Reisiblogi: Egiptuse lood 1

1. päev, 3.11.2016

Panin kirja meie Egiptuse reisimuljed. Kuidas küll aeg lendab. Olin nende kirjutamise ajal pikalt elunautinud ja kõike muud teinud aga siiski tahaks midagi lugejatega jagada. Eriti veel nüüd, kui selle aasta puhkuseplaanid on tehtud ja uued sihtkohad ootamas. Järge on veel ootamas enne seda reisi toimunuv Veneetsia ja Sveitsi reisijutud aga ma luban, et millalgi need tulevad. Koos piltidega, mida on palju aga üritan siis parimad palad välja pakkuda.

   

Egiptuse reis sai alguse novembris, Türgis toimunud rahutuste ja rünnakute tõttu sai tühistatud see reis ja valitud ajalooline Egiptuse reis. Kuigi palju seda mõtet heaks ei kiitnud aga kui minna, siis tuleb minna vastu seiklustele, broneerides reisi reisifirma kaudu ja lubasin kodustele, et hullumeelsusi ei tee ja plussiks oli see, et meil oli kaasas oma isiklik turvamees. Tagasiulatuvalt võin öelda, et reis oli põnev, olime hoitud ja turvatud ja tahaks kindlasti tagasi minna Punase mere äärde puhkama ja nii pikendama oma suve ja turgutama tervist novembrikuus.

Siis kui Arko mind autoga 3. novembri varahommikul Tallinna lennujaama viis, hääd lendu siis kõigile soovis, siis olime reisiks valmis. Eelmistel päevadel sai mitmed ettevalmistused tehtud, suvekleidid ja päevitusriided kohvrisse topitud, raha vahetatud, ravimeid kaas varutud jne. Selline külm, tuuline ja lumine ilm pani lausa unistama ja igatsema sooja päikest, palme ja  Punast merd. Lennujaamas sujus kõik hästi, kohvrid ära antud ja juba me ootasime, et saaks juba lennata. Lend Egiptusesse kestis üle 4 tunni. Lendu tõusmine ja maandumine sujus mõnusalt, vaatasime pilvi, päikesetõusu, mägesid ja merd.  Hurghada lennujaamas oli  suhteliselt vähe rahvast,  liikusime nii nagu Merle meile rääkinud oli, läbisime passikontrolli ja enne seda täitsime maale tuleku kaardi, ostsime viisa ja vaatasime sinist taevast lennujaama ees, tegime pilti ja kohal me olime. TEZ Touri mees juhatas meid kollasesse bussi ning peale pikka ootamist selgus ka põhjus, milleks oli hallipassiga mees. Meie puhkamiseks oli tuba AMC Resort Hotellis. Saime toa 1. korrusele, mis tegelikkuses osutus 3. korruseks. Tuba koosnes suurest elutoast ja magamistoast, kuhu seadsid ennast sisse abielupaar. Ronisime kohe vannituppa ja rõdule. Meile meeldis ning juba me mere äärde jalutasime ja rannamõnusid nautisime. Ikka kohe Punasesse merre, mis oli tegelikult sinine. Elu on ikka mõnus ja ilus.

Lõunasöök ja õhtusöök olid hotellis ja peale seda oli showtime. Nii igal õhtul hotellis  ja peale seda oli disko. Erinevatel õhtutel olid erinevad esinejad; olid aafrika tantsud, hiphop, break, kõhutantsijad, seelikukeerutajad ja palju muud huvitavat. Tantsisime ka mõned tantsud ja läksime magama. Hotellis oli kirev seltskond ja  alguses oli rahvast vähem, kuid järgnevatel päevadel lisandus veel erinevaid rahvaid, oli palju hiinlasi, vist 10 bussitäit, ukrainlaseid, venelasi.  Toit oli normaalne aga meie jaoks veidi erinev. Kuna Egiptuses on praegu talv, siis oli puuvilju vähem. Lootsime, et järgmistel päevadel jõuame ka turule… Magama minnes tabas mind üllatus kõva voodi näol, tegin siis peas patjade ja tekkide näol oma elamise mugavamaks. Öösel toimus sääskede rünnak ja see oli ikka vastik pinin. 

Reisiblogi: Egiptuse lood 7. Super Kairo tuur ja püramiidid

9. novembril on reisipäev Kairosse. Äratus oli kl 2.15. Sõidame bussiga kõrbes ja tukume, sest öö

alles. Kl 6:23 on meil juba kohvipaus tehtud. Hotellist anti toidukoti kaasa aga kohvi pidime ise ostma. Mul raha pole ja kohvi ei joo. Õnneks viimane 10 Egiptuse naela on ja vetsus läks 2 ära.

Kella 8:28 ajal jõuame Kairosse. Pole varem nii suures linnas käinud. Arko tunneb huvi, et kas püramiidid juba paistavad aga ei veel. Super Kairo tuur tähendab ca 250 km bussisõitu. Politseinik on bussis kaasas. Ikka ohukartus kogu aeg. Kairo pidi olema kontrastide linn, kus rikkaid ja vaeseid. Egiptuses on haridus ja meditsiin tasuta. Linn oli must ja räpane, rahvast palju ja autosid ummikutes. Ka selles suurlinnas on alllinn nn. surnute linn, kus surnuaias elavad inimesed ning rikkam linnaosa. Giid seletas vene keeles, et maju aina kerkib ja kuni pole korterit maha müüdud,  siis pole aknaid ees. Esmalt sõitsime vaatama mošeed.
Arko hoiab mind poliitikaga kursis ja naljatab, et Eestis on lumepüramiidid ja Amerika presidendiks saab TRUMP, suure tõenäosusega. Peale muuseumikülastust oli lõunasöök laeva peal. Niiluse jõgi on Kairos kordades laiem ja seal laev tiirutas ning meie uudistasime linnavaadet, mis oli sudu sees. Linn on suht saastatud õhuga ja sooja oli 34 kraadi. Teine külastus oli eile ajaloomuuseumis, kus tuli maksta pildistamise võimaluse eest raha. Vaatasime erinevaid muumiaid ja kujukesi. Tutahamoni voodit, muid asju, ehteid ja pikalt räägiti nendest suurtest kujukestest ja ka sellest miks kuudel on alati vasak jalg eespool ja ninade ära lõhkumisest. Soovitus oli kotikaupmeestele mitte midagi vastata ega suhelda, vaid lihtsalt vaikides edasi liikuda. Eile oli selline lahe giid, kes enne bussist väljumist õpetas. Et ei mingit oma telefoni või fotoaparaadi võõraste kätte andmist või kingituste vastu võtmist või koos nendega pildistamist, sest selle kõige eest ootavad nad raha. Tööd on raske leida. Aga iga muuseumi või püramiidide juures kohtab palju suveniiride müüjaid, kes 1 dollari eest sulle mida iganes püüavad maha müüa ja kaela määrida. Väheväimekad maksavad hariduse eest, lapsi hoitakse siin väga ja  pered on suured.

Kuna minu poolikud püksid osutusid liiga lühikeseks, siis tuli laenutada 5 naela eest pikk kapuutsiga kittel endale peale. Kingad tuli kätte võtta ja olimegi pühakojas. Peale seda saime lõhe seal samas imetleda Kairo linnavaadet ja teha pilte. Kairo liiklus on ikka kirju ja kulgeb vabalt igas suunas nui, et autod, bussid, hobused, mootorrattad ja inimesed nende vahel. Paaris kohas nägin isegi liiklust reguleerivat politseinikku. Linnaliiklus on nii kaootiline. Käisime mošees ja vaatasime vaateplatvormilt Kairo linna sudu ja suurust.  Ajaloomuuseumis oli põnev aga aega oli vähe ja see oli rohkem selline jooksu pealt tutvumine. Huvitav oli aga pildi tegemiseks raha ei saanud kulutada. Lõunal sõitsime laevaga Niiluse jõel ning seal saime ka lõunat süüa. Pärast tantsisid meile seelikukeerutajad mehed. Imestan,  et neil pea ringi ei hakka käima. Seelikutel põlevad tulukesed nagu karusellil.

Päev algas kl 2 äratusega ja enne 3 öösel asusime bussiekskursioonile Kairosse. Sõit suurima, kus elab ametlikult 28 miljonit inimest,  kuid tegelikkuses rohkem, kestis 5 tundi. Kl 6 ajal hommikul oli kohvipausi ja hommikusöögi aeg. Täpselt pool tundi, et sirutada ja kohvi juua ja tualetti külastada. Uskumatult suur linn, buss sõitis hommikul läbi all-linnast, kus oli prügimägi ja lootusetu autode vool, mille vahel jalutasid jalakäijad. Elu keeb.  Peale püramiidide juures käimist selgub, et mu fotoaparaat teeb ainult valgeid pilte. Mitte miskit ei paista. Kui alguses arvan, et mälukaart on täis, siis pärast toon mobiili ja saame sellega pilte teha. Püramiidide juures on palju turiste, busse ja kaubamüüjaid. Mul on kahju nendest hobustest ja kaamelitest, kes rahvalõbustamiseks on sinna toodud. Kuulame giidi juttu ja imetleme püramiidide suurust. Maapinda katavad suured kivist kuubikud, mille pealt ronides jõuame ühe väiksema püramiidi juurde ja saame ronida vaatama sinna sisemusse. Palav on, õhku pole, laudtee on selliste rauast pilbastega nagu astmed. Issand kui palav mul on. Higi voolab. Enne lõppu pööravad Ulrika ja härra tagasi, mina ähkides pingutan lõpuni. Seal on üks kamber, kuhu  pääseb raudredelist. All on pisike kamber ja teeme pilti. Need püramiidid olid vägevad ja tegin endale FB pildi.

Ühte kopti meid ka sisse lasti ronida. Tee maa alla viis mööda astmeid ja kohati oli väga madal, palav ja õhupuudus. Ulrika ja Andres tulid poole pealt tagasi aga mina oma kauguses ja uudishimu ronisin ikka lõpuni välja sinna kambrisse. Venelased ütlesid seal konkreetselt, et saunas. Ülesse tulek oli lihtsam aga väsitav. Jõudsin välja ja lausa hingeldamine, istusin ja siis tuli energia tagasi.

Tagasi õues hingeldan ja tahan ainult lonksu vett. Hiljem sõidame bussiga tagasi teisele poole püramiide, kus saame panoraampilte teha. On ikka kummaline, et ühele poole on jäätud petlik liivaväli ja teisel pool on suurlinn. Pärast sõidame veel bussiga suurt sfinksi vaatama ja läbi see päev saabki. Viimaseks külastuseks jäi  muumiate hoidmise ruum, kus neid peale surma 70 päeva kambrites hoiti.  Tegime pilti skriptide ja hakkasime bussiga Hurghadasse  sõitma.  Sõit kestis koos vahepeatuseid 5,5 tundi ja kui alustasime päeva kl 3 öösel bussis, siis tagasi hotelli jõudsime öösel peale kl 22. Käisime õhtust söömas ja heitsime magama. Ja nii saigi meie imeline Egiptuse reis otsa. Egiptimaa on maa, kuhu tahaks ikka tagasi tulla. Eks me näe mida järgmised reisid neile toovad. Hiljem teeme veel kõrbes peatuse ning öösel jõuame tagasi hotelli. Ekskursioon sai läbi.  Nüüd 5,5 tundi hotellini. Jõuame õnnelikult hotelli, siis sööma, pesema ja magama.