Kõik puudega inimesed endale abivahendeid ei saa

Artikkel pärineb invamess 2010 ajal antud selgitustest. Abivahendite müüki ja rentimist, laenutust doteeritakse Sotsiaalministeeriumi kaudu maavalitsustest. Teadagi on Tallinn suurlinn ja meil on selline kord, et kui abivahendid maksavad üle 25 tuhande krooni, siis peab pöörduma esmalt abivahendifirmasse ja seejärel vaatab hinnapakkumised üle sotsiaalameti komisjon. Eelistatud on tööealised inimesed ja lapsed. Erinevate abivahendifirmadega sõlmitakse lepingud teatud kroonide ulatuses. Kui see raha mingil müüjal (nt Invaru uudist http://www.invaru.ee/cms/uudised/36) otsa saab, siis nad müüvadki abivahendeid täishinnaga. Need jutud ja hinnad pole võetud laes, vaid need on inimeste tegelikud mured ja probleemid. Lugedes kommentaare selgub, et tehasest saab odavamalt. Ei tea kui palju on meie puuetega inimeste hulgas inimesi, kes ise välismaale oma ratastoolile tehasesse järele sõidavad. Mure on inimestel olemas ja nii elavadki inimesed vaesuses, sest paraku on ka sotsiaalosakondadel raha vähe ja seda omaoslaust ei maksta välja isegi taotluse puhul. Tean seda, sest veel eelmisel nädalal olin Mustamäe linnaosa sotsiaalkomisjonis ja seal oli taotlus ühelt suhteliselt noorelt nägemispuudega inimeselt. Abivahendina vajav lugemisteleviisor maksis 53 000 hinnapakkumise alusel, milles omaosalus oli kliendile 5300 krooni. Kuna puuetega inimestest töötab vaid ligikaudu 17%, siis praktiliselt pimedal meesterahval vajalikku raha võtta polnud. Ka sotsiaalosakonna komisjoni otsus oli eitav. Tõenäoliselt nüüd see inimene oma televiisorist unistama jääbki. Kui just ei tehta sarnaselt Tantsud tähtedega korjandust. Sarnaselt on otsas ka rehabilitatisooniteenuse rahad ja tingimused on väga kitsad loetud tundide ulatuses teenuste kasutamisel.

Artikli Kõik puudega inimesed endale abivahendeid ei saa tekst on saadaval lingilt http://www.tarbija24.ee/?id=320936
1.10.2010 17:14

Tallinna puuetega inimeste koja juhtide hinnangul on erivajadustega inimesed sageli nii vaesed, et neil pole raha abivahendite ostmiseks vajaliku omaosaluse tasumiseks.

Tallinna puuetega inimeste koja juhatuse esimehe Tiiu Hermati sõnul on majanduslangus halvendanud ka erivajadustega inimeste toimetulekut ja neil ehk rohkemgi. Õnneks on enamik abivahendeid lülitatud riigi poolt kompenseeritavate nimekirja, samas ei kata riik sugugi kogu nende maksumust ja ette on antud ka piirmäärad, mille ulatuses raha kohalike omavalitsuste vahendusel eraldatakse.

Eluliselt vajalikud abivahendid kompenseeritakse 90 protsendi ulatuses, osa on 25 ja osa 50 protsendi omaosalusega. Näiteks maksavad head kuuldeaparaadid kümneid tuhandeid, aga piirhind, mille piires riik nende ostu kompenseerib, on 3000 krooni. Samas tuleb vaegkuuljaid kogu aeg juurde.

Mis ratastoolidesse puutub, siis lihtsama kasutatud sõiduvahendi saab 20 000 krooni eest, uued maksavad kaks korda rohkem ja elektriliste hind ulatub üle 100 000 krooni. Nende maksumusest kompenseerib riik küll 90 protsenti, kuid paljudel pole ka seda kümmet protsenti kusagilt võtta.

Sotsiaaltöötaja Tiia Tiik ütles, et puuetega inimeste seas on vaesus väga suur. Ka ratastooli või käimisraami rentimine maksab 1500 kuni 2000 krooni kuus, aga puudetoetus on palju kordi väiksem, rääkis ta. Sageli on aga inimestel vaja korraga mitut abivahendit – kes vajab ratastooli, sellel on pahatihti ka erivoodit ja invatualetti tarvis. «Paljudel oleks ka ruume ümber kohandada tarvis, aga selleks polnud Tallinna linnal tänavu üldse raha ette nähtud,» ütles Tiik.

Puudega inimesed saavad toetust 200 kroonist keskmise puude puhul 840 kroonini raske puude korral. Sellest rahast tuleb aga kinni maksta ka transport, mähkmed, ravimid, eritoit ja veel palju muud vajalikku.

Sirje Niitra