Elistvere loomaparki kaardistamas ja loomi uudistamas

Peale Tartut jõudsime veel minna ligipääsetavust kaardistama Elistvere loomaparki ja looduskeskusesse. Seal oli nii tore, et soovitan teistelgi minna igal aastaajal uudistama. Loomad olid liikvel ja saime palju lõbusaid elamusi. Personal oli ka hästi abivalmis ja selgitas palju nii pargi loomisest, ajaloost ja ka loomade elust, olust. Tuli välja, et loomadel ei olegi mitte ühtegi sponsorit aga võiks olla, sest aedikud vajavad pidevalt hoolt, parklakate asfalteerimata ja pargiteed pehmed ning uued loodusrajad ehitamisel. Sellegi poolest olid neil kõhud täis ja  nad olid rahul.

 

Külas Tartu botaanikaaias

Tartus on alati tore olla ja sinna läheks ikka veel ja veel. Nii ka sel korral, kui käisime kaardistamas Tartu Ülikooli botaanikaaeda. Tavaliselt sinna sügisel ei satu ja võrreldes mitme aasta taguse ajaga oli muutused toimunud. Eks ikka paremuse suunas, sest peaukse ette on ehitatud kaldtee ja majja sisse paigaldatud lift. Nii tore, nii tore. Mina ja Arko olime sees palmimajas ja sain teada milline näeb välja metsik banaan - selline suurte lopsakate lehtedega, mille all Arko lifti juurde sõitis. Seal on ka linnud ja erinevad kilpkonnad. Palju avastamist ja sinna tasub miinna. Kaktused on omaette vaatamisväärsused. Tiia, Jüri ja Villu tegid tööd väljas ja panid kirja sealsed liikumistakistused ja ligipääsetavuse. Saime teada, et puuetega inimestele on sissepääs tasuta ja 1kord nädalas tehkase väikeautoga ekskursioone botaanikaaia territooriumil. Jagan mõningaid muljeid teiegagi piltide näol.