Täiega lahe oli, teatrimaja suur saal sai Arko poolt testitud. Pääses sisse 1. korrusele, ka keldrisse kohvikusse, invaWC-sse ja garderoobi sai ratastooliga sisse. Näitlejad draamateatris on andekad ja mulle see Andrus Kivirähki etendus meeldis, ka Merle Karusoo lavastaja töö oli päris hea. Midagi head üle pika aja. Paraku ei oska kõrgematek orruste ja saalide kohta midagi ligipääsetavuse kohta öelda aga kes soovib, see proovib ise järele. Ilus maja on ja etendust sovitan vaatama minna. Mina istusin 2. reas 1. kohal aga Arko jättis oma koha 2. reas vabaks ja istus oma toolis, ratastooliga oli pris mõnus esireas etendust jälgida. Teatri inimesed olid viisakad, samuti külastajad. Aga millal sina viimati teatris käisid?
Andrus Kivirähki "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia..." esietendus suures saalis 25. aprillil 2010. Lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes, helilooja Urmas Lattikas, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Taavi Varm.
Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater.
Eesti Draamateatri alguseks loetakse Paul Sepa era-draamastuudio asutamist 1920. aastal. Draamateatri maja Tallinna kesklinnas on 1910. aastal ehitatud Tallinna Saksa Teatri hooneks.
Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tundi ja 20 minutit.
Lavastaja Merle Karusoo
Kunstnik Pille Jänes (külalisena)
Helilooja Urmas Lattikas (külalisena)
Valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater)
Videokunstnik Taavi Varm (külalisena)
Osades: Tiit Sukk, Ivo Uukkivi, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Guido Kangur, Mait Malmsten, Raimo Pass, Elina Reinold (külalisena).
Vahel juhtub, et inimene pannakse laulu sisse ja sealt ta enam välja ei saa. Just nii juhtubki kuulsate Peterburgi arhitektide Vassiljevi ja Bubõriga. Ühel heal päeval peavad nad maha jätma oma senise mõnusa elu Venemaa pealinnas, jätma maha oma tulusad tellimused ja sõitma kõige kiiremas korras Tallinnasse, et ehitada sinna uus teater. Milline teater? Kas Saksa teater kohalikele baltisakslastele, kelle päralt on minevik? Või Eesti Draamateater eestlastele, kellel pole küll veel oma riiki, kuid kellele kuulub tulevik? Ega Vassiljev ja Bubõr sellest isegi päris täpselt aru ei saa, aga teatri nad ehitavad.
Ja nagu ütleb oma luuletuses Juhan Viiding:
„See maja seisab keset Südalinna –
ei kaitse ingel teda, vaid kultuur!
Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna.
Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur.“
Juba sada aastat on see nii. Pilt on Draamateatri kodulehelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar