Hommik. Päikesekiired säravad vallatult läbi tagumise poistetoa aknaklaasi minu tuppa. Aknad hirmus mustad. Kasulikud need plastaknad minu arust, sest tolm ja pro jääb väljapoole, varem oli see sees aknalaudadel ja hõljus õhus. Kui on kevad, siis on ka alati palju tolmu ja kui kuulaisn ilmauudiseid, siis vist peaks midagi suurpuhastuse taolist korraldama. Saaks tolmu tubadest välja ja aknad puhtaks.
Eile siis ei teinudki midagi eriti silmapaistvat, nikerdasin jälle pikemalt arvutis ja parandasin oma enese lollusi. Teisi juu süüdistada ei saa, kui eelmisel aastal läks invaspordi majandusaasta aruandes bilanss kokku ja sel aastal avastasin mingi viiesaja ja kopikatega näpuka rahavoogude aruandes. Tahtsin siis olla aus selle arvutusvea suhtes ja otsisin tallinna koja eelmiste aastate majandusaasta aruannetest kuidas seda parandust sisse viia. Omast arust parandasin koja aruannet paar aastat tagsi, võtsin ja kaevasin oma tööarvuti arhiivides aga õnneks oma käe järgi ära pandud faile on ka kerge otsida. Kuigi jahh 2005. aasta asemel oli see uus esitusviis hoopis mitu aastat varem - 2002. Igatahes bilanss sai parandatud ja sellegi aasta oma TEHTUD!
Aeg lendab - ja kuidas veel. Arvutasin üks päev seda aega Tallinna kojas ja poole aasta pärast on 10 tööaastat täis. Hea, et inimesi maha ei kanta ja tegelikkuses on see positiivne ja töine arenguetapp. Saanud olen palju juriidilisi ja majanduslikke ja sotsiaalseid teadmisi, seljataga on 2 aastat kutseõpet sotsiaalhoolduses, seejärel kohe ühe auruga edasi 3,5 aastat sotsiaaltööd, kuid ikka leian, et see rakenduslik kõrgharidus pole veel tipp. Tahaks veel midagi. Õppida, õppida, õppida. Uurin ja proovin. Töökaaslased on ka need olnud, kes on mõned läinud aga enamus on jäänud, juba üle 5 aasta on koos töötatud mitmete inimestega ja ka teiste organisatsioonide inimesed on jäänud kauaks püsima.
Koos ahastame kui teeme häid projekte, kuid rahata jääme, siis saame lepingud, jagame raha oma ja ühingute vahel välja, siis jälle tulevad kärped. Õnneks on meil tööd. Eile õhtul arutasime Auliga, et jama kui kärpida tuleb peamist ja ainukest sissetulekut, eelinfo põhjal ~ 35%. Leemets oli Aulilt küsinud, et mis on plaan B? Mina lootusetult positiivne inimene muigasin ja kommenteerisin, et B on p.... Eks hakkame siis, kui ametlik info meieni jõuab, tegevusi veelgi kokku tõmbama.
Rasked ajad... Kui on säästusid on kergem, kui pole ja on laenud, siis tuleb vist veelgi säästlikumalt elada, hoides kokku kõhukõrvalt, hobidelt ja kultuurilt. Isegi eilsetest uudistest käis läbi, et second hand kaplustes on kaubal hea minek.
Nüüd siis jälle kirjutan sulle päevakajalistel teemadel. Eile veel sain minagi targemaks selles, et kui oled riigieksamid valinud, siis need tuleb ka ära teha. Loobuda ei saa - valik on sinu nagu räägivad teadjamad, vist reklaamides enne valimisi. Täna lisaks.
Eile helistasin su emale, kuulsin, et Karola hakkas kõndima, 1 aasta ja 2 kuuselt, märtsikellukesed on ära õitsenud ja Triin kirjutab laupäeval lõpukirjandid. Eks hoiame talle põialt ja ka sinagu võid antud teemadel peaproovi teha. Eks hiljem saadan sulle kirjanditeemad ka sinna Saksamaale. Ema küsis, et kuidas meil läheb. Vastasin, et hästi, poisid käivad koolis, mina käin töö ja poe ja kodu vahet. Töö juures on nii palju nokitsemist, et nähtamatult venivad tööpäevad pikemaks, siis jooksen veel õhtuülikoolides, programmi seminaridel, kinno. Õhtul loen raamatutki veel ja suhtlen lastega teemal a la kes sõi minu kommid ära? Kuhu kadusid Tõmmu kompvekid. Rene siis kostis vastu, et ega tema üksi, ta jagas ikka vennalikult Imrega. Loll on see, kes vabandust ei leia. Mulle ei jäänud isegi pabereid mitte, ka need olid seekord korralikult hävitatud. Eile siis tõin sefiiri, maitses hästi nagu makaronidki singi ja paprikaga. Hommikul lähen kööki ja vaatan, et pannil mõned suutäied makarone + supilusikas ja kahvel. eine kahele... Juu käid öösel veel isaks ampsamas.
Tsauki ja ootan ikka endiselt muljeid. Sinu häält kuulsin telefonis, kuigi see Tele2 ei lase juu rääkida, kaks katkestatud telefonikõnet sundisid loobuma. Hea, et smsid olemas on. Kalli-kalli
Kuvatud on postitused sildiga kirjand. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kirjand. Kuva kõik postitused
24. aprill 2009
23. aprill 2009
Kirjakatkeid Saksamaale
Elust olust ja kirjanditeemadest
Tsauki ja kallid sulle. Kirjuta kui aega saad. Meil päike, õhk on meeldivalt kevadine, karge ja külm. Ma rögisen ikka aga muidu on täiega OK. Imre loeb päevi millal sina tagasi tuled, eile võttis ja viskas nalja, et kui Arko autovõtmed andis, siis võiks juu autoga poes käia. Ihhhiii. Ta ainult mõtles nii ja poes hädaldas, et ei kartulit me ei osta, porgandit ostame sigadele 2 tükki, sest muidu on raske tassida... Ja nii edasi. Vett ja mahlajooki ostsin ka ja siis tema suure pojana tassis nii, et käed venisisd maani ja siis kõrvalmaja ees läksid kotil sangad katki. Siis hädaldasin mina, et minu veinipudel läheb katki. Kes mille pärast muretseb.
Eile olin nii väsinud peale seda sotside programmi seminari ja seda spordiameti ruineerivat vestlust. Aga meel on hea, et meid rahule jääti ja me mitte kui midagi tagasi ei pidanud maksma. Jeeeeee...
Kirjanditeemad tulevad kõigile samad
Tänavuste riigieksamite suurim muudatus on nii eesti kui vene keelt kõnelevatele õpilastele ühiste kirjanditeemade andmine, kuid enam ei anta välja ka kirjalikku eksamitunnistust. «Eelmine aasta oli eesti ja vene noortel ühiseid kirjanditeemasid neli, sel aastal on ühised kõik kümme,» ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert Lippin.
Keskuse eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste sõnul näitas mullune kogemus, et suurem osa kirjandikirjutajaist valis teema ühiste valikute alt. «Ja ka hinded olid neil paar protsenti kõrgemad,» lisas ta.
Tema sõnul osutatakse kõigi sel laupäeval teatavaks tehtavate kirjanditeemade puhul pigem ülesannetele ja kirjandi pealkiri peaks jääma siiski kirjutaja loomingu osaks. Hennoste väitel on ülesannetele osutamine oluline selleks, et kirjutaja teemast päris mööda ei läheks. «Antakse ainult probleemi püsitus, mille üle inimene peab suutma arutleda,» lausus Hennoste. «Eesti ja vene keele ülesanded on samas veidi erinevad, sest nende keelte õppeprogrammid ei kattu.» Hennoste sõnul eeldab korraliku kirjandi valmimine kirjutaja suuri teadmisi. «Ehk head lugemust nii kirjanduse kui ajakirjanduse valdkonnas,» märkis ta. «Ja tsitaatidega ei maksaks liiale minna, sest domineerima peaks siiski kirjutaja enda mõte. Liiga palju tsitaate tuleb tööle kahjuks.»
Eksamikeskuse juhi Robert Lippini sõnul on teine suurim muudatus see, et enam ei anta välja eksamitunnistust. «Sisuliselt tekib e-tunnistus, mille iga õpilane saab endale ise internetist alla laadida ja vajadusel meiliga edasi saata,» ütles ta. «Nii kaob inimestel vajadus omada konkreetset paberit.»
Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa sõnul peaksid õpilased arvestama, et eesti keele kui võõrkeele riigieksami tegijatele on suulise osa salvestamine kohustuslik, ülejäänud keeleeksamite puhul on see vabatahtlik. Senine praktika näitab, et seda võimalust kasutab kuni kümme protsenti eksaminandidest. «Kuid kooli poolelt peab selline võimalus olema tagatud.»
Nõuda võib töö koopiat
Ääremaa ütles, et õpilased peavad sooritama kõik valitud riigieksamid. Kord juba valitud eksamist loobuda ei saa. «Kui inimesel on mõjuv põhjus, näiteks haigestumine, siis on tal õigus pääseda lisaeksamile.»
Ääremaa sõnul tingis sellise nõude asjaolu, et varem registreerisid paljud end mitmele eksamile ja alles eksamipäeval otsustasid, kas kohale minna.
Omamoodi muutus on seegi, et hinnatud eksamitöödega saab tutvuda juba alates juunist. Nii on kergem otsustada, kas maksab oma eksamitöö hinnet vaidlustada või mitte. Samuti on uuendus, et kirjandi ja veel mitme arutleva eksamiosa puhul võib õpilane eksami sooritamise järel nõuda koolilt endale töö koopiat.
Riigieksamid populaarsuse järgi
Kokku registreerus 2009. aasta riigieksamitele 21 897 eksaminandi (2008. aastal 23 484), neist 18 808 on gümnaasiumiõpilased (2008 – 20 662), 1025 gümnaasiumi juba varem lõpetanud (2008 – 847) ja 2064 kutseõppeasutuste õpilased (2008 – 1975).
1. Eesti keel (kirjand) 25. apr 10 473
2. Inglise keel 2. mai (kirjalik), 4.–8. mai (suuline) 9205
3. Geograafia 2. juuni 6384
4. Ühiskonnaõpetus 11. mai 6301
5. Matemaatika 15. mai 5147
6. Eesti keel võõrkeelena 16. apr (kirjalik),
16.–17. apr ja 20.–22. aprill (suuline) 4102
7. Bioloogia 25. mai 3185
8. Vene keel (kirjand) 25. aprill 2897
9. Ajalugu 29. mai 2047
10. Keemia 6. juuni 1892
11. Füüsika 10. juuni 750
12. Saksa keel 19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline) 454
13. Vene keel võõrkeelena 19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline) 416
14. Prantsuse keel 19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline) 58
Tsauks muska
kallid
Tsauki ja kallid sulle. Kirjuta kui aega saad. Meil päike, õhk on meeldivalt kevadine, karge ja külm. Ma rögisen ikka aga muidu on täiega OK. Imre loeb päevi millal sina tagasi tuled, eile võttis ja viskas nalja, et kui Arko autovõtmed andis, siis võiks juu autoga poes käia. Ihhhiii. Ta ainult mõtles nii ja poes hädaldas, et ei kartulit me ei osta, porgandit ostame sigadele 2 tükki, sest muidu on raske tassida... Ja nii edasi. Vett ja mahlajooki ostsin ka ja siis tema suure pojana tassis nii, et käed venisisd maani ja siis kõrvalmaja ees läksid kotil sangad katki. Siis hädaldasin mina, et minu veinipudel läheb katki. Kes mille pärast muretseb.
Eile olin nii väsinud peale seda sotside programmi seminari ja seda spordiameti ruineerivat vestlust. Aga meel on hea, et meid rahule jääti ja me mitte kui midagi tagasi ei pidanud maksma. Jeeeeee...
Kirjanditeemad tulevad kõigile samad
Tänavuste riigieksamite suurim muudatus on nii eesti kui vene keelt kõnelevatele õpilastele ühiste kirjanditeemade andmine, kuid enam ei anta välja ka kirjalikku eksamitunnistust. «Eelmine aasta oli eesti ja vene noortel ühiseid kirjanditeemasid neli, sel aastal on ühised kõik kümme,» ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert Lippin.
Keskuse eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste sõnul näitas mullune kogemus, et suurem osa kirjandikirjutajaist valis teema ühiste valikute alt. «Ja ka hinded olid neil paar protsenti kõrgemad,» lisas ta.
Tema sõnul osutatakse kõigi sel laupäeval teatavaks tehtavate kirjanditeemade puhul pigem ülesannetele ja kirjandi pealkiri peaks jääma siiski kirjutaja loomingu osaks. Hennoste väitel on ülesannetele osutamine oluline selleks, et kirjutaja teemast päris mööda ei läheks. «Antakse ainult probleemi püsitus, mille üle inimene peab suutma arutleda,» lausus Hennoste. «Eesti ja vene keele ülesanded on samas veidi erinevad, sest nende keelte õppeprogrammid ei kattu.» Hennoste sõnul eeldab korraliku kirjandi valmimine kirjutaja suuri teadmisi. «Ehk head lugemust nii kirjanduse kui ajakirjanduse valdkonnas,» märkis ta. «Ja tsitaatidega ei maksaks liiale minna, sest domineerima peaks siiski kirjutaja enda mõte. Liiga palju tsitaate tuleb tööle kahjuks.»
Eksamikeskuse juhi Robert Lippini sõnul on teine suurim muudatus see, et enam ei anta välja eksamitunnistust. «Sisuliselt tekib e-tunnistus, mille iga õpilane saab endale ise internetist alla laadida ja vajadusel meiliga edasi saata,» ütles ta. «Nii kaob inimestel vajadus omada konkreetset paberit.»
Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa sõnul peaksid õpilased arvestama, et eesti keele kui võõrkeele riigieksami tegijatele on suulise osa salvestamine kohustuslik, ülejäänud keeleeksamite puhul on see vabatahtlik. Senine praktika näitab, et seda võimalust kasutab kuni kümme protsenti eksaminandidest. «Kuid kooli poolelt peab selline võimalus olema tagatud.»
Nõuda võib töö koopiat
Ääremaa ütles, et õpilased peavad sooritama kõik valitud riigieksamid. Kord juba valitud eksamist loobuda ei saa. «Kui inimesel on mõjuv põhjus, näiteks haigestumine, siis on tal õigus pääseda lisaeksamile.»
Ääremaa sõnul tingis sellise nõude asjaolu, et varem registreerisid paljud end mitmele eksamile ja alles eksamipäeval otsustasid, kas kohale minna.
Omamoodi muutus on seegi, et hinnatud eksamitöödega saab tutvuda juba alates juunist. Nii on kergem otsustada, kas maksab oma eksamitöö hinnet vaidlustada või mitte. Samuti on uuendus, et kirjandi ja veel mitme arutleva eksamiosa puhul võib õpilane eksami sooritamise järel nõuda koolilt endale töö koopiat.
Riigieksamid populaarsuse järgi
Kokku registreerus 2009. aasta riigieksamitele 21 897 eksaminandi (2008. aastal 23 484), neist 18 808 on gümnaasiumiõpilased (2008 – 20 662), 1025 gümnaasiumi juba varem lõpetanud (2008 – 847) ja 2064 kutseõppeasutuste õpilased (2008 – 1975).
1. Eesti keel (kirjand) 25. apr 10 473
2. Inglise keel 2. mai (kirjalik), 4.–8. mai (suuline) 9205
3. Geograafia 2. juuni 6384
4. Ühiskonnaõpetus 11. mai 6301
5. Matemaatika 15. mai 5147
6. Eesti keel võõrkeelena 16. apr (kirjalik),
16.–17. apr ja 20.–22. aprill (suuline) 4102
7. Bioloogia 25. mai 3185
8. Vene keel (kirjand) 25. aprill 2897
9. Ajalugu 29. mai 2047
10. Keemia 6. juuni 1892
11. Füüsika 10. juuni 750
12. Saksa keel 19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline) 454
13. Vene keel võõrkeelena 19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline) 416
14. Prantsuse keel 19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline) 58
Tsauks muska
kallid
Tellimine:
Postitused (Atom)
-
Õhtuleht kirjutas kokkuvõtlikult liiklusseaduse muudatustest, mida tasub lugeda. Mina lugesin mõnda asja kohe mitu korda. Nüüd natukene targ...
-
Vahel harva juhtub, et olen nõus endast rääkima. Sel korral siis suutis Siiri Rebane mind ära rääkida. Juttu oli rohkem. Artiklisse sai järg... -
Minu puhkuse kolmanda nädala esimesed päevad möödusid marjakorjamisega. Olin Arko kodus Jõgevamaal, Levalas ja noppisin marju. kokku sain 3 ...