25. mai 2019

Meie reisiblogi: Egiptuse seiklused 1

Olen juba ammu soovinud
kirjutada meie eelmise perereisi muljed. Egiptuse reis toimus 8.11.-15.11.2018. Sellest juba 6 kuud möödas aga aeg lendab kiiresti ning endiselt on üht ja teist veel eredalt meeles.
Reisi sai pikalt planeeritud ja sõbranna Ulrika planeeris läbi reisikorraldaja. Meile oli see juba 3s Egiptuse reis. Eelmised reidid olime olnud kolmekesi aga nüüd otsustasime minna neljakesi, st koos Arkoga. Tähendas see invatoa vajadust ning hotelli leidmist sellisesse randa, kus ka Arko vette saaks. Mina ja Andres oleme teada veeloomad, samas Ulrika on meil selline tagasihoidlik sulistaja.
Otsisime sellist hotelli, kus saaksime linna ja reisile ning lootsime reisikorraldaja abile. Reis sai alguse Tallinna Lennujaamast, kus kogunesime ning Arkoga sai nalja juba lennujaama turvakontrollis, sest rahakott, tahvelarvuti jne vidinad oli kõik vaja kastidesse laduda. Seda ka sai hiljem tehtud. Aega oli mõidtlikult ning kuni lennukini sai Arko oma ratastooliga. Mina olin tema saatja. Meile tuli järgi ratastooliga inimeste vroks kogandatud buss, mis viis meid lennukini. Seal ootas meid selline suur  tüstuk, kuhu mahtus vist kuni 8 ratastooli või u 20 inimest sisse. Ootasime kuni meeskond käis ratastoolibussiga kaldteed toomas. Sellegipoolest oli teenindus viisakas. Arko istus ümber sellele kitsale raamile ja  ta toodi 2 inimese abil lennukisse. Peagi oli lennuk rahvast täis. Minu kõrval olev koht jäi tühjaks ja nii me ootasime. Tund aega, siis selgua, et Hurghada lennuväöli on üle koormatud ja lennukile ei anta maandumisluba. Aga pea mitut tundi lendamist, täpsemalt 6 tundi, maandusime õnnelikult ja kui reisijad olid väljunud, siis  tuldi Arkile järgi. Lennukist väljudes, sai ta oma tooli istuda aga kohalik abiline ei tulnud meie tee pealt eest vaid nõudis 1 dollarit tippi. Sõitis ratastooliraamiga nagu tõukerattaga ees ja ootas käsi pikalt ees. Nagu sai raha, nii kadunud oli. Ostsime viisa ja reisikorraldaja õpetas, et invad kõige ees ja kuskil ootama ei pea. Viisa ostisis ta meile ära ja turvakontrollist saime läbi. Arko sai kohalikku elu näha invawcs, kus koristaja oli kellegi mustad dressipüksid kraanikausi  äärele jätnud. Kuna reisibüroo bussid olid kõrged, siis oli vaja küsida järgi, saamaks tead, et takso hotellini saame ise otsida. Riskisime. Saime v
taksojuhiga kaubale, et hotelli viib ta meid 30 euro eest. Nii kui autosse saime, nii hakkas pihta... et lennujaama maks o  2 x 5 eurot. Ja see autojuht süitis mingi 140 km, käis tankimas. Kui hotelli juurde jõudsime, maksis Arko arve aga taksojuht veel tingis temaga. Nõudis 6 eurot laste jaoks, sest muidu välja ei lasknud. Sellist  sõidustiili kartis usegj Arko. Võtsime rarastooli, kohvri ja kotid, registreerisime hotelli sisse ja läksime tuba otsima. Teekond toani oli pikk aga tuba oli korralik, basseini vaatega ja ligipääsetav. Nüüd siis slgas puhkus Aafrikas. Pilte lisan veel hiljem.

Kommentaare ei ole:

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...