Hea teada: mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus?

Lisan siia infot Sotsiaalkindlustusameti lehelt (LINK).

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldus alates 1. jaanuarist 2016 on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) ja selle alusel kehtestatud rakendusaktides: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015036
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015033

Mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus?
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (edaspidi SRT) on puudega inimesele osutatav sotsiaalteenus, mille raames tehakse rehabiliteerivaid tegevusi rehabilitatsiooniprogrammi, SRT vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskava või isikliku rehabilitatsiooniplaani alusel ja SHS § 62 lõikes 2 nimetatud eesmärkidel.
NB! Teenus ei sisalda meditsiinilist rehabilitatsiooni (taastusravi).
Ravi, sh taastusravi, vajaduse korral tuleb selle saamiseks pöörduda oma perearsti või eriarsti poole.
SRT eesmärk on õpetada ja arendada puudega inimese igapäevaelu oskusi, suurendada ühiskonnaelus osalemist, toetada õppimist ja arendada töövõime eeldusi. Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks ning nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.
Riik võtab õigustatud isikult üle SRT eest tasu maksmise kohustuse.
Kellel on õigus taotleda SRT eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist?
SRT eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist võib taotleda:
- alla 16-a puudega laps,
- vanaduspensioni ealine puudega isik,
- tööealine (16-a kuni vanaduspensioni ealine) puuduva töövõimega isik,
- tööealine puudega või töövõimetu või osalise töövõimega isik, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel Töötukassas.
Lisaks on SRT eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisele õigus ilma teenust taotlemata järgmistel isikutel:
- kõigil esmakordselt puuet taotlevatel alla 16-a vanustel lastel. Korduvalt puuet taotlevatel lastel juhul, kui ekspertarsti otsustuse kohaselt rehabilitatsiooniplaani koostamine on vajalik puude raskusastme määramiseks,
- alaealiste komisjoni otsusel teenusele suunatud 7-18-aastastel lastel.
Kuidas SRT saamine on korraldatud?
1. Õigustatud isik esitab SKA-le taotluse SRT eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt üle võtmiseks.
Taotluse saab esitada riigiportaali eesti.ee kaudu või muul viisil.
Taotlust on võimalik esitada riigiportaalis eesti.ee. Vajadusel võib täidetud ja digitaalselt allkirjastatult taotluse saata e-posti teel, paberil alla kirjutatud taotluse saata posti teel või esitada SKA klienditeeninduses.
SKA e-posti aadressid ning klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad on kättesaadavad SKA kodulehel rubriigis “Klienditeenindused ja kontaktandmed”.
Taotluse vorm on kättesaadav rubriigis „Blanketid/rehabilitatsiooniteenuse blanketid” ning SKA klienditeenindustes.
2. Taotlust ei pea esitama:
• alla 16-a lapsed, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenusele puude ekspertiisi taotluse alusel seoses puude raskusastme määramisega;
• 7-18-a lapsed, kelle kohta esitatakse SKA-le alaealiste komisjoni otsus, kus mõjutusvahendina on määratud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus.
3. Tööealine (16-aastane kuni vanaduspensioni ealine) psüühikahäirega isik võib taotluses soovi korral märkida, millise rahastamise sihtgrupi alusel ta tasu maksmise ülevõtmist taotleb – kas tööealiste psüühikahäirega isikute sihtgrupis (kalendriaasta limiit kuni 2325 eurot) või 16-a ja vanemate isikute sihtgrupis (kalendriaasta limiit kuni 483 eurot või rehabilitatsiooniprogrammi alusel kuni 1000 eurot).
4. Terviseolukorrast põhjustatud vähenenud tegevusvõimega tööealistel ja vanaduspensioni ealistel isikutel on õigus SRT-le juhul, kui on tuvastatud teenuse vajadus.
Seetõttu enne tasu maksmise kohustuse ülevõtmist SKA hindab isiku rehabilitatsioonivajadust. Selleks võtab SKA juhtumikorraldaja isikuga ühendust ja lepib kokku hindamise toimumise aja ning koha. Hindamine toimub üldjuhul SKA klienditeeninduses omaette ruumis, kuid vajadusel ja kokkuleppel võib toimuda ka muus sobivas kohas, sh isiku elukohas. Hindamine toimub küsitluse vormis selleks väljatöötatud küsimustiku alusel. Lisaks isiku küsitlemisele võib juhtumikorraldaja hindamisel kasutada SKA-s ja Töötukassas olemasolevaid puude, töövõimetuse/töövõime tuvastamise ja teenuste osutamise andmeid. Küsitluses osaleb kindlasti isiku seaduslik esindaja, kuid lisaks sellele võib osaleda iga saatja, kelle osalemist isik soovib (nt pereliige, tugiisik, tegevusjuhendaja, sõber).
5. Alla 16-a isiku taotlus vaadatakse läbi 10 tööpäeva jooksul, 16-a ja vanema isiku taotlus vaadatakse läbi ja teenuse eest tasu maksmise ülevõtmine otsustatakse 40 tööpäeva jooksul.
6. SKA võtab SRT eest tasu maksmise kohustuse üle kuni 2 aastaks.
Isikult, kellel on enne 2016. a koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan, võtab SKA tasu maksmise kohustuse üle kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni, aga mitte kauem kui 31.12.2018.
7. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsus (edaspidi otsus) tehakse isikule teatavaks isiku taotluses märgitud viisil kas riigiportaali kaudu, e-posti teel, posti teel või SKA klienditeeninduses.
Otsusele on lisatud
- teenuste loetelu, milles on märgitud isikul otsuse väljastamise kuupäeva seisuga SRT saamiseks kasutada olevad vabad vahendid vastavalt otsuses märgitud rahastamise sihtgrupile;
- SRT osutajate nimekiri, milles on märgitud iga rehabilitatsiooniasutuse kohta kontaktandmed, osutatavad teenused ja orienteeruv esimene vaba aeg.
8. Isikul on õigus valida otsusele lisatud rehabilitatsiooniasutuste nimekirjast endale sobiv rehabilitatsiooniteenuse osutaja.
Rohkem teavet rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohta on võimalik leida majandustegevuse registrist (http://mtr.mkm.ee/), valides tegevusalaks rehabilitatsiooniteenuse osutamine, ja teenuse osutajate kodulehtedelt.
9. Isik on kohustatud 60 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks saamisest pöörduma valitud asutuse poole teenuse osutamises kokku leppimiseks. Teenuse osutaja poole võib pöörduda kas e-posti või posti või telefoni teel või minna asutusse kohale. Teenuse osutaja registreerib tema poole pöördunud isikuga kokkuleppe sõlmimise kuupäeva ja planeeritud teenuse alustamise kuupäeva sotsiaalhoolekande portaalis.
10. Juhul, kui eelarves ei ole piisavalt raha, et isik võiks kohe hakata teenust saama, paneb SKA isiku teenuse järjekorda. Järjekorda võtmisest teavitatakse isikut otsuses.
Järjekorra pikkus on kuni 1 aasta. Järjekorra saabumisel väljastab SKA isikule järjekorra saabumise teate, millele on lisatud punktis 7 nimetatud rahastatavate teenuste loetelu ja teenuse osutajate nimekiri. Järjekorra teate saamisel peab isik 60 päeva jooksul pöörduma teenuse osutaja poole ja kokku leppima teenuse osutamises.
11. Teenuse osutaja osutab isikule SRT vastavalt SKA otsusele kas rehabilitatsiooniprogrammina, juhtumikorraldaja koostatud tegevuskavale või isiklikule rehabilitatsiooniplaanile kuni 2 aasta jooksul.
12. Teenuse osutaja esitab osutatud SRT ja sellega kaasnenud majutuse ning enda sõidukulude kohta arve SKA-le.
13. Sõidukulu hüvitamise taotlemiseks esitab isik SKA-le sellekohase taotluse ja kuludokumendid. 
Missuguseid teenuseid SRT raames võidakse osutada?
1. Vastavalt SKA otsusele koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan
2. Juhendatakse isikut rehabilitatsiooniprotsessis osalemisel ja vastavalt vajadusele tehakse selleks võrgustikutööd
3. Hinnatakse rehabilitatsiooni tulemusi
4. Osutatakse järgmisi rehabilitatsiooniprogrammis, SKA juhtumikorraldaja koostatud tegevuskavas või isiklikus rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid:
• tegevusterapeudi teenused
• loovterapeudi teenused
• sotsiaaltöötaja teenused
• psühholoogi teenused
• eripedagoogi teenused
• logopeedi teenused
• füsioterapeudi teenused
• arsti teenus
• õe teenused
• kogemusnõustaja teenused
Kõiki teenuseid, v. a arsti teenus, osutatakse individuaalselt, perele või grupile. Arsti teenust osutatakse ainult individuaalselt.
NB! Arsti ja õe teenused on nõustava sisuga ning ei sisalda ravimisega seotud tegevusi nagu nt diagnoosimine, raviplaani koostamine, retsepti väljastamine, raviprotseduuride tegemine, eriarstile või uuringutele saatekirja väljastamine jmt.
Missuguses mahus SRT osutatakse?
SRT raames osutatavad teenused ja iga teenuse maksimaalne hüvitatav maksumus kalendriaastas on sätestatud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hindade, ülevõetava tasu arvestamise korra ja maksimaalse suuruse ühes aastas ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra, maksimaalse maksumuse ja sõidukulu määra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1 (https://www.riigiteataja.ee/akt/113122014076).
Määrusega on ka kehtestatud, kui palju võib teenuseid osutada ühe kalendriaasta jooksul, samuti teenuste hinnad.
Enamikku teenustest võib vajadusel osutada kokku kuni kalendriaastaks kehtestatud maksimaalse maksumuse täitumiseni, näiteks puudega lastele kuni 1395 euro eest ja puudega täisealistele kuni 483 euro eest aastas.
Erandiks on järgmised teenused:
• rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine,
• rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö,
• rehabilitatsioonitulemuste hindamine,
• füsioterapeudi teenused.
Nimetatud teenustele on kehtestatud eraldi piirmäärad, näiteks rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise (rehabilitatsiooniplaani koostamise) teenust võib osutada kuni 206,55 euro eest kalendriaastas, füsioterapeudi individuaalteenust, pereteenust ja grupiteenust kokku võib osutada lastele kuni 234,12 euro eest ja 16-a ning vanematele isikutele kuni 117,06 euro eest kalendriaastas.
SRT raames osutatavate teenustega võib vajadusel kaasneda majutus – rehabilitatsiooniasutuses võimaldatakse SRT osutamise ajal ööbimine koos toitlustamisega 1 kord päevas, arvestusega üks ööpäev maksimaalselt 23,97 eurot.
Majutusteenuse eest on võimalik riigieelarvest tasuda järgmiselt:
• SRT saaja ja alla 16-aastase lapse saatja eest kuni 119,85 eurot kalendriaastas,
• tööealise psüühikahäirega isiku eest kuni 838,95 eurot kalendriaastas.
SRT saamisega seotud sõidukulude hüvitamine
Juhul, kui inimese elukoht ja SRT osutamise koht on erinevates valdades või linnades, kompenseerib riik sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, hooldajale vm abistajale), kummalegi maksimaalselt 41,55 eurot kalendriaastas.
Sõidukulu hüvitise saamiseks on vajalik pärast rehabilitatsiooniteenuse saamist esitada SKA-le taotlus. Taotluses märkida järgmised andmed:
1) SRT saanud isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, elukoha aadress, e-posti aadress ja telefoninumber,
2) juhul, kui taotletakse teenust saanud isiku saatja sõidukulu hüvitamist, siis saatja nimi ja isikukood või sünniaeg, elukoha aadress, e-posti aadress ja telefoninumber,
3) SKA otsuse number;
4) arvelduskonto number, kuhu hüvitis kantakse;
5) andmed SRT osutamisega seotud sõidukulude tekkimise kohta (lähtekoht, sihtkoht, läbitud vahemaa kilomeetrites jm);
6) sõidukulu tõendavate dokumentide loetelu.
Taotlusele lisada sõidukulu tõendavad dokumendid – sõidupiletid, bensiiniostu tšekid, taksoarved vm.
SKA otsustab sõidukulude hüvitamise või sellest keeldumise hiljemalt 20 tööpäeva jooksul taotluse, kuludokumentide ja teenuse osutajalt SRT osutamise kohta arve saamise päevast arvates.
Vaide esitamine
Isik, kes leiab, et SRT eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamisel, sh SRT vajaduse tuvastamisel, on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Vaie tuleb esitada SKA-le (Endla 8, 15092 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast toimingust või haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.
Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 76 lõigetest 2 ja 3 märgitakse vaides:
1. haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud;
2. vaide esitaja nimi, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
3. vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
4. põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
5. vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus;
6. vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;
7. vaidele lisatud dokumentide loetelu;
8. allkiri.
Vaidele kirjutab alla esitaja või tema esindaja. Vaide esitaja esindaja lisab vaidele juurde esindusõigust tõendava dokumendi või volikirja, kui seda ei ole esitatud varem.