Kuhu kadus kaldtee?

Eesti Päevaleht. 15. juuli 2007 kl 14:03
Eks ikka on nii, et Tallinn ei saa kunagi valmis. Linn aina uueneb, paraneb ja muutub kaasaegsemaks. Sestap on põhjust loota, et vanu hooneid renoveerides, kaasajastades või ümber ehitades muutub olukord paremaks kõikidele inimestele. Üheks nn „ilmekaks” näiteks on ammu teada-tuntud Mustamäe teel asuv Marja pood, mis on aegade jooksul oma nime muutnud, kuid kaldtee on seal olnud minu mäletamist mööda viimased kümme aastat. Kevadel hakkati hoonet ümber ehitama ja teada on tõsiasi, et ilma Tallinna Linnavalitsuse ametites kooskõlastamata seda teha ei saa, sest juba aastast 2003 kehtib majandusministri määrus nr 14, mida aluseks võttes üldkasutatavaid hooneid on võimalik ligipääsetavaks muuta. Kehtiv määrus peab olema aluseks ka nimetatud endise Marja poe hoone ümberehitamisele, kuid pärast taasavamist selgus, et kasiinole ruumide ja sissepääsu ehitamisel on lammutatud kaldtee. Vaid viis minutit kohapeal olukorda hinnates saab külastajatest õige pildi. Kaldee, mida varem kasutasid ümbruskonna eakad inimsed, lapsevankritega emad ja liikumispuudega inimesed, on kadunud ja vaevaliselt liiguvad kepiga vanainimsed mööda trepiastmeid, lapsevankritega vanemaid ei silmanud. Juu on nemad leidnud ostude tegemiseks ligipääsetavamad ostukohad. Jääb tunne, et klientide vähesuse üle kaupmehed ei muretse. Tõsiasi on see, et pood nimega Comarket ja ukse kõrval asetsevad pangaautomaadid on hea asukohaga, olid senini paljudele inimestele ligipääsetavad. Arvan et leidub veel neidki inimesi, kellel on meeles ligi kümne aasta tagune varing, mis vigastas paljusid ja tõi kaasa hukkunuid. Tundub et Tallinnas on võimalik määruses kehtivaid nõudeid liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes läbi sõrmede vaadata. Juu seetõttu on tõeks saanud viieastmelise trepi ilutsemine endise kaldtee asemel. Soovin üles kutsuda ümberehituse tegijaid ja linnavalitsuse ametnikke, et taastada nimetatud kaldtee, sest olukord ei saa halvemaks muutuda, vaid puudujääke peab kõrvaldama ehitaja. Teadmatus ei vabanda tekkinud olukorda, kaldtee kadumist, ja seadustest, määrustest kõrvalehiilimist. Kindlasti tahavad peale minu veel paljud ümbruskonna elanikud peatselt näha kaldteed, mis tagaks paljudele inimestele ümbruskonnas ligipääsu ostukeskusele. Allpool lisatud pildid on olukorra kirjelduseks piisavad argumendid. Tiia Tiik, sotsiaaltöötaja

Liikumispuudega inimesed Nõmme turul - üllatus projekteerijatele.

Projekteerimisviga sunnib Nõmme turule rajama 50 000 krooni eest kaldteid

Ehitusseaduse määrus:
Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14

Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» (RT I 2002, 47, 297) § 3 lõike 10 alusel.


http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=226420

Panen siia EPLi artikli, mis tuli vastuseks Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu, Eesti Liikumispuudega inimeste Liidu ja Tallinna Puuetega Inimeste Koja ühispöördumisele Tallinna linna poole ligipääsetavuse küsimustes Nõmme turu kioskitesse. Artikkel siis selline:

Kuna liikumispuudega inimesed ei pääse ratastooliga renoveeritud Nõmme turu putkadesse, kulutab turg projekteerimisvea parandamiseks 50 000 krooni ja rajab hoonetele kaldteed.

Eelmise kuu lõpus teatas Tallinna liikumispuudega inimeste ühing, et turu projekti koostades pole liikumispuudega inimestele üldse mõeldud, sest turuputkade uksed on liiga kitsad ja lävepakud on kohati kuni 25 cm kõrgused.

Linnaosavalitsus lubas probleemiga tegelema asuda ning tänaseks on otsustatud, et projekteerimisviga parandatakse kaldteede abil. Nõmme linnaosavanema Rainer Vakra sõnul puudutab kaldteede rajamine Nõmme turu uusi kioskeid.

„Praeguseks on teinud projekteerija kõikide uute kioskite projektidesse muudatused, kus uste ette on paigaldatud kaldteed, võimaldamaks sisenemist ka ratastooliga ja lapsevankriga,” ütles Vakra Päevaleht Online’ile. „Esmajärjekorras rajatakse kaldtee liha- ja kalahoonele. Ülejäänud kioskite sissepääsudele loodame kaldteed paigaldada sügiseks, kui ka vana turuhoone restaureerimine on lõppenud.”

Seni peavad ratastooliga turulised hakkama saama turu haldurite abistava käe all. „Haldurite kontaktid edastame järgmisel nädalal liikumispuuetega inimesi esindavatele organisatsioonidele,” sõnas Vakra.

Kaldteede ehitus läheb Vakra andmetel maksma hinnanguliselt 50 000 krooni, raha leitakse Nõmme turu eelarvest.

„Projektimuudatused tegi projekteerija oma kuludega. Nõmme turg ega Nõmme linnaosa valitsus selles osas täiendavaid kulusid ei kanna,” ütles linnaosavanem.