Mul on mure Mustamäe libedate kõnniteede pärast

Mul on mure, sest jalakäija on ka inimene ja seepärast kurtsin oma muret ka linnaosa vanemale pr Helle Kaldale. Käisin teisipäeval halduskogu koosolekul ja kolmapäeva hommikul sotsiaalhoolekande komisjonis. Mõtlesin sulle kirjutada oma murest. Tulin „Tammsaare“ trollipeatusest ja enne Mustamäe linnaosa valitsuse hoone ette jõudmist pidin kukkuma, sest kui sõiduteed on hooldatud enam vähem rahuldavalt, siis kõnniteed, eriti need, mis on 9-kordse maja juures ja linnaosa valitsuse hoone eest otse „Zolnoki“ juurde viiv jalgtee on küll liuväli. Kuigi mul on head saapad, siis käisin ettevaatlikult jalg jala ette, sest libedus ja lahtine juurde sadav lumi on ohtlikud. Ma tunnen muret jalakäijate, eriti eakate pärast, kes käivad kvartalisisestel teedel, sest need on ebaturvalised ja ohtlikud. Traumad ja murtud kondid on visad paranema ja kergem on ennetada olukorda libeduse tõrjumise teel. Varem oli parem, kui oli võimalus kasutada liiva ja soola. Mu oma poeg kukkus aastaid tagasi libedaga ja siiani jooksevad tal selle põrutuse tulemusel silmad vett. Inimese tervis on kõige kallim vara ja seda remontida on raske ning tihti võimatu ja ma arvan, et need kvartalisisesed teed peaksid olema auguvabad, valgustatud ja talvel paremini hooldatud. Praegu on ainult Vilde tee poolne ots killustikuga kaetud ja kui seda on ka mujal, siis on seda vähe ja ebapiisavalt, sest oma kehva nägemise tõttu ei näinud ma aga tundsin libedust küll.