29. detsember 2017

Inimõiguste raportist: puuetega inimeste olukord Eestis

Selline huvitav raport on avaldatud Eesti Inimõiguste Keskuse poolt, mis on leitav siit (LINK). Artikli on koostanud Mihkel Tõkke. Ma soovitan lugeda 14. peatükki:                                                

Puuetega inimeste olukord

 
2017. aasta alguses oli Eestis 149 900 puudega inimest ehk 11,4% elanikkonnast, mis tähendab, et võrreldes eelmise aastaga lisandus peaaegu 3600 puudega inimest.[1] Enamus puudega inimestest kuuluvad vanemasse eagruppi (üle 2/3 on vähemalt 55-aastased).
2016. aastal käivitunud töövõimereform tõi valdkonda mitu uuendust. Nüüd hinnatakse töövõimetuse asemel alates 2016. aasta 1. juulist inimeste säilinud töövõimet. Töövõimetuspensioni asemel makstakse vähenenud töövõimega inimestele töövõimetoetust ning vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamiseks arendatakse aktiivselt tööturumeetmeid. Süsteemsete ümberkorralduste tulemusel vastutab nüüd tööealiste isikute ning osalise töövõimega inimeste toetamise eest Töötukassa.[2] Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegeleb puude raskusastme tuvastamisega ning laste, vanaduspensioni-ealiste ja puuduva töövõimega tööealiste isikutega. Muudatuste eesmärk on toetada puuetega inimeste aktiivsust, naasmist tööturule. Lisaks sellele liikus 2017. aasta alguses raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamise kohustus koos juhtumiplaanide koostamisega SKA-lt kohalikele omavalitsustele (KOV).
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
2016. aasta juunis kiitis valitsus heaks „Heaolu arengukava 2016-2023“, mis koondab töö-, sotsiaalkaitse-, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise poliitikate strateegilised eesmärgid aastateks 2016-2023.[3] Arengukava üks eesmärk on sotsiaalteenuste pakkumise ja korraldamise arendamine ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine.
2015. aasta lõpus esitas Eesti riik esimese ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise perioodilise aruande, põhinedes perioodi 2012-2015 tegevusele.[4] Tuginedes rahvusvahelisele praktikale, alustas Eesti Puuetega Inimeste Koda 2016. aastal enda sõltumatu raporti koostamist puuetega inimeste olukorra kohta Eestis.
2015. aastal jätkas riik erihoolekande teenuskohtade kaasajastamist.[5] Arengusuunad tuginevad ka erihoolekande arengukaval aastateks 2014-2020.[6] Muudatuste elluviimiseks on Euroopa Liidu 2014-2023 eelarveperioodi struktuurivahenditest kavandatud reorganiseerida erihoolekande taristut ning parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.[7] Planeeritud on ümber kujundada 1200 erihooldekodude kohta, luua vähemalt 200 uut kohta ning asendada suure ühiselamu tüüpi erihooldekodud väiksemate, kuni 30-kohalistega. Teenuskohtade muutmise protsessi nimetatakse deinstitutsionaliseerimiseks. Samas ei ole teenusepakkujate seisukoht alati kattunud teenusekasutajate, nende lähedaste ning ümbritseva kogukonnaga.[8] [9] [10]
Olulist tähelepanu on pööratud hooldajate hoolduskoormuse vähendamisele ja nende tööturul osalemise võimaluste suurendamisele.[11] Omastehooldajate hoolduskoormuse leevendamiseks loodi 2015. aasta detsembris Riigikantselei juurde Hoolduskoormuse rakkerühm (edaspidi rakkerühm). Rakkerühm, mille ülesanne oli kaardistada lähedaste hooldamisega seotud probleemid ning töötada välja inimeste vajadustest lähtuvad lahendused.[12] Rakkerühma tegevuse ühe tulemusena valmis 2017. aastal Maailmapanga uuring pikaajalise hoolduse olukorrast Eestis.[13] Raport soovitab Eestil märkimisväärselt suurendada pikaajalise hoolduse valdkonna rahastamist, et vastata elanikkonna vananemisest tulenevale nõudlusele. Lisaks kirjeldab raport, et pikaajalise hoolduse korraldus on sotsiaal- ja tervishoiusektorite vahel killustunud ning asetab pereliikmetele ja lähedastele ebaproportsionaalselt suure hoolduskoormuse.[14] Lahendustena soovitatakse luua ühtsed hooldajatoetuste määramise kriteeriumid ning arendada omastehooldajate tugivõrgustikke ja nõustamist koos valdkonna rahastamise suurendamisega.
Infosüsteem SKAIS 2, mis pidi valmima 2016. aasta lõpuks ning on mõeldud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmete vahetamiseks, pole siiani valminud ja kasutusse võetud.[15] Samuti ei ole senini rakendunud elektrooniline abivahendi kaart, mis tähendab abivahendi taotlemisel puudega inimese „jooksutamist“ erinevate institutsioonide ja teenuspakkujate vahel. Probleeme on põhjustanud ka puudulikud andmed e-tervises, mille alusel on hinnatud inimeste töövõimet valesti või ole seda võimalik üldse teha. Puudulikud andmed tähendavad, et inimene peab töövõime hindamise ja puude otsust kauem ootama.
Seadusandlikud arengusuunad
2016. aastal jõustus uus sotsiaalhoolekande seadus, mis sätestab tingimused, kuidas jaguneb vastutus sotsiaalteenuste osutamisel riigi ja KOV-i vahel. Probleeme on põhjustanud KOV-ide seaduse erinev tõlgendamine. Sellele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler oma pöördumises linnade ja valdade poole.[16] Lisaks on probleemkohana esile tõstetud viipekeele tõlketeenuse puudumist KOV-ide sotsiaalteenuste loetelus, seda ei ole ka riigiteenusena määratletud.[17]
2016. aastal jagati rehabilitatsioonisüsteem kaheks – sotsiaalne rehabilitatsioon ning tööalane rehabilitatsioon. Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk on saavutada võimalikult iseseisev elamine ning võimetekohase hariduse ja tööks vajalike oskuste omandamine koos osalemisega ühiskonnaelus. Tööalase rehabilitatsiooni eesmärk on tõsta inimese töövõimet ning toetada tema aktiivsust tööturul. Siiski esineb rehabilitatsiooni kättesaadavusega probleeme, sest hetkel näiteks Hiiumaal teenuseosutajad puuduvad.[18]
2016. aasta alguses muudeti abivahendite süsteemi ning maavalitsuste ja KOV-ide asemel korraldab seda nüüd SKA. Muutus on positiivne, pidades silmas, et enam ei mõjuta abivahendi saamist või abi mahtu inimese elukoht ning avatud turg peaks langetama konkurentsi kaudu abivahendite hinda. Samas seab uus süsteem puudega inimestele ja nende pereliikmetele ebaproportsionaalselt suure koormuse abivahendite kohta informatsiooni hankimisel ja võrdlemisel, et langetada informeeritud valik. Seni puudub ühtne võrdlev infosüsteem abivahendite kirjelduste, hindade ja pakkujate lõikes.
2017. aasta algusest ei ole lastele rehabilitatsiooniplaani koostamine enam puude otsuse tegemise eelduseks ning sama aasta juulist muutus esmakordselt puuet taotlevate laste otsuste tegemise aeg kiiremaks. Varasema 88 päeva (keskmine protseduuri pikkus) asemel teeb SKA nüüd piisavate terviseandmete olemasolul otsuse teatavaks 15 tööpäeva jooksul.[19]
Haridus- ja Teadusministeerium kavandab hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse muutmist. Muudatuste eesmärk on pakkuda õpilastele senisest terviklikumat tuge hariduse omandamisel ning tagada koolidele laiem teadmine õpilaste vajadustest. [20]
2017. aasta augustis saatis Sotsiaalministeerium kooskõlastamisele võrdse kohtlemise seaduse muudatused, mis annaksid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve üle võrdõiguslikkuse volinikule (edaspidi volinik). Peatüki kirjutamise hetkel pole eelnõu veel ministeeriumist edasi valitsusse liikunud. Siiani on Eestis ÜRO puuetega inimeste konventsiooni ratifitseerimisega 2012. aastal kohustuseks võetud järelevalve seaduse tasandil reguleerimata. Kui varasemalt oli vähemusgruppidel voliniku poole või kohtusse õigus pöörduda seoses diskrimineerimisega töö saamisel ning töösuhetes ja kutseõppel, siis eelnõu vastuvõtmisel saab volinikult nõustamist küsida ja kohtusse pöörduda hariduse, sotsiaaltoetuste- ja teenuste saamise, tervishoiu või kaupade ja teenuste tarbimise takistuse puhul.[21]
Statistika ja uuringud
2016. aastal valmis uuring “Sotsiaalteenuste arendamine maakondades”, mis tõi välja, et sotsiaaltranspordi arendamise vajadus on kõigis maakondades.[22] Sotsiaaltransporti peetakse teiste sotsiaalteenuste kättesaadavust silmas pidades baasteenuseks ning see on KOV-i pakutavate teenuste seast üks, mille kvaliteediga on enim probleeme olnud.[23]
2017. aasta veebruaris avaldas Riigikontrolli audit uuringu “Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel”.[24] Uuring tõi välja, et tööandjate valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata on väike. 31% tööandjatest oli valmis töövõimekaoga inimesi tööle võtma, 44% ei näinud selleks võimalust ning ülejäänud ei osanud seisukohta võtta. Uuring tõi veel välja, et suureks takistuseks töövõimereformi õnnestumisel on omavalitsuste erinev võimekus pakkuda töö otsimist ning tööl käimist toetavaid sotsiaalteenuseid. Omavalitsustel on keeruline tugiisikuid leida, kuigi vajadus nende järele aina kasvab.
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar avaldas 2017. aastal uuringu “Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus”.[25] Uuring tõi välja, et puudega laste võimalused saada tugimeetmeid erinevad piirkonniti märgatavalt ning kaasava hariduskorralduse rakendamist takistavad ühiskondlikud hoiakud. Lahendustena pakuti näiteks tugispetsialistide arvu suurendamist, ühiskondlike hoiakute suunamist ning piirkondliku koostöö suurendamist hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks.
Hea praktika
Hea praktika näitena korraldas Sotsiaalministeerium 2016. aastal universaalse disaini konkursi tudengiprojektidele, mille eesmärk oli leida universaalse disaini põhimõtetest lähtuvaid lahendusi meid ümbritsevale elukeskkonnale.[26] Samas ei ole siiani jõustunud ligipääsetavust reguleeriv määrus ning puuetega inimeste valdkonnaga seotud ühingud teostavad tihti ise ligipääsetavuse järelevalvet.
2016. aastal algatati pilootprojekt, mille eesmärgiks on parandada erivajadustega inimeste elutingimusi. Piloteerimine toimus Tallinnas ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste eluruumi kohandamist toetati 45-l korral. [27] Järgnevatel aastatel jätkub projekt üle Eesti ning kokku on 2023. aastaks planeeritud 2000 kodu kohandamine.
2017. aastal kiitis valitsus heaks eelnõu, mis annab õiguse alates 1. jaanuarist 2018 raske puudega laste vanematel taotleda õppelaenu riigipoolset tühistamist, siiani oli õppelaenu kustutamise õigus sügava puudega laste vanematel ning puuduva töövõimega isikutel.[28]
2017. aasta aprillis allkirjastasid Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Sotsiaalministeerium ühiste kavatsuste protokolli eesmärgiga pakkuda vähenenud töövõimega inimestele sõltumatut nõustamist. Selle aasta teises pooles käivitunud teenusega on võimalik saada nõustamist töövõime hindamist puudutavates küsimustes ning olemas on spetsialist, kellega koos ka vaiet esitada.[29]
Puuetega inimeste valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud on andnud välja erinevaid käsiraamatuid. Eesti Pimedate Liit pani kokku käsiraamatu “Kui kohtad nägemispuudega inimest” ning MTÜ Kakora koostatud on “Käsiraamat ligipääsetavate ja mitmekülgsete kultuuriürituste korraldamiseks”.[30] Eesti Puuetega Inimeste Koda koostas palju tähelepanu saanud raamatu “Teekond erilise lapse kõrval”, mis on mõeldud puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele.[31] Viipekeelse suhtluse tutvustamiseks ning parandamiseks arendas Eesti Kurtide Liit välja rahvusvahelise viiplemise e-sõnastiku, mida saab kasutada nii eesti kui ka inglise keeles.[32]
Olulisemad avalikud arutelud
Abivahendite reformi käivitumisel 2016. aasta alguses said 200 inimest ette teatamata ootamatult suured abivahendite arved.[33] 2017. aastal jätkus abivahendite teema avalikkuse tähelepanu all koos mitmete skandaalidega abivahendite süsteemiga seoses, kus väidetavalt erinevad Haigekassa partnerid esitasid neile võltsarveid.[34] Selle aasta augustis leidis võimalikke arvepettusi ka SKA.[35]
Sarnaselt tekitasid sotsiaalvaldkonnas palju kõneainet sotsiaalse rehabilitatsiooni järjekorrad, kus vahendid teenuste osutamiseks lõppesid juba 2017. aasta alguses ning järjekorrad venisid väga pikaks. Lisaks sellele külmutati aasta alguses erihoolekande valdkonnas rahalised vahendid uute teenuskohtade loomiseks ning umbes tuhandest inimesest koosnevast järjekorrast pääseb teenusele ainult siis, kui mõni praegune teenusekasutaja lahkub.[36] Palju on tähelepanu saanud eriarstide järjekordade küsimus, mis mõjutab teravalt ka puudega inimesi. 2017. aastal oli avalikkuses palju arutelusid ka uue töövõimereformi otsustega kaasnenud vaiete osas, mis on viinud lausa kohtuasjadeni. [37]
Soovitused    
  • Kehtestada KOV-i poolt osutatavatele sotsiaalteenustele miinimumnõuded ning efektiivne järelevalve nende kvaliteedi osas.
  • Analüüsida haldusreformi mõju sotsiaalhoolekandesüsteemi korraldusele ning teenuste kättesaadavusele erinevates omavalitsustes.
  • Pakkuda konkreetseidonkreetsed tegevusi pikaaegsete hooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks ning omastehooldajate tugivõrgustike arendamiseks.
  • Anda võrdõiguslikkuse volinikule ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve funktsioon
  • Toetada töövõimereformi tõhusaks käivitumiseks tööandjaid senisest enam ning siduda puuetega inimeste haridus paremini tööturu ootustega.
__________________________
[1] Eesti Statistika Kvartalikiri. (2017) 2. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/valjaanne-2017_eesti-statistika-kvartalikiri-2-17
[2] Töötukassa koduleht. Töövõimereform. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.tootukassa.ee/toovoimereform
[3] Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016 – 2023. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
[4] ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni Eesti esimene aruanne. (2015) Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/puudega_inimesele/pik_aruanne_eesti_keeles.pdf
[5] Õigusakt. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine. (2015). RT I, 22 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092015022
[6] Sotsiaalministeerium. Erihoolekande arengukava aastateks 2014 – 2020. (2014). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/erihoolekande_arengukava_2014-2020.pdf
[7] Sotsiaalministeerium. Erihoolekande arengukava aastateks 2014 – 2020. (2014). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/erihoolekande_arengukava_2014-2020.pdf
[8] Artikkel internetis. Kangur, M. (2015). Psüühiliste erivajadustega inimeste peremaja kerkimist kerkimist naabrusse Tartus veel peljatakse. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/536400/psuuhiliste-erivajadustega-inimeste-peremaja-kerkimist-naabrusesse-tartus-veel-peljatakse
[9] Artikkel internetis. Kaasik, M. (2016). Suured erihooldekodud kaovad, lähedased on reformi eel mures. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/578547/suured-erihooldekodud-kaovad-lahedased-on-reformi-eel-mures
[10] Artikkel internetis. Pott, T. (2017) Erihooldekodu krundivalik pealinnas tekitab vaidlusi. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/588342/erihooldekodu-krundivalik-pealinnas-tekitab-vaidlusi
[11] Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016 – 2023. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
[12] Hoolduskoormuse rakkerühm. (2015). Arvutivõrgus kättesaadav: https://riigikantselei.ee/et/hoolduskoormus
[13] World Bank Group. Reducing the burden of care in Estonia. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf
[14] Riigikantselei. Maailmapank soovitab Eestil märkimisväärselt suurendada pikaajalise hoolduse rahastamist. (2017). https://riigikantselei.ee/et/uudised/maailmapank-soovitab-eestil-markimisvaarselt-suurendada-pikaajalise-hoolduse-rahastamist
[15] Riigikontroll. Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/950/language/et-EE/Default.aspx
[16] Õiguskantsler. Sotsiaalteenused kohalikus omavalitsuses. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/sotsiaalteenused_kohalikus_omavalitsuses.pdf
[17] Õigusakt. Sotsiaalhoolekande seadus. (2017). RT I, 7.  Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv
[18] Sotsiaalkindlustusamet. Tegevuskohad. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/tegevuskohad_070316.pdf
[19] Eesti Puuetega Inimeste Koda. Esmakordselt puuet taotleva laste otsuste tegemise aeg muutub kiiremaks. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.epikoda.ee/esmakordselt-puuet-taotleva-laste-otsuste-tegemise-aeg-muutub-kiiremaks/#more-10528
[20] Haridus- ja Teadusministeerium. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse muutmine. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.hm.ee/sites/default/files/pgs_eelnou_tuge_vajavate_opilaste_infomaterjal.pdf
[21] Sotsiaalministeerium. Võrdse kohtlemise seadus tagab edaspidi kõigi diskrimineerimistunnuste alusel samaväärse kaitse. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sm.ee/et/uudised/vordse-kohtlemise-seadus-tagab-edaspidi-koigi-diskrimineerimistunnuste-alusel-samavaarse
[22] Analüüs. Sotsiaalteenuste arendamine maakondades 2016 – 2020. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalteenuste_ja_-toetuste_andmeregister_STAR/Lisainfo/mak_analuus_toimetatud.pdf
[23] Analüüs. Sotsiaalteenuste arendamine maakondades 2016 – 2020. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalteenuste_ja_-toetuste_andmeregister_STAR/Lisainfo/mak_analuus_toimetatud.pdf
[24] Riigikontroll. Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/950/language/et-EE/Default.aspx
[25] Eesti Rakendusuuringute keskus Centar. (2017), Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.centar.ee/uus/wp-content/uploads/2017/01/P%C3%B5hiraport-final.pdf
[26] Sotsiaalministeerium. Algas universaalse disaini konkurss. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/uudised/algas-universaalse-disaini-konkurss
[27] Tallinn. Kodukohanduse projekt. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tallinn.ee/est/Kodukohanduse-pilootprojekt-2
[28] Sotsiaalministeerium. Raske puudega laste vanematel tekib õigus õppelaenu kustutamiseks. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/uudised/raske-puudega-laste-vanematel-tekib-oigus-oppelaenu-kustutamiseks
[29] Sotsiaalministeerium. Eesti Puuetega Inimeste Koda ning tervise- ja tööminister allkirjastasid ühiste kavatsuste protokolli. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sm.ee/et/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koda-ning-tervise-ja-toominister-allkirjastasid-uhiste-kavatsuste
[30] MTÜ Kakora. Sündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kakora.sarasyl.com/et/Kultuur/K%E4siraamat.pdf
[31] Teekond erilise lapse kõrval. Käsiraamat puudega ja erivajadustega laste ning noorte lähedastele. Habicht, A., Kask, H. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2012/03/Teekond-erilise-lapse-k%C3%B5rval.pdf-WEB.pdf
[32] Rahvusvaheline viiplemise e-sõnastik. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: https://rv-sonastik.ead.ee/
[33] Riigikogu sotsiaalkomisjon. Sotsiaalkomisjon leidis abivahendite reformi käivitamisel puudusi. (2016). Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/pressiteated/sotsiaalkomisjon-et-et/sotsiaalkomisjon-leidis-abivahendite-reformi-kaivitamisel-puudusi/
[34] Postimees. Lakson, P. Haigekassalt väidetavalt raha välja petnud firma suhtes algatati kriminaalasi. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.postimees.ee/4055859/haigekassalt-vaidetavalt-raha-valja-petnud-firma-suhtes-algatati-kriminaalasi
[35] Raieste, A. Sotsiaalkindlustusamet uurib 32 000 euro ulatuses võimalikke arvepettusi. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.err.ee/613786/sotsiaalkindlustusamet-uurib-32-000-euro-ulatuses-voimalikke-arvepettusi
[36] Eesti Puuetega Inimeste Koda. Eesti Puuetega Inimeste Koda: Olukord sotsiaalvaldkonnas on kriitiline. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.epikoda.ee/eesti-puuetega-inimeste-koda-olukord-sotsiaalvaldkonnas-on-kriitiline/
[37] Eesti Päevaleht. Ibrus, K. Värske töövõimereformi otsused on juba viinud esimeste kohtuasjadeni. (2017). Arvutivõrgus kättesaadav: http://epl.delfi.ee/news/eesti/varske-toovoimereformi-otsused-on-viinud-juba-esimeste-kohtuasjadeni?id=77685466
 
 

Kommentaare ei ole: