28. detsember 2018

Novembrikuu meenutused

Küll see aeg lendab kiirelt. Terve november möödus praktiliselt ratastel. Sai lennata nii Taani töölähetusse Kopenhaagenisse. See on linn, kus käiakse palju jala või sõidetakse jalgratastel.
Lend oli Tallinnast vahemaandumisega Oslos. Sealt Taani. Olime  sama seltskonnaga septembris Norra pealinnas Oslos. Nüüd Taani pealinnas Kopenhaagenis. Hotell oli südalinnas ja sinna sõitsime  lennujaamast rongiga. Hotell oli Tivoli kõrval ja juba esimesel õhtul tegime tutvust linnaga, käisime koos söömas. See pastaroog kanaga maitses hea. Jalutasime, vaatasime lõbustuspargi tulesid ja karusellide  keerlemist. Ilus oli. Järgmisel päeval oli lõbustuspark suletud ja kohalikud rääkisid, et paigaldati atraktsioonide külge jõulutulesid. Mind üllatasid kõrged hinnad aga vaateaknad olid ilusad. Külastasime  erinevaid asutusi, sh kodulehtede monitoorimisfirmat Siteimprove, kus töötab üks eestlanne ja kuulsime kuidas toimub kodulehtede ligipääsetavuse testimine, et informatsioonist saaksid osa nii kuulmis-, vaimu-, nägemispuudega ja muu lugemisraskustega inimesed. Veel külastasime päevakeskuseid LAVUK ja CAPTUMi, kus töötavad, veedavad vaba aega aktiivselt noored, lapsed ja täisealised puudega inimesed. Personaalina kaasatakse  ka neid vanemaealiseid,  kes tööturul rakendust ei leia. Õhtul saime poodides ringi vaadata ja linnas ringi jalutada. Viimasel päeval võttis meid vastu ratastoolis naise Janne  oma kodus, mida ta üürib koos abikaasaga juba 30 aastat. Saime küsimuatele vastused ja palju teada Norra Kuningriigi hoolekandest, teenustest, abistaja teenusest, abivahendite süsteemi korraldusest jne. Aga palju on ka meie riigiga sarnasust.

Veel käisin Arkoga kaasas Vastseliinas linnuses ja rändaja maja vaatamas ja siis veel maanteemuuseumis. Päevaga ligi 600 km oli Tallinnast lõunasse ja tagasi. Lõunat sõime Tartus,  Lõunakeskuses.
Veel jõudsime lennata Aafrikasse. Ja oh üllatust, sest ka Arko tuli Egiptusesse kuigi lennukis tuli oodata tund ja lend ise lisaks 5 tundi, siis Hurghadasse me jõudsime. Taksojuhtidega oli jama ja saime kogeda hullumeelset sõitu ja väljapressimist ... järgmisel korral targemad aga see oli sunnitud valik, sest kõrge TEZ Touri bussi me Arkot ratastoolist tõsta poleks suutnud. Hotell TIA Height oli selline allapoole keskmist taset ja asus linnast väljas aga rand ja sukeldumine jätsid kustumatu mulje. Nagu merehaiged olime me koos Abdresega, sest meil olid ujumisprillid kaasas ja nii me iga päev seal ujusime. Ulrika ja Arko päevitasid. Isegi Arko sai mitu korda Punases meres ujuda. Võtsime ka ühe ekskursioonidega ja käisine merel sukeldumas, paadiga El Gounas reisil ja siis kaatriga merel. Pingviine me ei näinud aga kalasid küll ja kalapüük toimus ka. Pärast oli veel sukeldumine ja ujumine korallide ja värviliste kaladega. Jälle käisime ka kolkase klaaspõhjaga paadiga merel. Lõunasöök toimus ka kaatri peal. Koju jõudsime Egiptusest turvaliselt, ettetellitud taksojuht sõitis normaakselt. Ka lennukisse radastoolis reisija toomine sujus. Käisime ka poodides ja külastasime õhtuseid  kontsertprogramme hotelli õuealal. Söök oli selline tagadihoidlik aga nälga ma ei jäänud. Kuna viibisime Egiptuses 3. korda, siis oli võrdlusmoment olemas. Ainult päike ja soe neri on novembrikuus sama mõnusad.
Veel oli mul sünnipäev ja puhkasime Haapsalu FRA Mare SPAs. Puhkus oli tore ja töid nii palju, et terve november möödus kiirelt. Töölähetuses olin veel Saaremaal ja sealgi sai palju kogemusi ja ka oma töökorraldusest ja sotsiaalteenustest rääkida.
Kinno jõudsin lausa 2 filmi vaatama. Freddie Mercury ja Astrid Lindgreni eluloofilmid olid. Soovitan mõlemaid vaadata. Sünnipäeva tähistasime kitsamas ringis, sest lapselapsed tahtsid vanaema sünnipäeva ja salatit ja torti. Said küll ja järgmisel aasral siis teen suurema tähistamise. Ikkagi 5 ja 0 hüppab ette meil kaksikutel. Elame ja näeme. Tervist.




































































































Kommentaare ei ole: