23. aprill 2009

Kirjakatkeid Saksamaale

Elust olust ja kirjanditeemadest
Tsauki ja kallid sulle. Kirjuta kui aega saad. Meil päike, õhk on meeldivalt kevadine, karge ja külm. Ma rögisen ikka aga muidu on täiega OK. Imre loeb päevi millal sina tagasi tuled, eile võttis ja viskas nalja, et kui Arko autovõtmed andis, siis võiks juu autoga poes käia. Ihhhiii. Ta ainult mõtles nii ja poes hädaldas, et ei kartulit me ei osta, porgandit ostame sigadele 2 tükki, sest muidu on raske tassida... Ja nii edasi. Vett ja mahlajooki ostsin ka ja siis tema suure pojana tassis nii, et käed venisisd maani ja siis kõrvalmaja ees läksid kotil sangad katki. Siis hädaldasin mina, et minu veinipudel läheb katki. Kes mille pärast muretseb.
Eile olin nii väsinud peale seda sotside programmi seminari ja seda spordiameti ruineerivat vestlust. Aga meel on hea, et meid rahule jääti ja me mitte kui midagi tagasi ei pidanud maksma. Jeeeeee...

Kirjanditeemad tulevad kõigile samad
Tänavuste riigieksamite suurim muudatus on nii eesti kui vene keelt kõnelevatele õpilastele ühiste kirjanditeemade andmine, kuid enam ei anta välja ka kirjalikku eksamitunnistust. «Eelmine aasta oli eesti ja vene noortel ühiseid kirjanditeemasid neli, sel aastal on ühised kõik kümme,» ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert Lippin.
Keskuse eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste sõnul näitas mullune kogemus, et suurem osa kirjandikirjutajaist valis teema ühiste valikute alt. «Ja ka hinded olid neil paar protsenti kõrgemad,» lisas ta.

Tema sõnul osutatakse kõigi sel laupäeval teatavaks tehtavate kirjanditeemade puhul pigem ülesannetele ja kirjandi pealkiri peaks jääma siiski kirjutaja loomingu osaks. Hennoste väitel on ülesannetele osutamine oluline selleks, et kirjutaja teemast päris mööda ei läheks. «Antakse ainult probleemi püsitus, mille üle inimene peab suutma arutleda,» lausus Hennoste. «Eesti ja vene keele ülesanded on samas veidi erinevad, sest nende keelte õppeprogrammid ei kattu.» Hennoste sõnul eeldab korraliku kirjandi valmimine kirjutaja suuri teadmisi. «Ehk head lugemust nii kirjanduse kui ajakirjanduse valdkonnas,» märkis ta. «Ja tsitaatidega ei maksaks liiale minna, sest domineerima peaks siiski kirjutaja enda mõte. Liiga palju tsitaate tuleb tööle kahjuks.»

Eksamikeskuse juhi Robert Lippini sõnul on teine suurim muudatus see, et enam ei anta välja eksamitunnistust. «Sisuliselt tekib e-tunnistus, mille iga õpilane saab endale ise internetist alla laadida ja vajadusel meiliga edasi saata,» ütles ta. «Nii kaob inimestel vajadus omada konkreetset paberit.»

Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa sõnul peaksid õpilased arvestama, et eesti keele kui võõrkeele riigieksami tegijatele on suulise osa salvestamine kohustuslik, ülejäänud keeleeksamite puhul on see vabatahtlik. Senine praktika näitab, et seda võimalust kasutab kuni kümme protsenti eksaminandidest. «Kuid kooli poolelt peab selline võimalus olema tagatud.»

Nõuda võib töö koopiat

Ääremaa ütles, et õpilased peavad sooritama kõik valitud riigieksamid. Kord juba valitud eksamist loobuda ei saa. «Kui inimesel on mõjuv põhjus, näiteks haigestumine, siis on tal õigus pääseda lisaeksamile.»

Ääremaa sõnul tingis sellise nõude asjaolu, et varem registreerisid paljud end mitmele eksamile ja alles eksamipäeval otsustasid, kas kohale minna.

Omamoodi muutus on seegi, et hinnatud eksamitöödega saab tutvuda juba alates juunist. Nii on kergem otsustada, kas maksab oma eksamitöö hinnet vaidlustada või mitte. Samuti on uuendus, et kirjandi ja veel mitme arutleva eksamiosa puhul võib õpilane eksami sooritamise järel nõuda koolilt endale töö koopiat.

Riigieksamid populaarsuse järgi
Kokku registreerus 2009. aasta riigieksamitele 21 897 eksaminandi (2008. aastal 23 484), neist 18 808 on gümnaasiumiõpilased (2008 – 20 662), 1025 gümnaasiumi juba varem lõpetanud (2008 – 847) ja 2064 kutseõppeasutuste õpilased (2008 – 1975).

1. Eesti keel (kirjand) 25. apr 10 473
2. Inglise keel 2. mai (kirjalik), 4.–8. mai (suuline) 9205
3. Geograafia 2. juuni 6384
4. Ühiskonnaõpetus 11. mai 6301
5. Matemaatika 15. mai 5147
6. Eesti keel võõrkeelena 16. apr (kirjalik),
16.–17. apr ja 20.–22. aprill (suuline) 4102
7. Bioloogia 25. mai 3185
8. Vene keel (kirjand) 25. aprill 2897
9. Ajalugu 29. mai 2047
10. Keemia 6. juuni 1892
11. Füüsika 10. juuni 750
12. Saksa keel 19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline) 454
13. Vene keel võõrkeelena 19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline) 416
14. Prantsuse keel 19. mai (kirjalik), 20.–21. mai (suuline) 58

Tsauks muska

kallid

Kommentaare ei ole: