Hea teada: uus e-teenus ühendab neli erinevat peretoetuse ja hüvitise taotlust

Sotsiaalministeerium teatas 30.03.2015 uudises: Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus ühendab endas vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemise ning peretoetustest ja/või kogumispensioni sissemaksetest loobumise. Peretoetuste hulka kuuluvad ühekordsed toetused nagu sünnitoetus ja lapsendamistoetus, igakuiselt makstav lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, lapsehooldustasu, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus, seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus ja elluastumistoetus.

Uus e-teenus ühendab neli erinevat peretoetuse ja hüvitise taotlust

Sotsiaalkindlustusamet ühendab uue lähenemisega neli teenust üheks peretoetuste ja hüvitiste koondtaotluse e-teenuseks, mille keskmes on laps ja talle riigi poolt ettenähtud toetused. Loodud teenuselahendus võimaldab edukalt taotleda korraga nii ühte kui ka mitut erinevat hüvitist ja toetust ning täita samaaegselt mitme sama pere lapse taotlused, teatas sotsiaalkindlustusamet BNS-ile. Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus on suunatud 250 000 Eesti lapsele ja nende peredele.

Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus ühendab endas vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemise ning peretoetustest ja/või kogumispensioni sissemaksetest loobumise. Peretoetuste hulka kuuluvad ühekordsed toetused nagu sünnitoetus ja lapsendamistoetus, igakuiselt makstav lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, lapsehooldustasu, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus, seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus ja elluastumistoetus. „Hõlbustamaks inimeste suhtlemist riigiametitega on loodud e-teenuseid, mis ei pruugi alati olla tõeliselt kliendikesksed. Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus on aga loodud lähtudes lapsest  - lapsevanem või hooldaja valib ise toetuste hulgast need, millele tal on õigus ja mida ta oma lapsele soovib taotleda, mitte vastupidi, kus ettenähtud toetusega seotakse laps,“ selgitas sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet.
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ain Aaviksoo sõnul on taolise laiapõhjalise teenuse väljatöötamise taga mitme erineva ametkonna tihe koostöö. „Teenuse loomisel lähtuti inimese, mitte ühe ameti vajadustest ja see nõudis koostööd kõikidel tasanditel – juhid, IT-inimesed, arendajad, klienditeenindajad jt,“ lisas Aaviksoo. Teenusearendusse olid kaasatud Riigi Infosüsteemi Amet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalkindlustusamet, sotsiaalministeerium ja ADM Interactive OÜ ning projekti rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.

Vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemine (LINK)

Riigikogulastele puust ja punaseks eetikaõpetajalt

Selline huvitav artikkel uue riigikogu koosseisu puhul.Tore, et peale Maaj Kallasti lahkumist on meil siiski ka omad moesoovitajad ja etiketi alal nõuandjad.

Etiketiõpetaja Inge Ojakäär teeb riigikogulastele puust ja punaseks: ainuüksi kallihinnalised kaunid kingad ei anna head välimust
Homme, 30. märtsil algab riigikogu esimese istungijärgu 1. töönädal ehk meie poolt valitud poliitikud asuvad oma töökohustust täitma. Riigikogus töötamine on seotud ka etiketiga. Esimest tööpäeva riigikogus on võrreldud 1. septembriga, mil koolilapsed kooli lähevad - see on päevane pidulik sündmus. Kuidas peaksid riigikogulased end sel pidulikul päeval riietama?
"Riigikogulane on rahva esindaja ja riigikogust kujuneb organisatsiooniline esinduspilt iga üksikliikme kaudu. Sellepärast on väga oluline, millist sõnumit iga üksikliige nii oma käitumise kui ka välimusega riigist kui organisatsioonist ja kultuurist väljendab," sõnab etiketiõpetaja Inge Ojakäär.
 "Välimuses on tähtis tervik - rõivastuse sobivus kandjale ja et kandja ka selle välja kannaks, mille ta on selga pannud. Samuti aeg ja koht – kus, mida kanda," kinnitab ta ja lisab: "Ainuüksi kallihinnalised kaunid kingad ei anna head välimust, kui näiteks soeng on korrastamata või riietus lohakas."
Niisiis, esimese tööpäeva eel teeme riigikogulastele puust ja punaseks, milline on esinduslik välimus. 
Härrad
Tume ülikond
Tumedat ülikonda võib kanda kõigil üritustel, sõltumata sellest, kas tegemist on päevaste või õhtuste üritustega. Termin “tume ülikond’ tähendab päevase ülikonnana - tumehalli, tumesinist või musta värvi ülikonda. Ülikonna materjal võib olla tagasihoidliku triibuga.

Ülikonna puhul on oluline, et see seljas hästi istuks. Parim on muidugi oma figuuri järgi õmmelda lastud rätsepaülikond. Jälgida, et ülikonna kuub ei oleks kitsuke ja käised, kas liialt lühikesed või pikad ning et ülikonna püksid ei oleks liiga pikad ning ripuks kortsuhoidvalt kinganinal. Triiksärgi kraeosa peaks olema nähtav kuue tagant, krae alt ning särgi mansetid kuue varrukast sentimeetri jagu. Kindlasti kannab härra pidulikumatel sündmustel pikka lipsu. Kikilips pole päris traditsiooniline ja seda on raskem igaühel välja kanda. Härra võib kanda nii üherealist kui ka kaherealist kuube. Üherealise kuue alumine nööp jäetakse lahti. Kaherealisel kuuel on kõik nööbid kinni.
Peale tumeda ülikonna
Argipäevasemaks riietuseks on meestel palju teisigi võimalusi – ei pea kandma alati tumedat ülikonda, aga võib kanda eri materjalidest kuube ja viigipükse. Ka lipsu ei pea päevasel ajal alati kandma, aga triiksärgi krae võib olla kahe nööbi ulatuses kaelusest avatud. Džempreid ja kampsuneid võib kanda argipäevadel oma isiklikus tööruumis, kuid esindusriietuseks need ei sobi. Niisamuti ei kuulu teksad esindusriietuse hulka. Riietuse juurde kuuluvad ka heast materjalist tänavakingad, mis võivad olla ka mokassiinid (ilma paelteta), esindusülikonna juures kannab härra alati paeltega kingi, parimad on täisnahast kingad, hästi hingavad ja jalale sõbralikud. Saabastega sisesuumides ei viibita. Vihmase ilmaga sobivad nahast kingadele hästi peale tõmmatavad elegantsed kalossid väljas liikumiseks! Sokid valitakse vastavalt pükste toonile ja olgu võimalikult pika säärega. Härra välimuse aksessuaarideks on ülikonna ja sündmusega sobiv lips, lipsunõel, nahast püksirihm, täisnahast rahakott, käekell, väärikas sulepea, arvutikott või mapp. Välisriituseks on härral sobilik kanda eelkõige mantlit või poolmantlit, salli ja peakatet.
Mis häirib?
Kui härrad tormavad ringi, hõlmad lahti; pikk lips pole kinnitatud lipsunõelaga või lips on kohatult pikk/lühike. Peaks olema aga pikkuses vöö keskkohani. Silma hakkavad ka hoolitsematud jalanõud ja see, kui pikka aega on unustatud juuksuris käimata.
Daamid
„Less is more“ on klassikalise stiili tunnuslause
Daami rõivastuse klassika on kostüümid, sh pükskostüüm. Samuti päevakleidid, seelikud, pluusid, bleiserjakid. Esimesel tööpäeval peaks hoidma klassikalist pidulikku joont. Kui värvitoonide klassika on mitte väga silmatorkav, siis hall hiireke ei peaks samuti olema. Tagasihoidlikumale kostüümile saab värve saab lisada nii pluuside kui ka kaunite siidsallidega. Riietuse juures tuleb hoida mõõdukat joont ka seeliku pikkusega, mis on 2-3 sõrmelaiust allapoole/ülespoole põlvesilma. Rääkimata seeliku sügavatest lõhikutest, mis pole sobivad ametlikusuhtluse keskkonnas, nii nagu ka suured väljalõiked pluusidel ja džempritel. Sukatoon on klassikas nahavärvitooni, mitte must, värviline ega mustriline. Saabastega siseruumides ei viibita. Klassikaline king on eelkõige nahkking, kinnise ninaotsaga. Kui kannaosa on avatud, siis ikkagi kannarihmaga. Kinga värvitoon on tagasihoidlik, mitte silmatorkavalt erksavärviline. Kontsakõrgus ei tohiks olla 9 cm ja rohkem .... Daami soeng on ka tööl hoolitsetud, make-up päevane, maniküür tagasihoidlik.
Aksessuaarid
Ehted annavad isikupära, kuid ametliku rõivastuse juures peaksid need olema suuruselt tagasihoidlikumad ja ennekõike väärismetallist või kui moeehted, siis väga hästi sobitatud kantava rõivastusega. Daam võib kanda väiksemat üleõlakotti või ridiküli, kuid mappide ja arvuti jaoks peaks olema sobiv oma kott. Kõikemahutav „turukott“ ei sobi akadeemilisse töökeskkonda. Välisriietusena kannab daam mantlit, kindaid, peakatet, mis ei pea olema kübar. Kübar nõuab väljakandmist.
Mis häirib?
Kui daamid tahavad olla välimuse kaudu päevasel ajal rohkem isiksused kui omas rollis see kombekas on – riietuses tegumoelt silmatorkavad lõiked; kohatud värvilised või kirjud sukad, siseruumides saabaste kandmine, eksklusiivne meik ja maniküür.

Merike Martinson: Tallinn peab saama kõigile ligipääsetavaks

Raepressil ilmus  25. märts 2015 selline tore uudis, mida toetan täiesti.  

Merike Martinson: Tallinn peab saama kõigile ligipääsetavaks
Tallinn on ligipääsetavuse probleemiga tegelemisel olnud teistele linnadele eeskujuks, ütles täna Linnade ja Valdade Päeval selleteemalise ettekandega esinenud abilinnapea Merike Martinson. „Kümne aasta jooksul on kaardistatud erinevaid linnaruumi objekte, hooneid ja liikumisrajatisi, et ligipääsetavust hinnata ja märgistada,“ ütles Martinson. „Meie eesmärk on, et linn oleks ligipääsetav kõikidele ning et ligipääsetavuse tegevuskava oleks süsteemne ja kõiki valdkondi haarav.“ Martinsoni sõnul on seatud eesmärgiks saavutada aastaks 2020 praegusega võrreldes oluliselt ligipääsetavam keskkond.
„Tallinna ligipääsetavuse tegevuskava tagab süsteemse tegutsemise eesmärkide saavutamiseks,“ ütles Martinson. „Tegevuskava loomisel oleme järginud võrdse kohtlemise printsiipi, mis tähendab, et tegevuskava realiseerimisel lähtutakse kõigi ühiskonnagruppide huvidest ja vajadustest.“  Martinsoni sõnul on eesmärgiks muuta keskkond, suhtlusvõimalused, teave, tehnilised lahendused ja teenused võimalikult suures ulatuses juurdepääsetavaks ja kasutatavaks kõikidele, sealhulgas erivajadustega inimestele. Martinson rõhutas, et ligipääsetava Tallinna põhimõtetega tuleb arvestada linnaehituses ja -planeerimises alates projekteerimisest ning lõpetades ehitamise ja järelvalvega.
Ligipääsetavuse edendamisel juurutatakse teabe levitamisel ka uusi tehnoloogiad –  arendamisel on ligipääsetavuse portaal „Ligipääsetav Tallinn“ (Accessible Tallinn) ja selle mobiilne versioon; Tallinna linna koduleht ja veebiteenused on tehtud kättesaadavaks ka nägemispuudega inimestele, sama plaanitakse teha Tallinna TV saadetega; erivajadustega inimestele kättesadavusest lähtuvalt arendatakse ka Tallinna turismiveebi. Ka ühistransport ja sellega seotud taristu, samuti liikluskorraldus ja parkimine muutuvad üha enam erivajadustega inimestega arvestavaiks. Erivajadustega arvestatakse ka linnaruumi planeerimisel ning liikumisteede ja ülekäigukohtade, aga ka turismiteeninduste ja kultuuriväärtustega tutvumise võimaluste puhul.
„Mõistagi pöörame ligipääsetavusele suurt tähelepanu avalike rajatiste ja teenuste puhul,“ rõhutas Martinson. „sealhulgas hariduse ja huviala, spordi ja noorsootöö, sotsiaal- ja tervishoiu valdkonans,“ ütles Martinson. „Teravdatud tähelepanu all on ka sotsiaalelamispindade ja üüriruumide ligipääsetavuse parandamine, linna teenindusruumide ligipääsetavus ning linnaametnike ligipääsetavuse ja puudega inimeste alane koolitamine.“
Ligipääsetavuse tegevuskava koostamise ja rakendamise eest kannab hoolt Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös linna ja riigi asutustega, linnaosavalitsustega, puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega ning eri valdkondade spetsialistide ja ekspertidega.

Kümme suurimat viga, mis reisil tehakse ja kümme soovitust, kuidas neid vältida

Hea artikkel ilmus Delfi reisijuhilt ja lugedes tekkis kohe äratundmisrõõm. Olgu siis märksõnadeks: jalutuskäik, rannapuhkus, kohvikukülastus. Eile veel kirjutasin artiklit oma reiskirest ja soovitustest eraviisiliselt või grupireisi kohta. Ootan juba puhkust ja reisi Prantsusmaale ja Türki.  

 Kümme suurimat viga, mis reisil tehakse ja kümme soovitust, kuidas neid vältida

24. märts 2015 08:10

Reisile minnes tehakse ikka ja jälle samu vigu: jäetakse ümberistumiseks liiga vähe aega, käiakse kohtades, mis tegelikult ei huvitagi. Proovi neid vigu vältida ja puhkus saavutab kohe hoopis uue taseme.

Neid kümmet viga on lihtne ära hoida - pikenda näiteks passi õigel ajal, ära vea end turistilõksudesse, mis sind tegelikult ei huvita jne. Lihtne, kuid vajab vahest ülekordamist. Kordame siis nüüd üle.

1. Lendude vaheline ümberistumise aeg jäi liiga lühikeseks

Kui planeerid ühelt lennult teisele minekuks liiga vähe aega, võib üks tühine hilinemine kogu edasise lendamisgraafiku ära rikkuda. Puhkusest hammustatakse suur osa lennujaamapõrgule - piletite ümbervormistamisele, lennujaamas ööbimisele, valel ajal kohalejõudmisele. Konkreetsemalt öeldes - 45 minutit kahe lennu vahel on liiga vähe, proovi varuda aega vähemalt 1-1,5 tundi. Kui liigud ühest lennujaamast teise, arvesta lisatunnid lennujaamaast väljasaamisele, võimalikele ummikutele linnas ja uues lennujaamas turvaväravate läbimisele. Jäta varu ka juhuks, kui eelmine lend saabumisega natuke hilineb.
2. Pass aegub liiga ruttu
Tavaliselt nõutakse viisade vormistamisel, et pass kehtiks vähemalt kuus kuud ka peale reisi planeeritavat lõppu. Viisadega on lihtne - kui pass aegub ettenähtust varem, siis viisat ei saa ja reis jääb ära või lükkub edasi. Ebamugavam on sel juhul, kui passi liiga lühike kehtivusaeg selgub alles piiril.

Lahenduseks on muidugi piisavalt varakult passi uuendamine. Kiirpassi saab kätte kahe päevaga (ainult Tallinnast ja kopsaka lisatasu eest), muul juhul läheb aega kuni 30 päeva.
3. Ülehinnatakse (odava) hotelli asukohta kesklinnast eemal
Tavaliselt vaadatakse kodus mugavalt diivanil istudes, et nii hea oleks mõnikümmend eurot kokku hoida muude asjade jaoks ning ööbida kuskil kesklinnast eemal asuvas odavas hotellis. Tegelikult saab selle kokkuhoitud raha edukalt ära kulutada sinna hotelli iga päev kesklinnast kohale sõites ja lisaks kaotad veel ka ajas ja mugavuses, mis kokkuhoiu täiesti ära nullib. Lahendus on lihtne, eriti veel siis, kui juhtud sihtkohta väga palaval ajal: kuluta majutusele pisut rohkem ja ööbi kesklinna hotellis, kuhu saab iga hetk tagasi puhkama tulla, kui linnas liiga väsitavaks on läinud.
4. Ühe reisi sisse pannakse liiga palju
See viga on eriti tüüpiline mõne kaugema ja eksootilise sihtkoha puhul: kui juba kaugesse maailma nurka sattuti, siis tuleb igast minutist võtta maksimum ja näha võimalikult palju. Tegelikult aga kihutatakse sihitut ringi ja lõpuks ei saagi mitte millestki põhjalikumalt osa. Seega - varu rohkem aega. Maailma suurlinnade jaoks võta vähemalt kolm päeva, aga kui võimalik, siis ikka rohkem. Lisaks vaatamisväärsustele võta aega ka lihtsalt jalutamiseks, kohvikukülastuseks, rannapuhkuseks.
5. Ollakse ebaaus iseenda huvide suhtes
Kui minnakse Rooma või Pariisi, siis seisab kõigil mõttes pikk nimekiri tähtsatest muuseumidest, näitustest, monumentidest ja ajaloolistest ehitistest, mille peaks n.ö "kirja saama", kui kohapeal juba olla. Kuidas ikka ütled, et käisid Pariisis, aga näiteks Louvre´is (ja selle pikas piletisabas) ei käinudki. Lõpuks oled küll läbi kolistanud kõik kohustuslikud vaatamisväärsused, aga enda jaoks midagi huvitavat ei näinudki. Selle asemel võta maailmalinnas ette tegevused, mida ise tahaksid teha ja mõni oluline vaatamisväärsus võib vabalt mõneks teiseks korraks jääda. Samuti saab selle hiljem kodus virtuaalselt ära külastada - internetiajastul on selleks võimalusi palju. Käi hoopis mõnusates kohvikutes, butiikides, parkides ja äärelinna põnevates rajoonides süümepiinadeta, kui see tõesti rohkem huvitab kui Pompidou või Notre Dame. Puhkus on enda jaoks. 6. "Turistilõksudesse" takerdumine
Kui istud maha mõne tuntud vaatamisväärsuse juures olevasse esimesesse ettejuhtuvasse restorani või liigud koos massidega sinna, kus turistide hordid suveniiripoodide vahel ekslevad, jääd kohalikust elust ilma. Turistilõksud on üle maailma igal pool ühesugused - keskmisele maailmakodaniku maitsele. Pääsemiseks on eeltöö tegemine - uuri, milliseid soovitusi jagatakse väljaspool turistilõkse kohaliku elu avastamiseks, otsi "off the beaten track" soovitusi. Väga heaks allikaks on kohalike soovitused: nemad teavad, mis on paigale iseloomulik ja kus on head autentsed söögikohad või vaatamisväärsused. Turistilõksudes on tavaliselt kõik väga ülehinnatud, kohalike lemmik-kohtadest aga leiab soodsamad hinnad.
7. Hotelli valimine turunduse tehtud klantspiltide järgi
Hotellid müüvad end ka kõige hullemas urkas ilusate helesiniste piltidega, mis maalivad majutusasutusest tõelise paradiisi. Ära usu neid siledaid vaateid. Kasuta, kui võimalik, näiteks Google Street View´d nurga taha vaatamiseks, uuri Tripadvisorist kasutajate endi tehtud pilte ja loe nende kommentaare.
8. Kaasa pakitakse liiga palju asju, mida reisil polegi vaja
Kaks kolmandikku reisijatest ei kasuta reisi jooksul suurt osa kaasa võetud riietest. Samuti võetakse kaasa liiga palju tehnoloogiavidinaid või asju, mis on ka hotellis olemas. Paki kaasa vaid hädavajalik. Kui oled reisi jaoks asjad välja valinud, praagi välja need, mille kohta arvad, et neid võib kindlasti vaja minna. Kui kindlalt vaja ei lähe, siis saab nendeta hakkama. Äärmisel juhul saad midagi kohapealt juurde osta.
9. Kodused tüüdatakse ära tuhandete reisipiltide näitamisega
Pildista mõõdukalt või tee hiljem oma reisipiltidest mõistlik valik. Keegi teine peale sinu enda ei viitsi neid tuhandeid reisiklõpse hiljem läbi vaadata.
10. Reisikindlustus läks meelest
Reisikindlustus on alati vajalik. Kui unustasid selle, võib reisil juhtuv õnnetus maksma minna terve varanduse. Reisikindlustus ise aga on üsna odav ja lihtne vormistada ning tagab kindlustunde ka siis, kui juhtub mõni kulukas äpardus. Soovid veel midagi lisada? Kirjuta kommentaaridesse.

Tegin seda esimest korda: külmakambris

Esimene kogemus külmkapis. Panin kätte käpikud, pähe mütsi, jalga villased sokid ja toasussid ning selga päevitusriided. Tunne on 3 tundi hiljem kui eskimol. Vastu pidasin -120 kraadises ülikülmas 2,5 minutit, siis pidin välja tulema. Huvitav kogemus. Reedel jälle. Soovitan teistelegi proovida. Tavaliselt 2-3 minutit. Mõni ei suuda alguses üle 50 sekundi olla. Kannatasin välja selle külma. Mõtlesin, et kui saunas suudan olla, siis suudan olla ka külmas. Olime seal 4kesi ja mina olin noorimaid. Palju oli selliseid vanemas eas tädikesi, kes rõõmsalt ootasid ja vestlesid omavahel, vene keeles. Arst oli ka kohal ja tundsin ennast päris turvaliselt. Kui paar naist on rääkinud oma esimesest kogemusest, siis on ilmnenud, et neid on vallanud esimesel seansil paanika. On jah külm ja tore oli kuulata kuidas inimesed seal valges õhumassis tammuvad. Peale 2 minutit tekkis mul selline vappekülm, et keha lausa värises ja kõige selle juures loeti minuteid poole minuti kaupa ja siis dr Päi hõikas luugist, et Tiik kas teil on kõik korras ja kas tahate välja tulla. Mõtlesin, et kui tulin ja sellest ülikülmaravist on abi, siis põnnama ei löö ja kannatan. Peale 2,5 minutit avati uks ja doktor tiris mu kätt pidi kambrist välja. Siis hakkasid küünarnukkidest ülevalpoolt käsivarred tulitama ja keha oli üleni roosakas. Tunne oli värske ja jahe. Ka autosse istudes tundsin kuidas keha veel külmast "auras".

Kodus lugesin veel internetist materjale. Sellest ravist pidi abi olema kuni 1,5 aastaks. Eks ma siis tunnen ennast värskemana, nooremana ja energilisemana ka peale seda kui need 20 korda läbi saavad. Tegevust mul jätkub, sest kui 2 korda nädalas sõita peale tööd Magdaleena hea tervise osakonda, siis kulub sellele paar kuud. Seniks harjun, räägin teistele oma karmidest kogemustest ja ootan tulemusi.

Ülikülmravi seanss

Kogu keha ülikülmravi on näidustatud enamus liigesehaiguste, reumaatiliste selgroohaiguste, astma ning traumajärgsete liiges- ja lihasvalude korral. Ülikülmravi on tugeva põletikuvastase toimega ja valuvaigistav protseduur. Samuti kasutatakse ülikülmravi sportlastel jõu ja kiiruse suurendamise ning üldise heaolutunde parandamise eesmärgil. Protseduur eeldab perearsti või eriarsti saatekirja. Teenus on tasuline.

Ülikülmravi on ravimeetod, kus inimesed viibivad mõned minutid -100° kuni -120° C külmas ruumis supelrõivastuses, kuid käed, jalad, nina ja kõrvad kaetud. Vahetult peale külmravi valu vaibub 1. kuni 5. tunniks, samuti tekib üldine heaolutunne umbes samapikaks ajaks. Külmravi on soovitatav teha kas mitu lühemat kuuri lühikeste vaheaegadega või üks pikem kuur korraga. Ülikülmravi protseduurile tulles on patsiendil soovitav kaasa võtta kindad, jalanõud kus varbad on kaetud ja kõrvade kaitseks peapael või müts kuna sõrmed, varbad, nina ja kõrvad ei kannata hästi kambris olevat külma välja. Ülikülmravi meetod on alguse saanud Jaapanist 70-date aastate lõpul. Eestis alustati ülikülmraviga 1988. aastal ning praeguseks on sellega tegeletud juba 20 aastat. Ülikülmravi protseduuri viib läbi Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog dr Tõnis Päi. Dr Päi on ka Eesti külmravi alustaja aastast 1988. Külmravil ei ole vanusepiire ega olulisi vastunäidustusi, va. kompenseerimata vererõhu korral. Kestvus: 2 kuni 4 minutit. Protseduur eeldab perearsti või eriarsti saatekirja.
Veel artikkel külmaravi võimaluste kohta (LINK).

Estonia SPA kirjutab külmaravi kohta järgmist:
ESTONIA ravispaas pakume unikaalset ülikülmravi, mis toimub spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud külmkambris. Protseduur toimub ülimadalal temperatuuril (-100° kuni -120°C) ja kestab kokku 1,5 kuni 3 minutit. Kuiv külm tekitab omapärase kõrvetav-näpistav tunde ning ei sarnane tavapärase külmatundega. Peale külmkambrist väljumist toimub võimlemine.
Ülikülmravi idee pärineb Jaapanist, kus seda hakati praktiseerima 1980 aastal. Külmravi on füüsikalise meditsiini meetoditest kõige tugevatoimelisem ja efektiivsem. Külmravil on tugev valuvaigistav, põletikuvastane ja liigesfunktsioone suurendav toime. Lisaks aitab ülimadalal temperatuur suurendada lihasjõudlust, liigutuste amplituudi ja kiirust. Külmravi, kui ainulaadset ja tõhusat raviprotseduuri, soovitame reumaatiliste ja põletikuliste liigeshaiguste ning lülisamba ja pehmete kudede reumaatiliste haiguste raviks.
Soovitame ülikülmravi:

• immuunsüsteemi tugevdamiseks
• vereringe parandamiseks
• stressi vastu
• ainevahetuse kiirendamiseks
• potentsi tõstmiseks
• väsimuse vastu (piisab 2-3 korrast)
• valu vastu
• traumade korral
• nahahaiguste leevendamiseks (s.h psoriaas)
• toniseerijana ning adrenaliini otsijatele

NB! Oluline teada külmravi protseduurile tulles:

• 2 tundi enne külmravi protseduuri mitte käia veeprotseduuridel (ka mitte saunas, vannis, ujumas või duši all).
• Külmravi protseduurile tulles võta kaasa kuivad ujumisriided (meestel soovituslikult šortsid).
• Protseduurile tulles palun eemalda eelnevalt kõik ehted!
• Protseduurile tulla ilma kontaktläätsedeta!
• Soovitame kaasa võtta villased sokid, kindad ja mütsi.

Hea tulemuse saavutamiseks:

• Soovitame vähemalt 3 külmravi seanssi, tõhusamalt mõjub aga 6 ja enam
• Ühe päeva jooksul on lubatud läbida kaks külmravi seanssi, kuid kahe protseduuri vahele peab jääma vähemalt 30 minutit
• Efektiivsem on 1 kord päevas kahel järjestikusel päeval. Vajadusel konsulteerige enne protseduuri oma arstiga. Esmaspäevast reedeni on võimalik konsulteerida ka ESTONIA ravispaa arstiga (15 €).

Meditsiinilised näidustused:

• reumaatilised liigeshaigused ja fibromüalgia
• lülisambahaigused (näiteks äge seljavalu)
• ägedad traumad (näiteks verevalumid, tursed)
• liigesvalu
• impotentsus

Külmravi vastunäidustused:

• kardiostimulaatoriga patsiendid
• infarkti- ja/või insuldijärgsed patsiendid
• rütmihäired
• ravimata või halvasti ravile alluv hüpertensioon (vererõhk)
• tromboemboolia anamneesis (varem olnud)
• ägedad palavikuga haigused
• krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja raske astma, eriti külmaastma vormid
• raske stenokardia ja ajuvereringe häired
• rasked liikumispuuded (ratastool, kepid)
• raske üldseisund
• rasedus ja rinnaga toitvad emad
• klaustrofoobia (kinnise ruumi kartus)
• külmaallergia

Tallinn kutsub tarbijaõiguste päevale

Edastan Raepressi 17. märtsi uudise:

Tallinn kutsub tarbijaõiguste päevale


Tallinna Linnavalitsus korraldab homme kella 11-16 Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis (Tõnismägi 2) järjekorras juba seitsmenda Tallinna tarbijaõiguste päeva.
Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe räägib maksudest kinnisvara müümisel või üürile andmisel ning miks ja kellele on vajalik töötamise register. Saab teada, millal tuleb maksta tulumaksu korteri ja muu kinnisvara müügil.
Tervisekaitsenõudeid ilu- ja isikuteenuste pakkumisel ja kasutamisel tutvustab Terviseameti esindaja Natalja Šubina.
Meie toiduainetetööstus valmistab ja kauplustes on müügil tuhandeid nii kodu- kui ka välismaiseid toidukaupu. Toidu käitlemine tähendab kõiki toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappe. Kõik toidu käitlemisega tegelevad ettevõtjad alates tootjatest kuni toidu tarbijale üleandjateni ehk jaekaupmeeste ja toitlustajateni peavad oma tegevusest Veterinaar- ja Toiduametile teatama. Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar räägib esmastest nõuetest toidu käitlemisel, mida on kasulik teada nii alustaval ettevõtjal kui kõigil teistel.

Seekord on päevakorras teemad, mis peaksid huvi pakkuma nii tarbijatele kui ka alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele.

Praegu kehtiv pärimisseadus jõustus 1. jaanuaril 2009, kuid ikka veel ei teata, et võrreldes varasema seadusega on pärandvara vastuvõtusüsteem nüüd asendatud loobumissüsteemiga. Enne 2009. aastat kehtinud õiguse kohaselt pidi pärija pärimiseks soovi avaldama ja pärimiseks pärandi vastu võtma. Loobumissüsteemi puhul läheb pärandvara pärijatele üle automaatselt seaduse jõul, välja arvatud juhul, kus pärija pärandi vastuvõtmisest loobub. Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused, seega pärandaja võlad. Kui pärija ei soovi pärandit vastu võtta, peab ta esitama vastava tahteavalduse ehk pärandist loobuma. Kuidas pärandi saamisel õigesti käituda, sellest räägib Raid & KO õigusbüroo pärimisõiguse jurist Evi Hindpere.

Internetikaubandus muutub järjest populaarsemaks ning selle korraldusnõuete sügavam tundmine on kasuks nii kaupmehele kui ostjale. Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste tutvustab turvalise ostu võimalusi internetist ostmisel ja võimalikke riske reisimisel.

Vastatakse osavõtjate küsimustele ja antakse nõu, kuidas käituda pretensiooni lahendamisel. Konkreetse küsimuse võib juba praegu saata aadressil tarbijainfo@tallinnlv.ee.

Tarbijaõiguste päeva täpne ajakava on elektrooniliselt kättesaadav Tallinna kodulehe tarbijakaitse portaalis http://www.tallinn.ee/est/tarbija. Osavõtt on tasuta. Sünkroontõlge vene keelde. Tarbijaõiguste päeva koordinaator on Ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse osakond.

Tallinna Perekeskus pakub raske või sügava puudega lastele tugiisikuteenust

Edastan Raepressi 10. märts 2015 uudise:  

Tallinna Perekeskus pakub raske või sügava puudega lastele tugiisikuteenust

 

Tallinna Perekeskus pakub teist aastat teenust,  millega toetatakse  peresid, kus kasvab puudega  laps. Teenust saavate laste arv on kasvanud 20  lapselt 101-ni. Järjekorras on soovijaid veel. Esialgu pakuti tugiisikuteenust 20 raske ja sügava puudega eelkooliealisele Tallinna linnas registris olevale lapsele, mahuga 40 tundi kuus. Tänavu on riigi ja linna rahastuse toel plaanis toetada teenusega kokku 101 last, neist 23 eelkooliealist ja 78 kooliealist. Teenuse maht ulatub 12-st  tunnist kuni  80-ni, erandjuhtudel ka rohkem. Tugiisikud  läbisid  baaskoolituse, mille läbiviijateks  olid Põhja-Eesti Autismiliidu koolitajad,  eripedagoogid ja õpetajad Tallinna Tondi Põhikoolist ja Tallinna Männikäbi Lasteaiast,  psühholoogid, psühhiaatrid. Tugiisikud toetavad lapsi kooli ja lasteaia õppetegevuses, lastekollektiivis kohanemisel ja suhtlemisel. Tugiisiku abil  õpivad puudega lapsed uusi oskusi, muutuvad julgemaks ja enesekindlamaks ning on koos teiste lastega kaasatud kõikidesse tegevustesse. Suuremate laste puhul on mõnikord vaja tuge ka vaba aja veetmisel, huviringides ning iseseisva toimetuleku õppimisel nii kodus kui väljas. Koos harjutatakse bussisõitu, linnas orienteerumist, aga ka poes käimist, kinopileti ostmist ning mõnikord söögitegemistki.
 Lapsed suunatakse  Tallinna Perekeskusesse puudega laste tugiisikuteenusele linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade kaudu. Teenusele saamiseks vajalikud dokumendid on sotsiaalkindlusameti otsus hooldatava või lapse puude raskusastme tuvastamise kohta ja lapse isiklik rehabilitatsiooniplaan.
 Tallinna linn eraldab tänavu raske või sügava puudega laste tugiisikuteenusele 150 982 eurot.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel elas Tallinnas 2014. aastal 1985 puudega last.
Tallinn on käesoleva aasta pühendanud puuetega inimestele, pöörates rohkem tähelepanu nende teenuste kvaliteedi parandamisele, teavitustöö laiendamisele ning ürituste korraldamisele.