Artikkel: Kui meeskonnaga liitub erivajadusega töötaja

Sesoses peagi startiva töövõimereformiga ja puuetega inimeste tööle asumisega, töö otsimisega on hea lugeda 5.juuni 2016 Õhtulehe artiklit (LINK) ja külastada Töötukassa kodulehte.

Kui meeskonnaga liitub erivajadusega töötaja

Erivajadus võib tähendada, et inimene ei ole alati valmis töötama täistööajaga, tema töökohta tuleb kohandada või ta vajab põhjalikumat juhendamist või tugiisiku abi. Sama oluline on, et ka tulevased kolleegid teaksid, kuidas uue kolleegi eripäradesse suhtuda, et mitte ka üle pingutada.
Tegelikkuses võib nägemispuudega kolleegilt rahulikult küsida: „Ma saatsin sulle e-kirja, kas sa nägid?” või ratastoolis oleva töökaaslase juuresolekul ebalemata rääkida stand-up-koosolekust.
Uue kolleegi käest, kellel on mõni tervisest tulenev eripära, tasuks kõigepealt küsida, kuidas on temaga kõige parem suhelda, et ta end kollektiivis hästi tunneks. Näiteks oli viipekeelne kurt mees tööle asumas valgusreklaame tootvasse firmasse ja tulevased töökaaslased olid ebakindlad, sest keegi neist ei osanud viipekeelt ega teadnud, kuidas temaga suhelda.
Kollektiivi nõustamisel küsiti minult: "Kas me talle tere võime öelda ja kuidas me seda teeme?", "Kuidas me temaga suhtleme, kui me viipekeelt ei oska?”, "Kas ta suu pealt lugeda oskab?”. Mehe endaga rääkides selgus, et talle meeldib suhelda SMS-ide ja e-posti teel ja ta vastab neile kiiresti. Samuti selgus, et ta pole suhtlemisaldis, mistõttu ta töövälistel üritustel osaleda ei soovi ning kollektiiv ei pea muretsema, kuidas teda aktiivselt kaasata. Rääkisin mehe soovidest ülejäänud meeskonnaga ja asjatud hirmud olidki maha võetud.
Ei märkagi enam
Vähenenud töövõimega inimese väärtus spetsialistina ei sõltu tema tervislikust seisundist ja ta võib olla hinnatud kolleeg ja hea töötaja.
AS Sanatoorium Tervises on juba aastaid töötanud nägemispuudega massöör, keda kliendid väga hindavad. Personalijuht Virge Grant ütleb: töötaja on niivõrd hästi kohanenud, et kollektiiv enam ei märkagi, et tegemist on sügava nägemispuudega inimesega. Töökaaslased hindavad teda väga ega mäletagi, et alguses tuli neil talle õpetada töökabinetti minekut. Tõsi küll, kuna Tervise koridorid on pikad, abistavad kolleegid teda tänaseni sööklasse minekul.
Tööandjad ütlevad, et neid motiveerib vähenenud töövõimega inimesi palkama eelkõige see, kui inimene ise tahab tööd teha. Riigi toetus tööandjale pole tegelikult eesmärk omaette. Kui leitakse meeskonda sobiv töötaja, ollakse valmis teda ka palkama.
HKScan Estonia personalidirektori Mare Pohla-Tiisleri sõnul töötab nende ettevõttes mitu kuulmispuudega inimest. Nende puue töötamist ei sega, tegemist on lojaalsete ja kohusetundlike töötajatega. Sarnase puudega inimestele meeldib üheskoos töötada muu hulgas ka seetõttu, et nad saavad siis töö ajal omavahel viipekeeles suhelda.
Koolitusest on kasu
Muidugi ei lähe uue inimese kollektiivi sulandamine alati valutult ja teadmatusest tehakse vahel ka vigu.
Näiteks oli ühe asutuse juht hädas vaimupuudega töötajaga, kes temasse liialt kiindus. Juht ei osanud seada selgeid piire, püüdis olla empaatiline ja mõistev. Samas tundis ta, et selle töötajaga tegelemine võtab liiga palju aega ja energiat. Nõustamisel sai ta juhiseid, kuidas oma aega ja tervist säästa ning seada vajalikud piirid, et mõlemad saaksid tegeleda eelkõige tööülesannetega.
Ajal, mil töökätest on suur puudus, on erivajadustega inimeste värbamine ja nende töötamise toetamine igati kasulik nii ettevõtjatele kui ka ühiskonnale tervikuna. Lihtsalt tuleb leida igale inimesele sobiv töö, töökoormus, kohandada keskkond jms. Mitte keegi meist, ei terve aga puudega inimene, ei taha töötada ebasobivates tingimustes ja teha ebameeldivat tööd.
Töötukassa aitab ettevõtetes korraldada koolitusi, et tööandja õpiks, kuidas kuulmis-, nägemis-, liikumis- või vaimupuudega ning psüühilise erivajadusega töötajat toetada. Koolitajateks on erivajadustega inimesed ise või nende tugiisikud. On selgunud, et selline koolitus valmistab tööandjat paremini ette erivajadustega inimeste värbamiseks ja vähendab oluliselt kolleegide hirme, mis on sageli tingitud teadmatusest. 
Erivajadusega töötaja on firma äri eduks
# Erivajadusega inimeste kandideerimine vabadele töökohtadele suurendab tööjõu valikut ning aitab tööandjal leida kõige sobivama töötaja.
# Erivajadusega inimesed on reeglina kohusetundlikud, pühendunud ja lojaalsed töötajad ning vahetavad tavalisest harvem töökohta.
# Erinevatest inimestest koosnev kollektiiv suudab paremini rahuldada klientide ja koostööpartnerite ootusi – suureneb erivajadusega inimeste, aga ka sotsiaalselt vastutustundlike inimeste osakaal firma teenuste-toodete tarbijate seas.
# Nii tekib ettevõttele positiivne imago nii töötajate, klientide ja partnerite kui ka laiema avalikkuse silmis.
# Erivajadusega inimeste töö toetamiseks tehtud mugandustest töökeskkonnas ja tööprotsessides saavad tavaliselt kasu ka teised ettevõtte töötajad ja kliendid-tarbijad. Mis on hea puudega inimesele, on hea ka kõigile teistele.