20. aprill 2015

Mehhiko kultuuriõhtu 28.04.15

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi teisipäeval 28.aprillil kell 16 Mehhiko kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Mehhiko kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Maria del Pilar Martin Garcia, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Tallinna Puuetega Inimeste tegevuskeskuses tööd tegemas. Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde.  Kutset võib julgelt jagada oma võrgustikus!
Tallinna Puuetega Inimeste Koda Tel 6554161, Endla 59, www.tallinnakoda.ee

19. aprill 2015

Hea teada: 10 suurt kasvatusviga tänapäeva lastel

Selline huvitav ja mõtlemisainet pakkuv artikkel, milles paljud täiskasvanud tänapäeva laste käitumise vead ära tunnevad. Eks siis iga vanem ja ka võõrustaja saab oma pere kombeid ja reegleid tutvustada, selgitada ja rääkida lastega. Kui ei räägi, siis ei olegi midagi imestada, et lapsed just selliselt käituvad. Mäletan isegi kuidas ema mulle viisakusreegleid seletas ja ise veel imestas, et kuidas mina nii lihtsaid asju ei tea. Samamoodi suhtus ta minu külalistesse ja tere ning head õhtut oli ikkagi viisakas öelda, mitte salaja ära hiilida. 

10 suurt kasvatusviga, mida tänapäeva algkoolilaste vanemad massiliselt teinud on

Pere ja Lapse lugeja saatis meile kokkuvõtte oma tähelepanekutest tänapäeva laste kohta. Kas tunned allolevas kirjelduses oma lapse ära? Siis on aeg peeglisse vaadata ja endale tuhka pähe raputada — sa ei ole kasvatustööga just kõige paremini toime tulnud!
Sa ei tea päris täpselt, kuidas sinu laps külas käitub, kuid tead päris hästi, mismoodi käituvad need lapsed, kes sinu koju satuvad. Need on asjad, mida tegelikult laste käitumise juures oma kodus näha ei tahaks:
1. Lapsed ei ütle külla tulles ei tere ega head aega. Näen oma lapse sõprade hulgas väga palju selliseid, kes iialgi ei tervita ning lahkudes lihtsalt uksest välja astuvad, sõnagi mainimata. On ka nii juhtunud, et laps on külast ära läinud nii, et me pole arugi saanud, et ta on läinud, ning otsinud teda WC’st ja vannitoast, enne kui aru saame, et jalanõusid ja koolikotti polegi enam esikus.
2. Lapsed ei tunne kella. Kuigi kella õppimine algab lasteaias ja sellele pühendatakse palju aega ka algkooli õppeprogrammis, ei oska väga paljud lapsed ikka veel aru saada, mida tähendab „kolmveerand viis” või „kümne pärast seitse”. Puhas lastevanemate tegemata töö!
3. Lapsed hilinevad süüdimatult. Kui on kokku lepitud, et külla tullakse kella viieks, ei ole kell viis ukse taga veel kedagi. Pole ka 5.15 ega 5.30. Kui siis helistada ja uurida, kaugel ollakse, tuleb vastuseks, et alles hakatakse kodust tulema.
4. Lapsed muudavad suvaliselt oma plaane ega vaevu sellest teavitama. Läheb osaliselt kokku eelmise punktiga. Lapsed ei anna teada, kui nad ei saa, taha või viitsi kokkulepitud ajal külla tulla või õue minna ning jätavad üksteist täiesti süüdimatult teadmatusse ootama. Mobiiltelefonid on kõigil olemas, mille abil plaanimuutustest teavitada, kuid nad ei tee seda, sest neile pole õpetatud elementaarset viisakust.
5. Lapsed ei reageeri korraldustele. Külas olles rikutakse majareegleid ja hoolimata korduvast keelamisest tehakse keelatut üha uuesti ja uuesti. Puudub igasugune austus teise pere elu, täiskasvanute ja reeglite vastu.
6. Lapsed ei suuda kuulata, räägivad vahele ja vaidlevad vastu. Jah, möödas on need ajad, kui laps räägib siis, kui kana pissib, kuid see ei tohiks minu meelest tähendada seda, et lastel on alati ja igas olukorras õigus ning eesõigus! See, et täiskasvanutele ei hauguta vastu ja nende jutule vahele ei segata, peaks kehtima ka tänapäeval, kuid kahjuks see nii ei ole…
7. Lapsed ei tunne raha väärtust. Summad, mida lapsed saavad taskurahaks, on meeletud. 20 euro eest nädalas saab algkoolilaps osta sellise hulga kommi, krõpsu ja limonaadi, et jagub terveks nädalaks tervele klassile. Nad ei tea, kust ja kuidas see raha tuleb ja neid ei huvita üldsegi, sest suured rahad on kogu aeg emme-issi rahakotis olemas ja vabalt võtta. Emme-issi rahustavad oma südametunnistust ja seda, et lapse jaoks aega ei ole, muudkui sajalisi luftitades ja järjest suuremat taskuraha andes ning edevamaid tehnikavidinaid ostes.
8. Lapsed ei tunne asjade väärtust. Läheb katki — viskame ära, ostame uue. Millestki pole kahju, miski pole haruldane või kättesaamatu. Kõik on vabalt saada, hinnast hoolimata, ja tulemuseks on see, et lapsed ei tunne mitte ühestki asjast enam siirast rõõmu. Nad lihtsalt ei oska hinnata ASJU, sest teavad väga hästi, et asjad on asendatavad.
9. Lapsed ei oska mängida. Kokku saades istutakse oma nutitelefonides või teiste ekraanide küljes, omavahel peaaegu ei räägita. Nad ei oska ühtegi mängu ega suuda endale välja mõelda ühtegi mõistlikku tegevust, kui neilt ekraanid ära võtta. Kui lapsed õue saata, istuvad nad nõutute nägudega majatrepil ja räägivad tunde sellest, kui igav neil on, aga selle peale, et võtta pall, ehitada puu otsa onn, uurida lähemalt kraavi sisemust vms, nad tõepoolest ei tulegi.
10. Lapsed pirtsutavad toiduga. Ka need ajad on möödas, kui tuli nälja kartuses alati taldrik tühjaks süüa ning vägisi kurgust alla kallata ka klimbiline mannapuder või põhjakõrbenud maksakaste, kuid tänapäeva lapsed on harjunud sööma ainult poesalatit, pitsat ja saiakesi ning tervislikud ja „vanamoodsad” kodutoidud on neile võõrad ning neid ei võeta suu sissegi. Olen kohanud lapsi, kes ei ole iial värsket kaalikat maitsnud ning imestavad ühepajatoidu peale suud ammuli. Mõned söövad hommikuks võileibu, lõunaks koolis ainult leiba (makaronipäeval ka makarone) ning õhtuks veelkord võileiba, vahepalaks kommi, šokolaadi, saiakese ja pitsaviilu ning tunnistavad, et ei mäletagi, millal ema ise viimati kodus süüa tegi.
Kas ka sina oled selliste lastega kokku puutunud? Kirjuta!

17. aprill 2015

Hea teada: veebileht õpetab toiduainete pakendit lugema

Leidsin sellise uudise, et on valminud koduleht, millelt saab infot toiduainete ja kaupade märegistuse kohta.

Veebileht õpetab tarbijaid toiduainete pakendit täpsemini lugema

Põllumajandusministeerium koondas olulisema toidumärgistust puudutava informatsiooni eraldi veebilehele www.toidumärgistus.ee, et sellega lihtsustada tarbijate ponnistusi pakenditel oleva info lugemisel. «Veebilehelt saab tarbija teada, millist infot ta peab kindlasti pakendilt või pakendamata toidu müüjalt saama ning millised tooted võivad tegelikult peituda erinevate tootenimetuste taga,» ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse- ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai, vahendab asutus.
Põllumajandusministeeriumi tellitud toidumärgistuse alasest uuringust selgus, et kuigi suur osa tarbijaist otsib toidu pakendeilt infot valikute tegemisel, on märgistust keeruline mõista. Seepärast on tarbijad sageli eksitatavad nii toidu koostise kui päritolu suhtes. Mõne tarbijagrupi puhul on ka huvi toidumärgistuse vastu üldiselt väike. Kevvai arvates peaksid tarbijad kindlasti rohkem tundma huvi erinevate toitude koostise vastu. «See on eelkõige oluline tervisliku ja tasakaalustatud toitumise seisukohalt, et tarbijad pööraksid tähelepanu toidu koostisele ning toitumisalasele teabele,» toob põllumajandusministeeriumi asekantsler näite. «Aga ka toiduohutuse küsimus, kui me räägime toiduallergeenide märgistamisest pakendil  või mõistete nagu «kõlblik kuni» ja «parim enne» õigest mõistmisest.»
Veebileht annab infot märgistamise üldpõhimõtete, kohustusliku toidualase teabe märgistamise ning tootegruppide kaupa toidu koostisele esitatavate nõuete kohta. Lehekülg on tõlgitud ka vene keelde. Alates 2014. aasta 13. detsembrist jõustusid üle Euroopa uued toidumärgistamise nõuded, millega kehtestati minimaalne kirjasuurus, selgemalt peab esitama teavet allergeenide kohta. Viimati jõustusid Eestis 1. aprillil nõuded pakendamata toidu, sealhulgas toitlustusasutustes pakutava toidu puhul teabe esitamise ning liha päritolu märgistamise kohta. Euroopa Liidus on toidu märgistamise nõudeid ühtlustatud alates 1979. aastast. Uue veebilehega saab lähemalt tutvuda siin.

16. aprill 2015

Astangu keskus kutsub sügisest õppima

Kas teadsite, et Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses saab erivajadusega inimene omandada bürootöötaja, tarkvaraarendaja või abikoka kutsehariduse?
Just nüüd on õige aeg esitada avaldus alustamaks 2015. a septembris õpinguid Astangul! Kutsehariduse erialadele (erialade tutvustused manuses) ootame inimesi, kes tahavad omandada ametioskusi ja kelle tervislik seisund võimaldab valitud erialal töötada.  
ABIKOKA ERIALA: Õppekava on kohandatud põhikoolis lihtsustatud õppes õppinutele.
Ootame õppima ka neid inimesi, kelle põhihariduse õpingud on jäänud lõpetamata või kelle haridustase on nõutust kõrgem.
BÜROOTÖÖTAJA & TARKVARAARENDAJA ERIALA: Sihtrühmaks on erivajadusega inimesed, kes on omandanud põhihariduse põhikooli riikliku õppekava alusel. Õppima võivad tulla ka juba keskhariduse omandanud inimesed. Kutsehariduse erialasid õpetame koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskusega. Kutsehariduse erialade õppijad kuuluvad Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilaste nimekirja. Lõputunnistuse väljastab Haapsalu Kutsehariduskeskus. Õppetöö toimub Tallinnas, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Õppekeskkond ja õpilaskodu on kohandatud liikumispuudega inimestele. Õppijatel on võimalik taotleda kõiki soodustusi ja toetusi, mis on mõeldud kutseõppeasutuse päevases õppevormis täiskoormusega õppivatele õppijatele. Kõiki lõpetajaid toetakse võimetekohasele tööle asumisel.
Astangu kutsehariduskursuste 2014. aasta lõpetajatest töötab praeguseks 69% avatud tööturul.  
Huvi korral võtke ühendust telefonil 687 7231 või meili teel info@astangu.ee.
 
Lugupidamisega 
Mai-Liis Sõerd
Kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, tel +372  687 7225, mob +372  5887 2350 mai-liis.soerd@astangu.ee Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Liitu Astangu uudiskirjaga

Tallinna Puuetega Inimeste Koda jätkab kogemusnõustamise teenuse pakkumist

Edastan MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koja 16.04.2015 pressiteate:

MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda jätkab kogemusnõustamise teenuse pakkumist puuetega laste ja noorte peredele.
Tallinna Puuetega Inimeste Koda jätkab kogemusnõustamise teenuse pakkumist  Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti rahastamisel. Kogemusnõustamise teenuse eesmärgiks on ennetada puuetega laste ja puuetega noorte vanemate sotsiaalsete ja vaimse tervise probleemide teket, aidates seeläbi parandada nende perede toimetulekut ja elukvaliteet, soodustada laste ja noorte kasvuks ja arenguks vajaliku perekeskkonna kujunemist. Tallinna elanikele pakub kogemusnõustamise teenust Tallinna Puuetega Inimeste Koda, kus Vabaühenduste Fondi rahastatud projekti käigus koolitati eesti ja vene keelsed vabatahtlikud kogemusnõustajad, kes on ise puuetega laste ja noorte vanemad.
„Puudega lapse vanemat suudab poolelt sõnalt mõista ja toetada see, kes ise on sama kogenud - teine vanem. Puuetega laste ja noorte vanematel on palju väärtuslikke teadmisi ja oskusi, kuidas välja tulla kriisiolukorrast, kust leida abi, kuidas oma last abistada ja arendada. Sellised teadmised ja oskused on väga väärtuslikud - mõistlik on sellist ressurssi kasutada. Kui vanema enda tugivõrgustik on nõrk või olematu, siis on see hindamatu abi, kui vanem saab suhelda teise vanemaga, kes on kõik selle ise läbi elanud,” selgitab teenuse vajalikkust kogemusnõustamise eestvedaja Külli Urb.
Kogemusnõustamise teenus on Tallinna linna elanikele tasuta. Kogemusnõustamise kohta saab rohkem informatsiooni aadressilt http://tallinnakoda.ee/1,196. Teenusele saab registreeruda esmaspäeviti ja kolmapäeviti 9:00-11:00 ning reedeti 16:00-18:00 koordinaatori Anu Väli numbril 58849965 või e-maili aadressil kogemus@tallinnakoda.ee
Tom Rüütel, tom@tallinnakoda.ee

Mehhiko kultuuriõhtu 28.04.15

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi teisipäeval 28.aprillil kell 16 Mehhiko kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Mehhiko kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Maria del Pilar Martin Garcia, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Tallinna Puuetega Inimeste tegevuskeskuses tööd tegemas. Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde. Kutset võib julgelt jagada oma võrgustikus!
Tallinna Puuetega Inimeste Koda , Tel 655 4161, Endla 59, www.tallinnakoda.ee
 

15. aprill 2015

Erinevus rikastab: Täna tähistatakse mitmekesisuse päeva!

Vahendan infot. Kas teadsite, et täna, 15. aprillil, on Eestis mitmekesisuse päev, mille eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ning erakordsust.
Tutvu üritustega siit (LINK).

Mitmekesisus on loomulik nii looduses kui ka inimeste seas; see teeb maailma põnevaks. Meie ümber on inimesed, kes ei ole täpselt samasugused nagu me ise. Sellest hoolimata oleme kõik ühtmoodi olulised ja vajalikud.
- Inimesed meie ümber on erakordsed ning meil kõigil on õigus võrdsele kohtlemisele.
- Mitmekesisus on võimalus. Inimesed, olenemata oma soost, vanusest, rahvusest, seksuaalsest sättumusest, usutunnistusest või erivajadusest, rikastavad ühiskonda ja annavad võimaluse üksteiselt õppida.
- Erinevad inimesed, kellel on võrdsed võimalused, loovad mitmekesise ühiskonna, mis on rahumeelne, kestlik ja loov.
Mitmekesisuse päeva korraldab Erinevusrikastab.
Vaata ka Eesti mitmekesisuse kokkuleppe, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Inimõiguste Keskuse ja Suurbritannia Suursaatkond Eestis konverentsi eelarvamuste, mitmekesisuse ja eduka organisatsiooni seoste teemal (LINK).
Head mitmekesisuse päeva! Lugupidamisega, Tom Rüütel.
 

Ees ootavad muutused rehabilitasiooniteenuse saamisel

 Plaanis on jälle süsteemi ja rehabilitatsiooniteenuse korraldust muuta. Eks need muutused on vajalikud aga inimese jaoks ei tohiks teenuses...