK. Imre loeb päevi millal sina tagasi tuled, eile võttis ja viskas nalja, et kui Arko autovõtmed andis, siis võiks juu autoga poes käia. Ihhhiii. Ta ainult mõtles nii ja poes hädaldas, et ei kartulit me ei osta, porgandit ostame sigadele 2 tükki, sest muidu on raske tassida... Ja nii edasi. Vett ja mahlajooki ostsin ka ja siis tema suure pojana tassis nii, et käed venisisd maani ja siis kõrvalmaja ees läksid kotil sangad katki. Siis hädaldasin mina, et minu veinipudel läheb katki. Kes mille pärast muretseb.
Eile olin nii väsinud peale seda sotside programmi seminari ja seda spordiameti ruineerivat vestlust. Aga meel on hea, et meid rahule jääti ja me mitte kui midagi tagasi ei pidanud maksma. Jeeeeee...

Kirjanditeemad tulevad kõigile samad
Tänavuste riigieksamite suurim muudatus on nii eesti kui vene keelt kõnelevatele õpilastele ühiste kirjanditeemade andmine, kuid enam ei anta välja ka kirjalikku eksamitunnistust. «Eelmine aasta oli eesti ja vene noortel ühiseid kirjanditeemasid neli, sel aastal on ühised kõik kümme,» ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert Lippin.
Keskuse eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste sõnul näitas mullune kogemus, et suurem osa kirjandikirjutajaist valis teema ühiste valikute alt. «Ja ka hinded olid neil paar protsenti kõrgemad,» lisas ta.

Tema sõnul osutatakse kõigi sel laupäeval teatavaks tehtavate kirjanditeemade puhul pigem ülesannetele ja kirjandi pealkiri peaks jääma siiski kirjutaja loomingu osaks. Hennoste väitel on ülesannetele osutamine oluline selleks, et kirjutaja teemast päris mööda ei läheks. «Antakse ainult probleemi püsitus, mille üle inimene peab suutma arutleda,» lausus Hennoste. «Eesti ja vene keele ülesanded on samas veidi erinevad, sest nende keelte õppeprogrammid ei kattu.» Hennoste sõnul eeldab korraliku kirjandi valmimine kirjutaja suuri teadmisi. «Ehk head lugemust nii kirjanduse kui ajakirjanduse valdkonnas,» märkis ta. «Ja tsitaatidega ei maksaks liiale minna, sest domineerima peaks siiski kirjutaja enda mõte. Liiga palju tsitaate tuleb tööle kahjuks.»

Eksamikeskuse juhi Robert Lippini sõnul on teine suurim muudatus see, et enam ei anta välja eksamitunnistust. «Sisuliselt tekib e-tunnistus, mille iga õpilane saab endale ise internetist alla laadida ja vajadusel meiliga edasi saata,» ütles ta. «Nii kaob inimestel vajadus omada konkreetset paberit.»

Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa sõnul peaksid õpilased arvestama, et eesti keele kui võõrkeele riigieksami tegijatele on suulise osa salvestamine kohustuslik, ülejäänud keeleeksamite puhul on see vabatahtlik. Senine praktika näitab, et seda võimalust kasutab kuni kümme protsenti eksaminandidest. «Kuid kooli poolelt peab selline võimalus olema tagatud.»

Nõuda võib töö koopiat

Ääremaa ütles, et õpilased peavad sooritama kõik valitud riigieksamid. Kord juba valitud eksamist loobuda ei saa. «Kui inimesel on mõjuv põhjus, näiteks haigestumine, siis on tal õigus pääseda lisaeksamile.»

Ääremaa sõnul tingis sellise nõude asjaolu, et varem registreerisid paljud end mitmele eksamile ja alles eksamipäeval otsustasid, kas kohale minna.

Omamoodi muutus on seegi, et hinnatud eksamitöödega saab tutvuda juba alates juunist. Nii on kergem otsustada, kas maksab oma eksamitöö hinnet vaidlustada või mitte. Samuti on uuendus, et kirjandi ja veel mitme arutleva eksamiosa puhul võib õpilane eksami sooritamise järel nõuda koolilt endale töö koopiat.

Riigieksamid populaarsuse järgi
Kokku registreerus 2009. aasta riigieksamitele 21 897 eksaminandi (2008. aastal 23 484), neist 18 808 on gümnaasiumiõpilased (2008 – 20 662), 1025 gümnaasiumi juba varem lõpetanud (2008 – 847) ja 2064 kutseõppeasutuste õpilased (2008 – 1975).

1. Eesti keel (kirjand) 25. apr 10 473
2. Inglise keel 2. mai (kirjalik), 4.–8. mai (suuline) 9205
3. Geograafia 2. juuni 6384
4. Ühiskonnaõpetus 11. mai 6301
5. Matemaatika 15. mai 5147
6. Eesti keel võõrkeelena 16. apr (kirjalik),
16.–17. apr ja 20.–22. aprill (suuline) 4102
7. Bioloogia 25. mai 3185
8. Vene keel (kirjand) 25. aprill 2897
9. Ajalugu 29. mai 2047
10. Keemia 6. juuni 1892
11. Füüsika 10. juuni 750
12. Saksa keel 19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline) 454
13. Vene keel võõrkeelena 19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline) 416
14. Prantsuse keel 19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline) 58

Tsauks muska

kallid