1. juuli 2020

Koroonaaja kriisist

See talv ja kevad on tulnud teisiti. Kui veel veebruris lugesime  uuitest, et kaugel Hiinas levib koroonaviirus,  siis aee tundus nii kaugeaga kui viirus COVID-19 jõudis Itaaliasse ja sealt edasi naaberriikidesse, siis tundus olukord ärevust tekitav.
Veebruaris käisin 2 lapselapsega nukuteatris ja pärast seda läksime turismimessile Pirita näituse ja messikeskusesse. Rahvast oli palju. Fredyle meeldis suur reisibuss, minule õhupalli makett ja Liisale tantsijad. Vaatasime reise ja võtsin kaasa paar kataloogi. Varem olime Arkoga kodus arutanud, et selle aasta suvel teeme autoreisi Horvaatiasse. Plaanime seda siiani. Talv oli Eestis kesise lumega ja seepärast mõtted soojamaareisidele lähevad.






Ja siis märtsikuu keskpaigas lugesime igapäev uudiseid ja saime teada, et see koroonaviiruse nakkus levib kohutava kiirusega. Ohtlik on ta eriti eakatele, sest tekitab kopsupõletikku ja kui on ka kaasnevaid haiguseid, siis vanemaealised inimesed ei suuda hingata ja surevad. See oli epideemia, mis läks üle pandeemiaks. Haigestusid miljonid, suri sadu tuhandeid inimesi...
Eestis kuulutati eriolukord välja alates 16.märtsist. Me jäime kodukontorisse ja pidime harjuma tegema tööd kodus. Mina sain sellega hakkama aga paljudel seda võimalust ei olnud. Käisime nädalavahetusel poes ja ostsime süüa, wcpaberit ja muud vajalikku, sest kui inimene jääb koju ja ei pruugi iga päev poes käia, siis tuleb hakkama saada ja sööki mitmeks päevaks varuda.  Maske apteekides ei olnud. Käsi sai desovahendiga puhastada ja 2 + 2 vahet rakendati ka. Paljud poed, kinod, raamatukogud suleti. Avatuks jäid toidupoed, apteegid, telefoniesindused. Kaubanduskeskustes valitses tühjus. Tuli harjuda teistmoodi elu korraldusega. Busside esiuksed suleti lindiga ja piletite müük ja kontrollimine lõpetati. Inimestele korrutati iga päev, et püsi kodus! Päeval olid ETVlt kl 12 uudised, kus anti ülevaadet koroonaviiruse eriolukorra meetmetest ja nakatanute arvust ja reeglitest. See mõjus ja Eestis nakatunuid tekkis juurde, oli surmasid, kuid sellist viirusepuhangut kui Hiinas, Itaalias või Ameerikas ei olnud. Meie Rootsikruiis Rene 25.a. sünnipäevaks sai aprillist maisse lükatud, siis juulisse ja siis veel septembrisse. Pole mõtet riskida, sest piirid suketi. Need, kes jõudsid välismaalt koju, siis pidid jääma koju isolatsiooni 14 päevaks. Aga viirus levis võrkpalli võistlustelt Saaremaalt Võrru ja Tallinna, koolivaheajalt saabujad tõid nakkuse kaasa Itaaliast ja Austriast. Inimesed hoidsid poodides 2 meetrist distantsi, kassade ette tekkisid plastmassist kaitseklaasid. Inimesed kandsid maske, kummikindaid või visiire. Meie käisime poes hommikuti enne lõunat  Rocca al Mare keskuses, kus ruumi rohkem ja kaupa saadaval.
Ma jäin haigeks märtsikuu alguses. Köha oli suur ja lisaks nohu ja nõrkus. Õnneks  polnud palavikku ja see välistas koroonaviiruse. Püsisime kodus ja ma ravisin ennast käsimüügi ravimitega üle nädala aga mitte mingisugust tulemust paremuse poole ei olnud. Perearst saatis mind vereanalüüsi ja kopsupilti tegema Haabersti Tervisekeskusesse. Igaks juhuks kirjutas ka antibiootikumide ravi ja kui analüüside vastused tulid, siis pikendas ravikuuri 14 päevani. Mul oli lisaks bronhiidile ka ei tea kust saadud kopsuklamüüdia bakter. Ei aidanud astmaravim, kuid kuu aega aerosoolhormooniga muutis olukorra kergemaks. Kolm kuus ma köhisin vahet pidamata ja kuidagi seda märki paremuse poole minemisest ei tulnud. Osaliselt läksin kontorisse tööle mai keskel. Käisin Synlabis tegemas veretesti koroona antikehade kohta ja see oli negatiivne. Selle kevade kõige positiivsem sõna  on negatiivne. Oma raha eest 23,50 eurot tõi rahu aga ettevaatlikud olime endiselt. Vältisin ühistransporti, kuid nüüd sõidan jälle bussiga tööle ja koju. Kui bussis köhisin, siis tirisin rätiku näo ette aga inimested hoidsid eemale ja sain kurje pilkusid tunda.
Töös tegime muudatusi aga sotsiaaltransporditeenus ei katkenud. Koolid suleti ja lapsed saadeti koduõppele. Kindlasti oli see paljudrle peredele katsumuste rohke aeg aga saime hakkama. Lapsed ja lapselapsed olid terved. Kahjuks pandi kinni isegi mänguväljakud õues ja kiikuda ei saanud.  Kevadel saime rohkem liikuda õues. Alustasime jalutamise ja rattasõiduga. Linetantsu tunnid ja ujumistreeingud jäid ära. Saime olla kodus ja kohaneda uue eriolukorraga. Meie inimesed on kannatlikud ja ettevaatlikud ja see piiride ja asutuste sulgemine hoidis ära viiruse leviku. Ka mina kandsin maske aga sellega tekkis kiiresti õhupuudus ja oli raske hingata. Töö juures võtan kliente vastu koridoris. Peseme käsi ja hoiame vahet. Arstide vastuvõtud tühistati, kuid perearstid tegid telefonikonsultatsioone ja perearst kutsus mind ka kohale. All koridoris olid ajutised tarad püstitatud, med.personaal küsis kuhu lähen ja kas on arsti aeg kokku lepitud, perearst avas ise uksed, 2 tooli olid keset tuba asetatud. Oli näha, et püüti nakatumisest hoiduda ja vältida. Perearstil oli erivarustus seljas, sussid jalas, kaitseprillid ja müts peas nii, et ma ei tundud teda selles riietuses äragi.
Silmaarsti aeg nihutati märtsist juunikuu lõppu.
Olge terved!


Kommentaare ei ole:

Kevadpuhkus Türgis 2

Tuba oli väga hea asukohaga, kõik mugavused ja ligipääsetavus ja kohandused ka Arko jaoks. Piisavalt ruumi rõdule pääsemiseks. Muideks kodus...