9. aprill 2009

Lihavõttepühad


Kui laps olin, siis olid ajad kui saadeti sugulaste poolt postkaarte, ikka kanade ja munadega ja lillede ja jänkudega. Suurt rohkemat kui munade värvimine ma tollest ajast ei teadnud. Kui suureks inimeseks sain, siis lugesin ja uurisin...

Nii võin nüüd teistelegi rääkida miks pärast on palmipuude püha ja lihavõttepüha ja suur reede ja vaikne laupäev ja siis pühad munadega. Täpsustuseks siin lugejatele, et munade söömine tähendaski lihade võtmist peale pikka paastuaega, sest mune kogunes palju ja nüüdseks on sellest traditsioon. Mina eriline muunasööja ei ole aga valged muunad on karpidega koju toodud, värvime ikka vanamoeliselt sibulakoortega, sest need munad on kõige, kõige!!! kaunimad. Joonistasime ka varem ja lakkisime aga sibulakoored on nii naljakd. Lapsepõlves panime kaltsu ja niidiga koored munadele ümber, nüüd ajame majapidamispaberi ja niidiga ära. Ja pühade muru on tänu õe Tiiule juba kobe.

Peale pühi saab see merisigadele maiuseks. Nad juba nagistavad seal puuris ja ootavad. Eile leppisid Karamell ja Tupsu pirnisüdamikuga. Nad meil sellised vanakesed (8 ja 4,5 aastased), tervislikult toituvad merinotsud. Käineid silitamas ja patsutamas. Stressivabadus, kellel kass või koer või akvaariumikalad, meil on merisead. Hästi armasad ja pikaealised. Väiksem poeg läks kooli, siis tõi klassivennalt minni mamma, siis tõime talle elukaaslase ajutiselt külla, peale seda tulid kolm põrsakest, 2 müüsime maha, Karamell jäi. Siis jäi Minni mamma stressi ja peale mintmeid raviprotseduure loomakliinikus Villi, suri ära. Siis saime kaksikõe klassiõelt Tupsu. Toreda isase tõulooma, kuidjärglasi pole, ongi muretum, sest nad lepivad omavahel hästi ja on armsad loomakesed.

Lõpetuseks saan öelda, et tegelikkuses on tore, et on 3 vaba päeva, saab olla koos poiste ja mehega. Puhata ja mängida, jalutada õues ja mnna sportima.
Munad tulevad ka pühapäeval ja saab toksida ja koksida.

häid pühi!


Kommentaare ei ole: