Sõbrapäevaks uue kodu võtmed käes

Ja ongi nii, et aastavahetuse soov täitus täpselt sõbrapäevaks - ligipääsetav uus kodu. Notari aeg oli keskpäeval ja Radissoni majja olid tulnud peale meie ka pangaesindaja ja arendaja. Lepingu lugesime läbi, siis notar tutvustas meile ja sain küsida, mida veel polnud jõudnud küsida, siis toimus allkirjastamine ja peale seda tehti meile kingitus ja saadeti arveid tasuma. Kingitus seisnes selles, et arveid ei pidanud ootama, vaid need saadeti meie e-mailidele. Kogu see asjaajamine läks päris ladusalt. Kõige kauem võttis aega alustamine. Siis käisime Mäepealse 24 korterit vaatamas ja peale seda leppisime aja kokku Swedbanki laenukonsultandi juures. Oli ikka meeldiv teenindus see panga teenindus. Ei jõua ära kiita Maria Novohhatskajat. Teenindus oli positiivne, küsimustele vastused saime kiiresti. Isegi siis ei olnud probleeme ega mingeid komplikatsioone, kui loobusime juba valmis vaadatud korterist ja otsustasime uue kasuks. Aeg on inimese kalleim vara. nii ka meil, kui Mäepealse korter broneeritud oli, siis otsustasmie ringi vaadata ja leidsime Vana-Rannamõisa tee korteri. Arko ütles, et enne ma otsustada ei tohi, kui oleme kohal ära käinud. Läksimegi kohale. Maakleriks oli Allan Uuetoa, kes näitas meile nii rutiinselt korterit, et tekkis tunne nagu me oleks mingid tühikargajatest luuserid. Ju on see maakleri töö nii rutiinne, et avad uksi ja juhatad sisse korteriga tutvuma aga kui siis helises maakleri telefon ja uus vaataja avaldas soovi korterit ka näha, ütles Arko, et onju selle korteri me võtame. Ja nii me selle korteri ära broneerisime. Siis alustasime oma Mustamäe korteri hindamist ja selle saime Arco Varast. Siis käisime protokolli arendaja NCC kontoris allkirjastamas. Vaatasime veel kord korteri üle. Siis ajasime tasakesi asja, kuni tuli teada arendajalt, et notari aeg on kinni pandud. suhtlesime veel pangaga ja nii need asjad korda said.

Eile saime pangast lepingu digiallkirjastamiseks ja kui seda digiallkirjastama hakkasin, siis selgus, et arvuti ei tunne minu id-kaarti ära, sest sertifikaadid aegusid eile. Proovis Arko minu arvutis ja oma arvu ka, kuid id-kaardi süsteem saatis aina uusi veateateid. Kihutasime siis Narva mnt passilauda id-kaardi kehtivust pikendama. Jõudsin kohale 17.50 ja aega oli tervelt 10 pikka minutit. Sain klienditeenindaja vastuvõtule, kuid nii kehva teenindust, kui eile pole ma varem kohanud mitte üheski riigiametis. Esmalt teatati mulle, et minu id-kaart on vana. Pole teine tõesti enam värske aga kehtib siiski ajavahemikus 2003-2013 oktoobrini. Siis rääkisin oma mure ära, et proovisin sertifikaate uuendada aga sain korduvalt mitu erinevat veateadet. Seejärel sain teada, et mida ma ikka siin seda kehtetut kaarti pikendan, kui sertifikaadid ei kehti.  No tule taevas appi, seepärast ma ju sinna klienditeenindusse tulingi, et ei kehti. Naisterahvas arvas, et ju ma jätsin midagi tegemata või pooleli. Üritasin küll rääkida, et olen seda varem teinud ja teistelgi abiks olnud. No lolliks ja saamatuks jäin ikka mina. Mult küsiti allkirja paberile, mille koopiat ma ei saanudki endale. Teatati, et on vaja pin koode ja need ma ka oma peast sisestasin 2 korda, kuhu vaja. Kaardi sain korda ja jäin ootama, kuid nähes inimest oma pabereid välja tõstmas, sain aru, et mul on aeg lahkuda. küsisin igaks juhuks, võhikuna nagu ma olen, et kas on kõik ja ta noogutas. Viisaka inimesena ma tänasin ja lahkusin. Isegi liftis oli paha tunne ja kui autosse jõudsin, siis porisesin oma pahameele välja. No on ikka klienditeenindus või oli siis viga minus, et läksin vastuvõtuaja lõpus või oli süüdi selles sinine esmaspäev. Ei tea aga õnneks sain kodus ID-kaardiga lepingu allkirjastatud.

Täna kella 15 ajal kohtusime arendajaga, kes võttis näidud ja näitas panipaika ja vee ja soojanäitude asukohti. no jälle olen mina see puupea, kes ei mõista, miks on uues majas näidud lae all. Peaks näitude lugemiseks ostma kas redeli või binokli. Senini, kui Imre elab meie juures, siis tema saab ilma redelitta hakkama. Ta on pikk poiss on 1.98 sm pikk ja laeplaadid sai ta hästi hakkama, kui õhtul korterisse läksime ja ka noortele näitamise. Korter on nii oma ja juba tahaks seal olla. Ma lootsin, et see võtmete üleandmine on pidulikum. Aga meile öeldi, et võtmed on elutoa aknalaual. Nii ma need sealt kätte saingi. Nüüd vana müüki. 2012 aasta sõbrapäev jääb meelde, kui eriti tuisune ja tähenduslik sõbrapäev. Arko helistas korterist esimesena emale ja ütles, et ta on päris oma kodus. Saime kingituseks ka koduaabitsa ja kui pilte tegin, siis selgus, et jalajälgede rohkuse järgi on meil usin naabrivalve. Arko võttis postkastist meie esimiese posti, mida oli paari kuu jagu. Õhtul läksime poodi, ostsime küünlaid, suure vaasi ja nõudepesumasina. Üks unistus sai teoks - Arko ütles, et isa unistas nõudepesumasinast ja nüüd temal siis on see olemas. Mina jälle viskasin nalja, et mul on oma nõudepesumasin olemas Arko näol, kes on alati nõus kööki appi tulema, milles iganes oma käed külge panema. Eriti osas on ta nugade teritamises ja liha tükeldamises. Pidulik õhtusöömaaeg oli grillkana, mandariinidega ja shampusega. kes ei riski, see shampust ei joo. Me oleme seda väärt ja varsti kolima. Kohtumiseni Pärnaõuel.