31. detsember 2018

Meie reisiblogi: Autoga Portugali ja tagasi 10. osa. Portugal

10. päev, 18.06.2018.
Täna läheme kohe hommikul Lagosesse tagasi. Ilm on kuum ja tahaks ujuda. Parkisime auto ära ja läksin koopaid avastama. Arko jääb alla liina sees kulgevale laudteele ootama. Meri lainetab ja kohiseb. On ikka vägevad lained ja merekohin, otsin merekarpe ja teen pilte, videot. Märkamatult olen terve tunni liivarannas mööda saatnud. Viin ajad Arko juurde ja tahan ujuma minna. Vesi on ehmatavalt külm, arvata võib et vähem kui 15 c. Kastan ennast vette ja ronin kiiresti kaldale. Täna oli rannas palju politseinikke kohal, sest sinna randa saabus suurem reisgrupp. Sõidame linnas ringi, joome hommiku kohvi vanalinna kohvikus, käime poes ja jalutame mere ääres. Omlett on suur ja maitsev. Välikioskitest ostan endale ühe ägeda helerohelise linase satsidega kleidi, mida koha peal proovida ei õnnestu, kuid autos proovides on see paras. Seal on ka võimalik invaparkimiskohti leida ja saab tasuta parkida. Kuulame kohalikku lõõtsa meest. Pärast läksime tagasi kohalikku supermarketisse lõunat sööma, mina valin kohaliku püreesupi, milles on kapsast ja sutsuvorsti.  Arko ei riskinud, vaid sõi crossanti. Sõit jätkub Sagrise suunas mida kutsutakse Portugali ninaks. Eks lähme ja vaatame üle mida see endast kujutab. Tunne on nagu oleks maailma lõppu jõudnud. MEri kohiseb, lained mühisevad. Lähme kohalikku kindlusesse, mille jaoks on 4,50 eurost piletit vaja. Ostame piletid ja jalutame pikalt, sest tee on ratastoolis liiklejale hea ja looduspark on huvitav. Ülevalt tundub nagu lainetust polegi aga tegelikkuses on suured lained. Edasi sõidame Beja linna, kuhu jõuame peale vihmasadu. Kl 8.30 õhtul on linn inmtühi ja sõidame edasi Efora linna. Läbisõit 332 km.


















































  

Kommentaare ei ole: