2. juuli 2018

Juunikuus kodus, autoreisil ja Tiiu sünnipäeval

Sel aastal algas suvi varem ja puhkusele läksime juba juuni alguses. 2. juuniks me veel pruuniks ei saanud. Küll oli mul jumet peal rõdul istumisest haiguse ajal. 2. juunil sõitsime Pärnusse linetantsu festivalile. Kuna minu füüsiline vorm oli veel peale haigust tagasihoidlik ja paljudest kevadistest tantsutundidest olin sunnitud operatsioonist taastumise pärast puuduma, siis sain mõned tantsud ikka tantsitud. Pärast läksime kõik koos sööma tänavarestorani ja hiljem Pärnu randa. Toit maitses hea. Käime kirikus ja siis ujuma. Liisa Maria oli kohe valmis minuga tulema. Puhus vali tuul aga see meid ei seganud. Veel jõudsin 6. juunil Tallinna Invaspordiühingu üldkoosolekule ja kuulasin Monika Haukanõmme,  kes rääkis Eesti parasportlaste süsteemist ja Eesti Paralympia Komitee toomisest. Eks see ole ikka nii, et väikesed ühingud saavad pisku toetusega hakkama ja tippe toetavad ja saadavad võistlustele liidud ja olõmpiakomiteed. Tallinna Invaspordiühingu ujumistreeninguid toetab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.  reedel siis sõime puhkusele jäämise puhul mureleid, kommi ja torti. Pean tunnistama, et jah me oleme Arkoga reisipildid. Tore on rännata ratastel. Auto terve, ise rõõmsad ja valmis asuma uutele rännuteedele.
Nädala lõpus pakkisime oma reisikohvrid,  sõlmisime Swedbankis reisikindlustuse ja meie autoreis Portugali võis alata. Tegime ettevalmistusi, Arko planeeris sõidumarsruuti ja mina linnades vaatamiaväärsusi. Kuna oleme ka varem reisinud, siis tean, et tuleb vähem planeerida ja mitte üleplaneerida. Esmased ravimid, joogivee ja soojamaa riided pakkisime kaasa. Autole tegi Arko ka igaks juhuks rohelise kaardi ja haigekassast tellisime Euroopa ravikindlustusekaardid. Ka 🆔 kaardi tegin uue, sest muidu see oleks reisi ajal kaotanud kehtivuse, aegumise tõttu.
Meie autoreis Tallinn-Barcelona-Portugal-Tallinn kestis 19 päeva ja sõitsime maha 10 843 km. Reisi algus oli 9.06.18 ja lõpp 27.06.2018. Arko sõitis, mina olin nn kaardilugeja ja fotograaf.  Alati võtan kaasa ka raamatuid. Sel korral oli kaasas Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali raamatud. Reisi ajal jõudsime sellistesse riikidesse: Eesti, Läti,  Leedu, Poola, Saksamaa, Prantsusmaa,  Hispaania, Gibraltar, Hispaania, Portugal, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Poola,  Leedu,  Läti ja Eesti. Reis kulges õnnelikult. võrratu ilm, suurepäraselt maitsev ja huvitav toit, sest prantsuskeelsest ja hispaaniakeelsest  menüüst on põnev tellida. Muidugi super magusad portugali kohalikud apelsinid,  mida kohalikud müüvad bussipeatuses nagu meil Peipsi ääres kurke ja sibulat. Mmmmm.
Mulle pakkusid enim vaatamist ja emotsioone: ookean, mägiteedel, kõrb, ahvid, apelsiinipuud, delfiinid, ujumine, õhtused tänavad, inimesed, külaelu, kirikud ja palverändurid, udu, triumfikaare keerdtrepp, ookranilained, linnaliinibussiga ekskursioon, sardiinid ja kohalik toit, inimeste sõbralikkus, politsei mõistev suhtumine ja koopad.
Oli ka katsumusi nagu mägised alad ja raskesti läbitavad linnatänavad, kus Arko vajas ratastooliga liikumisel abi, kuid minu jõudnud olid pisikesed. Invaparkimiskohtade hõivatus ja tasulistest parkimismajades, rannad olud üldiselt ligipääsmatud aga looduslik oli põnev. Kliima oli hea ja ilma üle ei kurda, sest kui kogu aeg näed päikest,  siis vahelduseks uduses Marbellas jalutamine oli mõnus kogemus, eriti udupasunate saatel. Häirisid hulkuvad kassid ja linnatänavatel koerte väljaheited. Õnneks nende sisse ei astunud. Tõime ka kodustele ja sõpradele kingitusi. Tagasiteel käisime Poolas Ikea poes. Õnneks midagi ära ei lasknud varastada ja trahvi ei pidanud maksma. Kiirteel oli päris lahe kihutada aga enamus autod olid rekkad. Olime reisiga väga rahul.
Koju jõudes võtsid vastu meid noorema poja pere, kes valmistas süüa ja käis hoolikalt kassi toitmas, temaga mängimas ja lilli kastmas. Loodus tühja kohta ei salli ja nii selgi aastal vallutasid korteri sipelgad. Eks jätkame võitlust. Aga kui oleme kodus, siis Arko arvas, et tekitame nii palju vibratsiooni, et nad ronivad õue tagasi.
Neljapäeval käisime sõbrannadega Kadrioru parkides jalutamas. See oli tore naisteõhtu, mille lõpetasime lobisemise ja hea söögiga kohalikus kõrtsus.
Juunikuu viimasel reedel õline oodatud külalised minu vanema õe sünnipäevale. Nii tore oli oma õdede ja nende laste ja lastelastega koos olla. Nii tore, et meid nii palju on. Eluõied. Ja läkski seikluste ja toredate kohtumistega juunikuu mööda. Kahjuks pööras ilm sügiseselt jahedaks aga Juunikuu on veel ees ja puhkus jätkub.






































































































Kommentaare ei ole: