28. aprill 2009

Riigiarhidekti vajalikkuses pole kahtlust.

Eesti eksperdid arvavad, et riigiarhidekt on hädavajalik. Ka paljud liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimesed on eksperdid ja ei kahtle sellise ametikoha vajalikkuses. Abisaaksid liikumisel nii puuetega inimesed, eakad, väikelastega emad, lapsevankriga liikujad, turistid jne.

Kui meil oleks Eestis riigiarhidekt, siis meil poleks probleeme hoonetesse ligipääsetavusega. Kurb on tõdeda, et kõrgelt haritud projekteerijad teevad omast arust kõik õieti ja nii, et üldksutatavatesse hoonetesse erinevad sihtgrupid sisse ja välja pääseksid. Ehitusele antakse luba ja mitmed kooskõlastused. Kui hoone hakkab valmis saama, siis need eelnevad kooskõlastused kooskõlastatakse välja.

Näiteid ei pea kaugelt otsima. Olen Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidus vabatahtlikuna sellistes projektides kaardistaja abistajana osalenud. Ka eelmisel suvel lõime lärmi liidu tegevjuhi Auli Lõokesega, sest vabadusesamba juurde esialgselt planeeritud ja kooskõlastatud lift ja erinevad kaldteed olid haihtunud. Veendusime selles, kui ise Tallinna Linnavalitsuse infosaali samba maketti uudistamas käisime. Ootame, mis saab... Kuigi jah, kuidas teha selgeks näiteks turismigrupile, et teie palun, minge otse treppidest aga meil kulub selleks ligikaudu 20 minutit aega, sest meie otse ei pääse ja peame ratastooliga kos minema jalgsi mööda Kaarli puiesteed Kaarli kirikuni, sealt mööda Toompea tänavat linnamüürini ja ealt veel Komandandi teed mööda vabaduse sambani minema. Uskumatu, aga tõsi. Lisainfo kaarddistamiseprojekti veebilehele: http://liikumisvabadus.invainfo.ee/

Tallinn, kultuuripealinn 2011 võib uhkustada kultuuripealinna tiitliga. Tegelikkuses peaksime häbenema. Pole meil ujulat, kus liikumispuudega inimestele võistluseid korraldada, sest kaasaegses Kalevi ujulas on pesuruumi ees astmed, jäähalli, mis oleks ligipääsetav koos pesu ja riietusruumiga meil samuti pole. Eriti piinlik on, et meie suur ja kaasaegne A. Le Coq Arena on ligipääsmatu liikumispuudega inimestele. Põhjuseks on trepid, mitte mõned astmed, vaid üle 25!!! Küsiks, et kuidas on võimalik, et jalgpalli võistluste vaatamiseks peab ratastoolis inimest koos tooliga tassima need 25 astet. Kooskõlastatud on, kuid lifte pole, sest saab ka nii ja äkki kunagi tulevikus tuleb võimalus liftid välja ehitada, kuigi jah esialgses prokjektis need olid, pani linngi simma suure summa kaasfinantseerimist, kuid sahtid ehitati välja, lifte paigaldamata. Kiiremas korras on meil vaja riigiarhidekti!

Kommentaare ei ole: