Kevad saabus sel aastal teisiti - saabus sellise pauguga, et mul oli hirm, et maja kukub kokku. Kõva ragin hakkas laupäeva õhtul umbes kella 19.30 paiku. Tunne oli nagu keegi korrus kõrgemalt oma sektsioonkapi või diivani läbi akna rõdult õue viskas. Aknad olid pori ja jääd täis aga klaasid terved, kõnniteel suured jääkamakad ja auk maa sees muru peal.Põhjuseks oli katuse ja aa vahele katuse ääre alla kogunenud suured jääkamakad, mis nüüd lahti läksid ja liikuda hakkasid. Arko arvas, et rõdu kukkus ülemise korruse korterilt alla. Jube oli, helistasin korteriühistu esimehele, ja mina olin paari minuti jooksul juba 3 helistaja. Selline naabrivalve meie majas siis toimib. Tegin digikaga rõdult paar klõpsu. Siis pandi õhtul koheselt lindid maha ning koristati jääkamakad kõnniteelt. Pühapäeva hommikul oli mees katusel, juba vist 3. või 4. korda sel aastal lund ja jääd rookimas. Meie õnn, et sel hetkel keegi maja ees ei kõndinud. Ei kujuta ettegi, mis siis oleks juhtunud. Inimesed olge valvsad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar