2. aprill 2010

Mustamäe Halduskogu keskkonnakomisjoniga katusel 31 03 2010


Tänud Gerd Tarandile, kes Mustamäe Halduskogu Keskkonnakomisjoni esimehena meile selle väljasõiduistungi korraldas. Tõesti oli hariv käia mööda katust, kuigi jah tuul oli vali ja mina, kes tavaliselt kõrgust ei karda, tundsin kõhedust. Süsteemi tutvustas meile ühistu esimees Jaanus Raudsepp. Sellepärast, et tuul tõmbas ja võrreldes Lasnamäe paneelmaja katustega selgus tõsiasi, et Mustamäel need servad puudusid piki katust, olid vaid maja külgmistel servadel. Ja kui ma veel kuulsin KÜ esimehelt, et ta käis neid pikki ribisid talvel 5 korda harjaga puhastamas, siis hakkas veel hirmsam. Idee päikeseenergia abil kortermaja 144 korterile sooja vett toota on ahvatlev. Saime uudistada majakeldris olevat katlamajana. Nüüd olen omast arust palju targem. Koju jõudes kummitas minu mõtetes see välja paisatud võrdlus, et selle Mustamäe tee 181 maja kütte maksis jaanuaris-veebruaris 12 - 14 kr m2, samas kallimates kaugkütte majades tuli välja käia 22 - 42 kr m2. Suured hinnavahed. Kodus uurisin eelmise kuu küttearvet ja leidsin, et 42,9 m2 korteri kütte eest tuli jaanuaris tasuda 25,15 kr m2 ja veebruaris oli kulu 31,10 kr. Hind kerkib hüppeliselt iga kuuga. Pildid: Gerd Tarandilt.

Aga sellest väljasõiduistungist saab põhjaliku ja täpse ülevaate Gerdi Tarandi bogist.
Päikeseenergia kasutamise võimalused Tallinnas? Tõestatud, Mustamäel.

Kolmapäeval korraldasime Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga väljasõiduistungi ning käisime tutvumas Mustamäe tee 181 katusele paigaldatud päikeseküttesüsteemiga. See, millega sealne ühistu hakkama on saanud, on üsna muljetavaldav. Süsteemi tutvustas meile ühistu esimees Jaanus Raudsepp.

Eelmise aasta lõpuks sai Mustamäe tee 181 (9 korrust – 144 korterit) päikeseküttesüsteemi. Maja katusel on 64 päikesesoojust püüdvate vaakumtorudega paneeli – kokku 1920 vaakumtoru. Tegemist on Baltikumi suurima sellise süsteemiga. Päikesekiirgust neelavat pinda on kokku 270 m2. Süsteem väljastab tipphetkel üle 200kW soojust ja sõltuvalt ilmast tagab see süsteem kogu kortermaja soojavee. Aastas loodetakse saada 200–250 MWh soojusenergiat, mis annaks kuni veerand miljoni krooni suuruse kokkuhoiu aastas, seega kui arvutusi uskuda, siis hiljemalt kümne aasta pärast hakkab süsteemi tehtud investeering ühistule juba ka kasumit andma. Reaalne tasuvusaeg sõltub otseselt päikesetundide arvust – paar keskmisest päikesepaistelisemat suve lühendaks tasuvusperioodi veelgi.

2010. aasta jaanuaris oli väljas külma -15°C päikest oli neli tundi ja vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45°C sooja vett.

Süsteemi rajamiseks võeti pangalaen – märkimisväärne on, et hoolimata suurest investeeringust (ligikaudu 1,5 miljonit krooni süsteemile, 0,5 mln rõdude kinni ehitamiseks) ei kasvanud korteriomanike arved. Peale laenu tagastamist hakkab süsteem tootma selget kasu ning ühistul tekib vaba ressurss suuremate renoveerimistööde tegemiseks.

Paigalduse korraldas OÜ Anrebell, vajalik tehnika osteti otse Hiinast ning tarniti Tallinna konteinerveona (otsusest töötava süsteemini on võimalik jõuda 3 kuuga). Süsteemi kasutatakse tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks ega kütteks (see võimalus siiski on, kui võimsust peaks üle jääma). Maja keldrisse on paigutatud mahutid (hetkel 4 tk kuid vajadus oleks 2-3 korda suurema arvu mahutite järele, sedasi oleks garanteeritud sooja vee varu ka pikematel vihmaperioodidel). Mahutite paigalduse teeb keerukaks ka asjaolu, et sellel ajal kui Mustamäe majad ehitati, ei osanud keegi ette näha, et kitsastesse keldritesse midagi sellist paigutada oleks tarvis. Päikesepaisteliste ilmade korral võivad mahutid jääda väikeseks aga hoopis sellel põhjusel, et süsteem annab liiga palju – sellisel juhul tuleb jahutada. Kaalutud on ka edasimüümist lähedal asuvatele korterelamutele, vajalike trasside rajamine võib osutuda isegi soodsamaks kui täiendavate mahutite paigaldamine.

Vaakumtorude kasuks otsustati kuna need sobivad siinse kliimaga teistest alternatiividest paremini.

Kinnises veesoojendussüsteemis ringleb glükooli ja vee segu, mille külmumistemperatuur on alla -30°C. Samuti on süsteemi lihtne hooldada. Iga vaakumtoru saab iseseisvalt vahetada ning seda on võimalik teha väga kiirelt.

Torud on asetatud katusele 55 kraadise nurga all suunaga lõunasse (sama hästi paigutatud maju on Tallinnas väga vähe, teise nurga all paiknevatele majadele on võimalik sarnaseid süsteeme rajada küll kuid kulud on veidi suuremad). Mustust ja lund ladestub süsteemile minimaalselt. Esiteks kaldenurga tõttu, teiseks puhub tuul torude vahelt läbi ning puhastab omakorda. Liigse mustuse peseb maha vihm. Möödunud talv oli tavapärasest lumerohkem ning paaril korral käis ühistu esimees harjaga veidi lund lükkamas.

Süsteemi rajamiseks saadi peale pikki läbirääkimisi laenu, linn ega riik ettevõtmist ei toetanud. Teistest võimalikest rahastusallikatest saadi samuti eitav vastus või otsustati ise loobuda liigse paberimajanduse tõttu.

Üsna kurb ja reaalne olukord on ka täna – ilmselt oleks taolise investeeringu jaoks kusagilt toetust saada kas raske või suisa võimatu?

Üldiselt on juba üsna lühikese aja jooksul saanud selgeks, et projekt on edukas. Süsteemi jälgivad ka TTÜ teadurid. Samuti otsitakse juba järgmiseid võimalusi kulude vähendamiseks, lähiajal paigutab TTÜ samale hoonele seadmed näiteks tuule potentsiaali mõõtmiseks.

Kusjuures. Tammsaare tee 181 ühistu kasutab ka kütteks lokaalseid gaasikatlaid (6 tk) mis tagavad madala küttehinna 12 krooni ruutmeetrilt. Tallinna teiste ühistutega võrreldes on tegemist väga madala hinnaga. Sellest, et näiteks Soomes on paljud majad lokaalsele küttele üle minemas, kirjutasin mõnda aega tagasi siin.

Kommentaare ei ole: