14. august 2011

Viimased puhkusepäevad

Esmaspäeval tulime koju, sest elu läks viimasel puhkuse nädalal kiiremaks. Hommikul sõitsime Jõgevamaalt Tallinna ja lipsasin oma raamatuid raamatukokku tagastama. 4 reisiraamatut Euroopa ja Saksamaa kohta olid päris huvitavad reisi ajal sirvida, lugeda ning huvitavaid vaatamisväärsusi (muuseume, loomaaeda, kauplusi, platse, väljakuid) otsida ja nende kohta emakeeles rohkem juurde lugeda. Ise endale küll kõiki raamatuid osta ei sooviks ja nii on hea võimalus raamatuid koju laenutada. Õhtul läksin Riigikokku sotsiaaldemokraatide koolitusele "Mina hoolin" .

Teisipäeval koristasin, pesin ja vaaritasin kodus ning õhtupoolikul käisin Mustamäe linnaosa Halduskogu koosolekul. Kolmapäeval käisin töö juures aruandeid tegemas ja pool minu tööajast möödus suhtlemisel töökaaslastega, meilide salvestamiste ja vastamistega ning paberite korrastamisega. Lisaks töö klientidega nii telefoni teel kui ka kohapeal. Oma aruanded sain valmis alles veidi peale 17 õhtul. See pikalt puhkamisejärgne esimene täispikk tööpäev oli üsna väsitav. Aga õnneks said plaani võetud tööd tehtud ning taas tööle lähen järgmisest esmaspäevast. Tore on tulla kollektiivpuhkuselt välja ja näha puhanud ja energilisi töötajaid. See kollektiivpuhkus on ikka väärt asi, sest varematel aegadel oli koguaeg vaj a asendada teisi ning puhkuste ajakava koostamisel pidi arvestama ka kolleegidega. Nüüd on õnneks kollektiivpuhkus juba olnud meie majas mitu aastat. Oleme ka jalgrattaga ning ratastooliga paaril õhtul trenni tegemas käinud. Kui sõiduteed on korras ja puhastatud, siis Tammsaare tee ja Mustamäe tee äärsed jalgratta ja kõnniteed on oksarisu, klaasikilde ja prügi täis. Vaatan siis hoolega kuhu jalgrattaga sõidan, sest kahju oleks rattakumme puruks sõita või libastuda rattalt.
Hilisõhtul aitasin Imrel CV-d täiustada. 19-aastane poeg Imre lõpetas sel suvel Tallinna Ehituskooli ja sai kutsekeskhariduse mööblitisleri erialal. Suvi on tal möödunud puhkamise ja mingite juhutööde alla aga kindlat sissetulekut ja tööd ei paista kusagilt. Ta ise ütleb selle peale, et kogemustega inimesi otsitakse ja tal ainult praktikal käimise oskused. Ise küll väga loodan et ta autokooliga valmis saab ja tööd leiab.

Täna on neljapäev ja tegutsesime kodus. Kui hommikul oli ilm jahe aga päikeseline, siis poolest päevast keeras ilm pilve ja sajuseks. Arko ja mina siis nikerdasime oma asjadega, temal jälle üks laptop iluravil. Mina koristasin, lugesin uudiseid ja siis tegin ka õuna-kohupiimakooki ning frikadellisuppi. See maitses värske võileivaga hästi. Eile pitsa, täna õunakook, homme ahjukana. Üks söömapidu käib päevast päeva meil. Minu tuju rikkus päris põhjalikult ära tänased uudised ja tulistamise skandaalid. Tabasin ennast mõttelt, et hirmus küll, milliste inimestega koos me sellises väikeses Eesti riigis elame. Koledad asjad juhtuvad ning see teeb ett evaatlikuks ja paneb muretsema enda, kaaskodanike ning eriti laste pärast. Minu arust peaks turvalisema elu nimel olema tänavatel ja teedel rohkem politseinikke. Aga täna toimis asi suurepäraselt, sest kurjategija suudeti peatada ja olukord kontrolli all hoida.

Käisme ka õhtul veel Rocca al Mare kaubanduskeskuses, sest külmkapp oli täiesti lage ning vajas kiirest täitmist. Kuna praegu on nii mõneski poes suured allahindlused, siis esimesena rääkisin Arkole augu pähe, et alustame kingapoest. Valisin endale välja kingad, mille hinn asildist oli maha võetud -60% ja kingi mehele näidates kuulsin mina imestust a la sul on ju kodus samasugused kingad juba olemas. Appikene need eelmised mustad kingad on nii palju tantsimist, kaardistamistööd ja tänavaid läbinud, et on päris kulunud. Aga ära visata ka ei taha, sest need on nii mõnusad jalas linetantsu tundides. Kolm puhkepäeva ongi veel alles jäänud.

Kommentaare ei ole: