Suveblogi: Eestimaa suvi on lahe, ilus ja mõnus

Küll ma sooviks, et suvi kestaks veel. Aga vähemalt 9 kuu pärast on taas suvi. Sel aastal pidime küll seda suvesooja kaua ootama aga ta tuli siiski. Seda näitas kraadiklaas Jõgevamaal augustikuu alguses ja lisaks suplustele sai marju korjata, ringi  reisida.  Minu viimase kümne aasta lemmikuks ujumiskohaks on jäänud ja seesaarejärve on ikka nii mõnus, puhas ja armas RMK looduskoht. Seal on vaikus ja rahu ja männimetsa õhk, järvekarbid, telgid... Arko on ka, sest ilma temata ma ujuma ei pääseks aga vaatamata sellele, et ta ise ei uju, siis mind on ta mitmel korral sinna ujuma viinud. Olen selle eest tänulik talle ja rõõmus nende koosviibitud hetkede üle. Arko ema on ka üks lõpmata kena ja armas inimene, kes meid rõõmuga koju ootab ja hea ja paremaga kostitab. Sel suvel sain ka õunu ja sõstraid korjata ning puhkust veeta. Nii juba üle kümne aasta. Suvest on tore mälestus piltidena ja küll tahaks ennast kätte võtta ja pildid ära ilmutada. Unistan, et kohe albumitesse saaks panna teemade kaupa. Et olekski päris lilliepildid, loodusfotod, hetked ja inimesed koos erinevate sündmustega aastate kaupa. Vahel küll Arko viskab nalja ja küsib, et kas pole veel piisavalt aga minu jaoks on iga pildiga kaasnev hetk, mälestus ja kogemus. Punased sõstrad toovad kohe suhu selle maushappuka maitse ja päikesepaiste ning suve. 

  

Hea teada: 2016 muutub abivahendite müük ja üürimine

Seoses uue töövõimereformiga on meie elus ootamas ees palju muudatusi. Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet on need asutused, kuhu puuetega inimesed peavad tulevikus pöörduma hakkama. Samuti muutub abivahendite ostmine ja üürimine (endise nimetusega rentimine). Omaosalus on abivahenditel vahel nii suur, et senini on mitmed inimesed ostmise asemel võtnud asja üürida, kuid juba sellel aastal  näitab rahade lõppemine seda, et ka soodushinnaga rendi asemel peavad inimesed maksmatäishinda.  Minu arvates läheb sellistel juhtudel see omaosaluse tasu kordades kallimaks, kui ise oma abivahendit soodushinnaga välja ostes aasta alguses. Aga nüüd on ees ootamas mitmed muudatused ja juba jaanuarist 2016 on abivahendite korralduses muudatused ees. Artikli link on pealkirja all. 

Tiina Kalevik: Abivahendite maakondlik raha asendub üleriigilisega

Uuest aastast muutub põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, millega teenus muutub kättesaadavamaks ning asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks. Suur ja põhimõtteline muutus seisneb selles, et kui seni korraldasid abivahendite teenust maavalitsused ja kohalikud omavalitsused, siis alates 2016. aasta algusest tegeleb sellega riigi sotsiaalkindlustusamet. Seega tuleb edaspidi isikliku abivahendi kaardi saamiseks pöörduda just nimelt sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse (infotelefon 16106 või 6121360). 

Teenuse liikumisega sotsiaalkindlustusameti haldusalasse kaasneb teine põhimõtteline muutus – abivahendite eelarve ei jagune uuest aastast enam maakonnapõhiselt, vaid on üleriigiline. Igaüks võib pöörduda abivahendi soetamiseks ükskõik millisesse ettevõttesse Eestis, millel on sotsiaalkindlustusametiga kehtiv raamleping. Seega kaob abivahendi taotlejal vajadus teha sundoste elukohajärgsetes ettevõtetes - ta saab endale sobivaima variandi, mis Eestis saadaval on. Vastavate ettevõtete nimekiri koos teenuse korraldust puudutavate infomaterjalidega avaldatakse hiljemalt aasta lõpus sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee.

Alates 1. jaanuarist täieneb ja saab uue formaadi abivahendite loetelu. Selles määratakse kindlaks abivahendi kasutusaeg, kas abivahend on müüdav või üüritav, maksimaalne abivahendi kogus aastate või kuude arvestuses, kas tegemist on individuaalse abivahendiga ning soodustuse piirmäär, mille ulatuses riik tasu maksmise üle võtab.

Uutest nõuetest lähtuvalt on teatud abivahendeid võimalik edaspidi vaid üürida, lisaks tekib osade abivahendite puhul nii teenuse osutajale kui abivahendi kasutajale abivahendi regulaarse hooldamise kohustus. Täpsemat infot selle kohta jagavad abivahendite üüriteenust pakkuvad ettevõtted. Kui mingil mõjuval põhjusel on vaja üüritavaks määratud abivahend siiski välja osta, tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole vastava ühekordse loa saamiseks. Taotlusi võetakse vastu digiallkirjastatuna e-posti teel või ka omakäeliselt allkirjastatuna tavapostiga.

Täiesti uue mõistena tulevad abivahendite loetelus käiku aktiivsusgrupid. Ratastooli, alajäsemete proteesi ja kuuldeaparaati välja kirjutades hindab arst või rehabilitatsiooniasutus seda, mis tingimustes ja kui aktiivselt abivahendit edaspidi kasutatakse. Vastavalt sellele määratakse abivahendi aktiivsusgrupp.  

Uue korra kohaselt ei toimu enam seniseid nn kallite abivahendite komisjone. Kui arst või rehabilitatsiooniasutus on abivahendi välja kirjutanud, pöördub inimene abivahendi soetamiseks  otse ettevõttesse. Küll on aga nüüdsest igale abivahendile kehtestatud piirhind, mille ulatuses riik selle kinni maksab. Juhul kui soovitud abivahend maksab rohkem, tuleb piirhinda ületav osa tasuda inimesel endal. Erisuste saamiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile, mis menetleb taotlusi jooksvalt maksimaalselt 30 tööpäeva vältel. Seega kui varasema komisjonide süsteemi puhul võis abivahendi taotlusprotsess kesta ka mitmeid kuid, siis nüüd peaks kindlasti hakkama saama ühe kuuga.

Üleminekuperioodil jääb kehtima paberil arstitõend. Edaspidi on kavas võtta kasutusele ID-kaart ning digitaliseerida tõendite väljastamine, et abivahendeid saaks välja kirjutada ja soetada sarnaselt ravimite digiretsepti süsteemiga. Kuna uus kord üksikasjades veel täpsustub ja kõiki muudatusi ei ole ka ühe artikli piires võimalik ammendavalt lahti seletada, siis soovitan abivahendite kasutajatel selle aasta lõpuosas silma peal hoida nii Sotsiaalkindlustusameti kui Sotsiaalministeeriumi kodulehtedel, kus avaldatakse jooksvalt täiendavaid infomaterjale. Abivahendite määrus ise koos selle juurde kuuluva loeteluga leiab avaldamist Riigi Teatajas.

Abivahendite alase konsultatsiooni või koolituse saamiseks võib aga alati pöörduda Astangu keskusse, kus meil on olemas vastav tasuta nõustamisteenus. Selleks palun helistada meie keskuse üldnumbril 687 7231 või kirjutada aadressilkat@astangu.ee.

Tiina Kalevik

Astangu keskkonnakohanduste ja abivahendite teabekeskuse juhataja

Loodusfotode jagamise nädalast

Inimesed jagavad raamatunädalat ja loodusfotode nädalat. Saadeti mullegi Tiina poolt üks kutse osalemiseks loodusfotodest ja siis selle jagamisest sõpradele 7 päeval järjest.  Pildid otsisin koduaknast, õuest või teel koju ning üks pilt on kaksikõe Liia uuest autost ja minu enda disainitud noore juhi helerohelisest vahtralehest töökoha hoovis.

Sõbrannadega kohvikus ja vanalinnas

Millal sina viimati Tallinna vanalinnasjalutasid? Või Kadriorus või mere ääres... Meie linn pakub nii palju avastamist ja nautimist, et on kuhu minna ja uusi maitseid ja vaateid avastada. Nii leppisime oma sõbrannadega kokku, et teeme ühe naisteka. Saime kokku Viru keskuses ja siis lobisesime ja jalutasime Viru tänavalt Aia tänavale ja sealt Harju mäele ning mööda Pikka jalga üles Toompeale. Aga enne seda käisime kohvitamas ja söömas Boga kohviku õues. Ilm oli ilus, toit maitses hea ja pärast jõudsime Toompeale ja treppidest alla tagasi linna peale. Oli tore 12. septembrikuu päev. Loodan, et selliste toredate sõbrannade Merle ja Ulrikaga taas linna peale minna, sest mõlemal on sünnipäevad tulemas. Sel korral pakkus jalutamiskava välja Merle. Nüüd on käes Ulrika kord midagi huvitavat välja mõelda. Meie siis koos ikka naudime, sest mõnus on paaril korral aastas naistega kokku saada. Teadagi on selle ühise aja leidmine keeruline, kuna kõikidel palju tegemist, tööd, reisimist ja mul nüüd vanaema kohustused ka rõõmustamas.

Et lapsed kasvaks õnnelikult ja tasakaalukateks inimesteks

Olen aastaid olnud ajakirja Psühholoogia sinule lugeja. Need on huvitavad ja põnevad artiklid, mis seal ilmuvad. Nüüd ajal, kui mu oma pojad on suured ja alustavad lapsevanematena oma laste kasvatamist on tore lugeda erinevaid lastega seotud artikleid. Eks kõik vanemad ja vanaemad soovivad, et nende võsukesed on terved, tublid ja õnnelikud. 

Kui tahad, et sinu lapsest kasvaks õnnelik ja tasakaalukas inimene, siis unusta vabakasvatus

25. august 2014 11:30

Lastest, kes ilma reeglite ja piiranguteta kasvavad, ei saa sellepärast vabamaid ja õnnelikumaid inimesi. Vastupidi — piirangud ja reeglid loovad lapsele kindlustunde.

Armastus ilma distsipliini, reeglite ning piiranguteta ei võimalda vabadust. Laps, kes ei täida reegleid, ei oska tulemusrikkalt suhelda. Lihtne näide: kui lased lapsed väljakule, annad neile jalgpalli, kuid reegleid ei tutvusta, siis ei tule mingit mängu. Mängu ei tule ka siis mitte, kui jalgpallurite seas on üks ragbimängija. Mänguks on tarvis kokkulepitud reegleid, mida täidavad eranditult kõik. Igas vanuses laps vajab, et tema kõrval oleks täiskasvanu — enesekindel autoriteet. Paljude kaasaegsete vanemate probleem selles seisnebki, et nad pole võimelised oma lastele seda tunnet andma.

Kergem on oma lapsi kasvatada nendel, kelle jaoks olid omad vanemad autoriteediks ning kellele anti edasi „teatepulk” — kindel teadmine, et suudetakse olla hea ema või isa. Ning vastupidi, on raske seada lubatu piire sellel, keda vanemad iialgi milleski ei piiranud. On keeruline anda õigeid orientiire, kui oled ise nendest ilma jäänud. Kui aga vanemad türanniseerisid meid, kardame, et äkki käitume oma lastega samuti, nagu seda tehti meiega. See hirm (sageli alateadvuslik) segab olemast järeleandmatu ning keelamast laste lubamatut käitumist.

Hädavajalikud raamid

Vastupidiselt levinud eksiarvamusele ei saa last, kes ei tunne piiranguid, nimetada ei „vabaks” (temast saab omaenese emotsioonide vang), ega ka mitte „õnnelikuks” (ta elab pidevas ärevusseisundis). Lapsel, kes teeb kõike, mis vaid pähe tuleb, pole elus mingit tegevusplaani peale vajaduse otsekohe oma tahtmisi rahuldada. Ta tahab midagi — ja ta võtab selle. Kui ta pole millegagi rahul, siis lööb ja lõhub. Mingi aeg on ju isegi päris tore niiviisi käituda, ent selline „vabadus” läheb paraku kalliks maksma. Lapsel, kelle jaoks pole täiskasvanud piire seadnud, on raske iseennast piirata. Oskamata oma tahtmisi kontrollida, piinab teda pidev muretsemine ning süütunne.

Keeldudes tähistamast maailma piire reeglite ja keeldude abil, muudab täiskasvanu selle maailma lapse jaoks džungliks, kus võib juhtuda mis iganes. Lapsed mõistavad intuitiivselt piirangute tähtsust ning nõuavad neid omal moel. Tavaliselt on nii, et kui lapsed viivad meid endast välja, siis sellesama tegevusega paluvad nad enda jaoks piire kehtestada. Kui nad ei saa soovitut, siis on nad sunnitud ise oma käitumisega piire kehtestama. Nad teevad seda reeglina oma keha abil: kukkudes või end vigastades. Vanematel pole mitte üksnes õigus, vaid lausa kohustus luua lapsele teatud reeglid ja piirangud. Just reeglid ja kokkulepped teevad võimalikuks elu ühiskonnas.

Reeglid on reeglid

Kui me tahame, et meie lapsed tunneksid end hästi ja vabalt, austaksid ennast ja teisi, oleksid iseseisvad ning oskaksid teha valikuid ja ka vastutada nende eest, siis allutame oma perekonna elu läbimõeldud reeglitele. Kõik pereliikmed püüavad neid täita. Vahe reeglite ja keeldude vahel tundub olevat selge. Reeglid juhatavad, keelud aga piiravad. Keelud tekitavad protesti ega sobi paljudele meist, reegleid aga üritavad paljud täita. Reeglid ei tekita protesti ka veel seetõttu, et need laienevad kõikidele (piirangud aga kehtivad teiste jaoks). Kui perekonnas ei karjuta üksteise peale, järelikult pole ka täiskasvanutel õigust laste peale häält tõsta. Kui aga midagi sellist on juhtunud, on lapsel õigus öelda: „Sa karjud, see ei meeldi mulle, meil pole selliseid reegleid”.

Keeldusid olgu vähe

Need on vajalikud olukordades, kus jutt käib elust, tervisest või lapse ning teiste inimeste ohutusest. Keelud (nagu ka reeglid) peavad olema lastele arusaadavad ning neid ei tohi liiga palju olla. Kui laps elab üksnes keeldude keskel (ära mine, ära puutu, ära tee lahti, ära hüppa …), siis suhtub ta alateadvuslikult neisse kui signaalidesse, et mitte keegi ei hooli tema soovidest ega püüdlustest. Sellises perekonnas kasvab laps, kes tunneb ennast seesmiselt äärmiselt ebamugavalt. See aga on sama hävitav tunne, kui elada maailmas, kus kõik on lubatud. Esimesel juhul ei saa laps ennast realiseerida, teisel juhul aga satub ohtu tema turvalisus. Paljudele lapsevanematele näib, et piirangud ja keelud kaitsevad lapsi kõikide ohtude eest. Tõesti, sellel, kes elab kõrgete müüride vahel, võib tekkida tunne, et ta on kaitstud. Ent see on ajutine tunne. Liigsed piirangud vaid tekitavad protesti ning neid ei täideta. Selle tulemusel kaotavad need aga igasuguse mõtte.

Sõnade ja tegude ühtsus

Reeglite tasakaal ei anna lastele mitte üksnes ohutuse ja stabiilsuse tunnet, vaid ka hoiab üleval vanemate autoriteeti. Vanemad kehtestavad psühholoogiliselt veenvad reeglid ja piirangud oma lastele. Veenvad nõudmised on lapsele arusaadavad, põhjendatud ning neid täidavad kõik pereliikmed. Et kehtestada oma autoriteeti, peame leidma üles need väärtused, mis ühendavad meie sõnu ja tegusid. Peame selgusele jõudma oma isiklikus arengutees, et mõista, mille me oma pagasist maha jätame, millega aga tahame edasi minna. Mõtiskledes selle kõige üle, võime aru saada raskustest, millega oleme kokku põrganud vanematena. Võib-olla me ei oska mõistlikult piirata ainult oma lapsi vaid ka iseennast?

Allikas: Psihhologija, august, 2014

Toimub töövõimereformi infopäev

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit kutsub sind reedel, 25.09.15 kell 12.00 (Endla 59, Tallinn) infopäevale Mida pean teadma töövõimereformist?

 

Järgmisel reedel on sul ja sinu sõbral võimalik saada teada kõik, mida vaja,  üliolulisest muudatusest, mis puudutab töövõimereformi. Rääkima on palutud kõige kompetentsemad inimesed, kes on valmis vastama kõigile meie küsimustele.  Mis jõustub 01.01.2016, mis 01.07.2016, mis 01.01.2017? Kuidas ikkagi minu töövõimet hindama hakatakse? Kuidas töövõimetoetust arvestama hakatakse, kas ma rahaliselt kaotan või võidan? Jaanuarist 2016 muutub põhimõtteliselt abivahendite müügi ja laenutuse süsteem – kas see läheb minu jaoks lihtsamaks? Mis vahe on tööalasel ja sotsiaalsel rehabilitatsioonil? Kas töötukassa teenused aitavad mind tööle? Jne, jne, jne …Soojenduseks tutvu veebilehega http://www.sm.ee/et/toovoimereform, kus on ametlik ülevaade reformi käigust. Tööandjad räägivad, mis on nende motivatsioon olnud meie inimesi tööle värvata. Kas otsus oli õigustanud? Positiivsed kogemused? Kas on ka negatiivseid kogemusi? Kas saame nendest ka ise järeldusi teha?

 

Oodatud on kõik huvilised puudeliigist sõltumata. Ka sotsiaaltöötajad, tugiisikud, pereliikmed. Infopäeval on viipekeeletõlk. Kõik esinejad on lubanud eelnevalt, et vastavad küsimustele.

 

Ajakava:

12.00-12.45 Töövõimereformi viimased uudised, Arne Kailas, sotsiaalministeerium

12.45-13.30 Töötukassa teenused aitavad erivajadustega inimesi tööle, Pille Liimal, Eesti Töötukassa

13.30-14.00 kohvipaus

14.00-14.45 Uuendused abivahendite süsteemis, Anneli Bender, sotsiaalkindlustusamet

14.45-15.15 Uut sotsiaalse rehabilitatsiooni korralduses, Janeli Sinisalu, sotsiaalkindlustusamet

15.15-16.00 Erinevate tööandjate kogemused erivajadustega inimeste värbamisest tööle

Et me teaksime kohvipausi ajal õige arvu kohvitassidega arvestada, siis palun registreeri end infopäevale   SIIN

 

Rohket osavõttu soovides tervitab projektimeeskonna nimel Auli 5293144

Lähme vabaõhumuuseumisse ja praegu saab tasuta

Eesti vabaõhumuuseum KUTSUB:

TASUTA SEPTEMBRIKUU ÕHTUD

Kuldsed sügisõhtud on vabaõhumuuseumi külastamiseks justkui loodud! Kasuta võimalust, sest selgi aastal oleme 18. - 28. septembril kell 17-20 avatud TASUTA!

Kella 18ni on avatud kõik muuseumi talud ja Kuie kool. Värava läheduses asuv Köstriaseme talu ootab külalisi kella 20ni, samuti saab kogu õhtu jooksul teha sisseoste Lau külapoes või käsitööpoes, sõita hobuvankriga ning nautida Kolu kõrtsissügisandidest inspireeritud roogasid. Külastajaid ootavad ka vahva suvemäng ja looduse õpperada.

29. septembril algab vabaõhumuuseumis mihklipäevagatalvehooaeg, mille puhul on terve päeva jooksul sissepääs muuseumisse tasuta. Tere tulemast!
Pildi allikas on siin.