7. veebruar 2012

Töövõimetuspensionidest sotsiaalministri pilgu läbi

Inimesed on ärevil selle eestkoste aruandluse pärast ja nüüd siis veel paanika ajakirjanduses meedias ja ajakirjanduses, et töövõimetuspensionid kaovad ära. Mina arvan, et see on nii toores värk, et puudega inimesi ei saa töötamise eest karistada, st võtta ära töövõimetuspensioni, sest teada on, et töötamisega kaasnevad oluliselt suuremad kulutused, kui ministri poolt välja toodud taastusravi ja prillid. Iseasi veel see, et kui 100% töövõimetuspensionit oleks võrdeline keskmise eesti palgaga aga ei ole, sest töövõimetuspension on tegelikkuses väiksem kui keskmine pension ja kui töövõimetul on veel lapsed, siis tuleb kulusid rohkem teha ja piirata, mida annab, sest rahakott on tühi.
 
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit pani blogisse välja sotsiaalministri Hanno Penkuri tervituse ja selgituse. Allpool on lugeda minister H. Pevkuri kiri selgitustega segaduse kohta töövõimetuse küsimustes, mille ta saatis EPI Koja kaudu kõigile puudega inimestele. Kas see vastus on sulle ammendav? Oled murelik? Millised oleksid sinu küsimused ministrile? Kirjuta palun oma arvamus siia kommentaariumisse!

"Kindlasti olete juba erinevatest allikatest väga palju kuulnud töövõimetuse ümber tekkinud segadusest. Lubage kõigile koja liikmetele kinnitada, et tööõnnetuste ja kutsehaiguste ning töövõimetusega seotud muudatusi sellisel kujul, nagu seda esitas eelmisel nädalal EPL, ei ole ministeerium ei plaaninud ega plaanimas. Mida me teeme, on see, et vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevuskavale on valitsus seadnud eesmärgiks luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis motiveeriks töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkonda. Nii Riigikontroll kui Poliitikauuringute keskus Praxis on kirjutanud vajadusest ümber vaadata nii puuete määramise kui töövõimetuse skeemid, kuna need ei täida praegusel kujul oma eesmärki. Riigikontroll läks veelgi kaugemale, soovitades igakuine puudetoetuste maksmine lõpetada. Oleme seisukohal, et töövõimetussüsteemi muutmisel on vajalik lahendada nii tööõnnetuste ja kutsehaigustega seonduv kui puuete ja töövõimetusega seonduv. Ümberkorralduste tulemusel tuleb töövõimetusega inimesi toetada võimalikult vara, aidates inimesi vajalike ja kohaste meetmega. Oleme jõudnud arusaamisele, et vaja oleks muuta ka töövõimetusega täna tegelevate asutuste töökorraldust. Kui praegu saab inimene abi või rahalist toetust kolmest erinevast asutusest (haigekassa, sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa), siis tulevikus peaks inimesel olema üks asutus, kus ta töövõime taastumise ajal töö hoidmiseks või leidmiseks abi saaks. Kõige selle ettevalmistamiseks on ministeerium tõepoolest koostamas materjali, et ministrite tasandil saaks otsustada, kas ja kuidas hakata praegust killustatud töövõimetussüsteemi muutma. Aga see materjal on väga algusjärgus ja kindlasti on juba lähikuudel ka EPIK ning teised koostööpartnerid oodatud ministeeriumisse teemat täpsemalt arutama.

Olgu siinkohal kirjeldatud vaid väga esialgsed mõtted seose planeeritavaga:
- Et muuta inimesele riigiga suhtlemine lihtsamaks ning pakutav abi paremaks, tegeleks nii ajutise kui pikaaegse töövõimetuse ning tööõnnetuste ja kutsehaigustega riigis üks asutus senise kolme (Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa) asemel
- Praeguse töövõimetuse hindamise asemel tuleks hinnata inimese töövõimekust, et tagada täna töövõimetust omavatel inimestel paremini tööturul toimetulek
- Ettepanek on kaaluda võimalust, et ka ajutiselt töövõimetud inimesed (haiguslehel olijatel) võiksid töötada ja selle eest tasu saada (täna teatavasti on täielik töökeeld haiguslehel olijal)
- Ettepanek on suurendada Haigekassas taastus- ja hooldusravile suunatavaid vahendeid, et tagada parem inimeste tervisekahjudes ülesaamine, mis omakorda võimaldab inimestel kiiremini tööturule naasta
- Ettepanek on senisest täpsemini kirjeldada inimeste rehabilitatsioonivajadusi ja tagada senisest parem juurdepääs teenustele.

Kõike eelnevat arvestades olen seisukohal, et Eesti Päevalehes eelmise nädala lõpus ilmunud teemakäsitlus tööõnnetus- ning kutsehaiguskindlustuse ja töövõimetuse süsteemiga seonduvast on külvanud inimestes asjatut paanikat ja on selgelt segadust tekitav. Ministeeriumi soov on võrreldes tänasega puuetega inimestele ning töövõimetuspensionäridele pakkuda senisest paremat tuge ja toetust ning jutt kelleltki raha äravõtmisest on meelevaldne. Täiendavalt olen selgitusi jaganud ka tänases Eesti Päevalehele antud intervjuus. Loodan, et need lühikesed selgitused ja Vikerraadiole, KUKU raadiole ning ajalehtedele antud selgitused on rahustanud kõiki töövõimetuse või puuetega inimesi ja kinnitan veelkord üle, et kõik võimalikud muudatused on suunatud üksnes abi vajavate inimeste paremaks abistamiseks."

Kommentaare ei ole: