Hispaania, Kataloonia reis, 1.osa

Reis sai toimuma AS Tensireisid abiga. Firma suur, juba 17.hooaega tegutsev ja pealegi anti Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänumeene Aasta tegu 2007. Kuna meie reis kestis 10. - 15. augustini 2009 ja kuna meie seas oli ka 6 vähem ja rohkem ratastoolikasutajat, siis oli vaja erivajadustest tulenevaid tingimusi. Rita Goruskina (Tallinna Invaspordiühingust) tellis reisi juba möödunud aasta augustikuus. Paraku ei saanud ta kokku üle 14 reisija, mistõttu liideti meid Tartu reisigrupiga. Reisimiseks oli vaja saada Riiga, kust läks airBaltic Barcelonasse.

Sellest tulenevalt leidsime Arkoga, et reisieelsel ööl me ei maga. Milleks vähendada reisiärevust, kui kohvrid on pakitud ja magada saab vaid mõned tunnid. Bussile läksime kella 3 ajal öösel, reis Tallinnast Riiga algas u 3.30. Teel Riga võtisme Märjamaa bensiinijaamast peale kunstnik Mella koos emaga ja saatsime isa kalale. Kuni Pärnuni olin üleval, sest nautisime kuupaistet ja udu teel, väljade peal. Siis hakkasin tukastama kuni Läti piirini. Mõnel korral ärkasin iseenda norsatuse peale, sest uni oli magus. Arko ei tukkunud, vaid istus oma ratastoolis vagusi. Bussijuht oli usin ja viis meid õigeks ajaks kella 8.20 kohale Riia Lennujaama.

Seal kohtusime meie reisijuhi Helen Mesilaga. Lennuki peale minek kulges viperusteta. Ratastoolis reisijad, koos abistajatega pääsesid lennukile esimestena. Kuni lennukini said nad oma tooliga, siis toodi kitsam tool, reisisaatjad abistasid ümber istumisel, kinnitasid turvarihmad ja viisid lennukisse ning tõstsid akna alla istuma.

Barcelonasse maandumisel lendasime pikalt mägede ja mere kohal. Maandumine läks sujuval ja sooja oli üle 30 C. Hola Hespana. Reisisaatja saatis meie gruppi kuni kohvrite kättesaamiseni ja seejärel ootas meid ees reisibuss, millel oli tõstuk 3 ratastoolis reisija jaoks. Sõitsime esmalt hottelli. Sellele järgnes linnaekskursioon Barcelona vanimas linnaosas Barri Gotikus, San Pablo del Capo ja San Pedro de las Puellase kirik. Jalutasime vanalinnas ja jäädes vahtima tänavakargajaid-tantsijaid, kaotasime meie turismigrupi koos giidiga silmist. Õnneks tuli giid meid otsima ja saime jälle koos minna la Rambla bulvaril. Imetlesime neid kostümeeritud linnalõbustajaid, pärast käisime turul puuviljade jahil. Õhtul läksime koos Mella, tema ema ja Arkoga vallutama Kolumbuse kuju. See 5 trepiastet sai ületatud ja poseeritud fotograafidele. Ka mina ronisin lõvi kukile. Õhtusöögiks valisime pizza ja kohaliku õlle San Miquel. Uni niitis jalust.

Lumine laupäev

Täna ärkasin vara...
Täpsemalt kell 4.40. Eile ilmateadet kuulates oli uudistes, et lumi tuleb, tuligi, kuigi nüüd on ta juba ära sulanud. Vaid köögiakna all on veel märgata.
Siis veel lund maas ei olnud aga tänavad olid pimedad. Uskumatu mis ajal me ikka pealinnas elame. Tallinna Linnavalitsus reklaamib ennast kui Eesti riigi pealinna.
Ja mis turvalisusest siin rääkida, kui tänavad on kottpimedad ja tänavasilte ja majanumbreid peab taskulambiga otsima. Ega muidu ei usu, kui näinud pole. Hommikul on küll liklus Mustamäel hõre, kuid masendav on see pimendamine. Meil on Tammsaare teel korteriühistu, kus kõike tehakse nii nagu peab, st seadus ette näeb. Telliti siis majaotsa seinale lisa valgustus tänavavalgustuslambi näol, et maja nr ja naabrivalve silt näha oleks. Nüüd pimendamise ajal valitseb seal pool maja otsas pimedus. Õnneks on trepikodade uste ees lambid, mis võimaldavad võtit lukuauku ilma kobamata pista.

Nüüd siis varajase ärkamise põhjustest. Mõni meist võitis 2-nädalase preemiareisi Saksamaale. Elame Euroopa Liidus ja vähemalt reisimise suhtes on sellel tõelised plussid. Kui nüüd täpsem olla, siis tegu on itimeeste koolipraktikaga Münheni linnakeses. Sinna viib lennuk ja kui lennukogemust pole, siis ikka ajab see reisiärevus une pealt ja kui teine kõrval keerutab ja unetusega võitleb, siis ei saa isegi päris hästi magada. Arko lendas soojale ja vihmasele maale nagu teatas mulle tagasisaadetud SMS. Lisaks esmamuljetest, et kõrvad lukus ja vihmane...

Leppisime kokku, et vahetame muljeid blogides. See juu nüüdse aja populaaresim vaba ajakirjandus, millest saavad osa ka sõbrad ja tuttavad. Kaua sa ikka ühtedest ja samadest kirjadest copy-paste viitsid teha. Kindlast jäävad mingid asjad ka inimese enda teada ja neid päevikutesse ei postitata. Aga arvan, et paljudel on huvitav kuulata, kuidas meie lennujaamades käib korraga 3 ratastoolis inimese teenindamine ja loodan, et kõik sujub planeeritult. Vedisin siis Arko reisikoti bussi ja soovisin head reisi! Tühi on tuba, kui inimene on ära... Nüüd siis jääb ainult üle oodata, tagasitulekut, muljeid, msni, smsse, blogimist.

Ise kobisin tuppa sooja teki alla ja põõnasin kaua, häbenemata ja siis lugesin voodis raamatut ja ajasin ennast kohvi keetma alles peale 11. Omlett tuli singi ja sibulaga hea ja oma tehtud hiinakapsasalat majoneesiga maitses hästi.