Hea teada: Vanaduspensioni ea nihkumine: töövõimetuspension, sotsiaaltoetused, parkimiskaart

Selline info vanaduspensionile jääjatele, sest pensioniiga nihkub sel aastal 3 kuu võrra edasi.

 

Oluline! SKA: Vanaduspensioni ea nihkumine: töövõimetuspension, sotsiaaltoetused, parkimiskaart

 

Tere! Lähipäevadel saavad kõik inimesed, kes on sündinud 1954.a ja kellel 2017.a saabub vanaduspensioni iga meilt kirja, milles kinnitame, et tuvastatud puude ja/või püsiva töövõimetuse otsus pikeneb automaatselt 3 kuud ja et sellel perioodil jätkatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuse ja töövõimetuspensioni maksmist. Selle kirjaga saavad inimesed minna ka KOV parkimiskaarti pikendama. Need, kelle puudega inimese kaart vajas pikendamist, nendega juba võtsime ühendust ja saatsime uued kaardid.

Vanaduspensioni ea järk- järguline nihkumine ja püsiva töövõimetuse otsuste automaatne pikenemine on sätestatud riiklikus pensionikindlustuse seaduses. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sarnast sätet ei ole, kuid puude otsuste puhul kasutame püsiva töövõimetuse otsustega sama analoogiat (inimene taotleb ju kahte asja üheaegselt ja koos ja tähtajad samad), kui otsused on tehtud kuni vanaduspensioni eani, siis kui vanaduspensioni iga nihkub kuni 180 päeva, siis loeme puude otsused automaatselt pikendatuks.

Kirjad on praegu tõlkimisel, et oleksid ka vene keelsed ja siis saadame välja. 

Oleme valmistamas ette sarnast kirja ka kõikidele KOVdele, selle saame samuti lähipäevadel välja saata.

Riikliku pensionikindlustuse seadus

§ 61¹⁵.  Töövõimetuspensioni ja töövõimetuse alusel rahvapensioni maksmise jätkamine

(1) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsust pikendatakse isikule ilma püsivat töövõimet tuvastamata ja talle jätkatakse määratud töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni ja pensionilisade maksmist varem määratud suuruses, kui tema püsiva töövõimetuse kestus lõpeb kuni 180 päeva enne vanaduspensioniikka jõudmist. Isiku avalduse alusel ei pikendata talle tehtud püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsust.

 (2) Aastatel 1953–1960 sündinud isikule kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1, kui tema püsiva töövõimetuse kestus lõpeb kuni 180 päeva enne sünniaastale vastavat järgmist vanust:

Sünniaasta	Vanus
1953	63 aastat
1954	63 aastat 3 kuud
1955	63 aastat 6 kuud
1956	63 aastat 9 kuud
1957	64 aastat
1958	64 aastat 3 kuud
1959	64 aastat 6 kuud
1960	64 aastat 9 kuud

 (3) Käesoleva paragrahvi alusel makstavale töövõimetuspensionile ja rahvapensionile kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 6.–13. peatükki, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)] 

                   

Merlin Murumets

Üksuse juht

Ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste üksus

Sotsiaalkindlustusamet               

---

merlin.murumets@sotsiaalkindlustusamet.ee

620 8379 / + 372 5664 8005 / skype: merlin.kreis

Endla 8 / 15092 Tallinn / Eesti

www.sotsiaalkindlustusamet.ee  

Hea teada: abivahendite valdkonna tegevused liiguvad Astangult Sotsiaalkindlustusametisse

Edastan sellise informatsiooni abivahendikeskuse töökorralduse muudatuse kohta.

 

Oluline info: abivahendite valdkonna tegevused liiguvad Astangult Sotsiaalkindlustusametisse

Abivahendite valdkonna tegevused liiguvad Astangult Sotsiaalkindlustusametisse, kodukohanduse tegevused jäävad Astangule

Sotsiaalministeerium, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud kolmepoolse kokkuleppe, millega seoses viiakse abivahendite valdkonna tegevused Astangu keskusest üle Sotsiaalkindlustusametisse. Muudatuse eesmärk on koondada abivahenditega seotud kompetents ning riigi poolt pakutavad teenused ühte asutusse.

1. veebruarist 2017. a. liiguvad kõik abivahendite valdkonnaga seotud tegevused Astangu Keskkonna Kohanduste ja Abivahendite Teabekeskusest üle Sotsiaalkindlustusametisse, kes hakkab tegelema teenuse koordineerimise, arendamise, teavitamise, koolitamise ja abivahenditealase nõustamisega. Sotsiaalkindlustusametisse sotsiaalteenuste osakonda, abivahendite talitusse siirduvad tööle ka 5 valdkonnaga seotud töötajat Astangult - Hanna Veisman, Berit Rohtjärv, Sigrid Laan, Mirjam Korbe, Magnus Annert.

Antud muudatus ei puuduta eelmise aasta jaanuarist kehtima hakanud riigipoolse toetusega abivahendite eraldamise süsteemi. Teenusekasutajate jaoks jääb abivahendite taotlemise protsess samaks. Abivahendite valdkonna (sh abivahenditealane nõustamisteenus) kontakt Sotsiaalkindlustusametis alates 1. veebruarist on: Hanna Veisman, hanna.veisman@sotsiaalkindlustusamet.ee, +372 5694 6586.

Kõigi kodukohandustega seotud teemadega tegeletakse edasi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, sh kodukohandamise projekt ning töö- ja kodukeskkonnakohandamise nõustamine. Kodukohandustega seotud teemadel on kontaktisikuks Mare Naaber, mare.naaber@astangu.ee, 687 7252 või +372 5684 7577.

Astangu Keskus tänab kõiki Abivahendite Teabekeskuse töötajaid tehtud suure töö eest ning kõiki teisi abivahendivaldkonna koostööpartnereid!

 

Minna Sild

Välissuhete- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja

Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga

Tel +372 687 7225

minna.sild@astangu.ee

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

Astangu 27 Tallinn 13519

Uus käsiraamat puuetega laste peredele

Selline uus ja hea raamat puuetega laste peredele on ilmumas. Sirvisin minagi seda Interneti vahendusel ja päris paljutõotav algus on. Kindlasti soovitan lugeda nii spetsialistidele, lapsevanematele kui ka üliõpilastele, sest palju on seal arendavat ja uut ning kuna erivajadusega laste arv ühiskonnas näitab kasvu, siis pole paha seda lugeda inimestel, kes igapäevaselt või harva selliste lastega kokku puutuvad. Link raamatule avaneb (SIIT).

 

PRESSITEADE          17.01.2016

Eesti Puuetega Inimeste Koja uus käsiraamat leevendab puudega laste perede infosulgu

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) andis välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele. Käsiraamat pakub lapse elukaare kontekstis sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest ning jagab perede avameelseid kogemusi erilise lapse kasvatamisel.

„Riik on loonud süsteemi, mis küll toetab mõningal määral puudega lapse peret, kuid milles orienteerumine käib abivajajate jaoks selgelt üle jõu. Asju tuleb ajada riigi ja kohaliku omavalitsusega, sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemiga, samal ajal kasvatades suure hooldusvajadusega last. Vajalik teave on kusagil olemas, kuid killustunud ning sisuliselt raskesti mõistetav, see omakorda jätab vanemad oma mures üksi,“ selgitab EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht käsiraamatu vajadust.

Käsiraamatu loomise põhimõte on  pakkuda inimkeelset infot ja praktilisi näiteid visuaalselt nauditaval moel. Materjalist saab nõu just selles etapis, milles pere parasjagu on. Olgu see siis esmase šokiga toimetulek, toetuste ja teenuste taotlemine, kooliminek või lapse täisikka jõudmine.

Puudega ja erivajadustega laste lähedastele on käsiraamat tasuta ning seda saab Eesti Puuetega Inimeste Kojast (Toompuiestee 10, Tallinn) ja maakondlikest puuetega inimeste kodadest kuni paberkandjal tiraaži (1000) lõppemiseni.

Materjal on kättesaadav ka veebis - http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2012/03/Teekond-erilise-lapse-k%C3%B5rval.pdf-WEB.pdf

Habicht lisab: „EPIKoja eelinfole uue käsiraamatu kohta järgnes äärmiselt kiire vastukaja nii lapsevanematelt kui erivajadustega lastega töötavatelt spetsialistidelt, mis näitab, et materjali vajavate inimeste ring on oluliselt laiem. Esmatrükk on juba  peaaegu broneeritud, mistõttu on EPIKoda hakanud otsima täiendavaid rahalisi vahendeid kordustrüki jaoks.“

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoja eesmärk on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja kroonilistel haigete organisatsiooni.

Lisainfo: www.epikoda.ee

Lisainfo:

Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koda, telefon 5688 0320

Tasuta juriidiline nõustamine puuetega inimestele

Juriidiline nõustamine – Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Justiitsministeeriumi koostöös puudega inimeste ja nende lähedaste tasuta nõustamiseks.

Tasuta õigusnõustamise teenus puudega inimestele jätkub kuni 2017. aasta veebruarini Tallinnas, Rakveres ja Tapal rahvakohtunik Alar Salu, Pärnus vandeadvokaat Anu Talu, Tartus TPIK vandeadvokaat Siret Saks, Tartus TKÜ jurist Harri Paabo ning Narvas ja Jõhvis õigusnõunik Andrei Tšerednik poolt.

Tasuta õigusnõustamisele on vajalik eelregistreerumine.

• Tallinn – Eesti Puuetega Inimeste Koda – registreerimine: tel 661 6629, e-post: epikoda@epikoda.ee , www.epikoda.ee;
• Tallinn – Eesti Kurtide Liit – registreerimine: e-post: ead@ead.ee , tel 655 2510, faks 655 2510, www.ead.ee;
• Tapa – Tapa Päevakeskus – registreerimine: e-post: tapapaevakeskus@tapa.ee , tel 322 0025 või 5450 1102;
• Pärnu – Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda – registreerimine: tel 44 25 741, e-post: parnukoda@gmail.com ;
• Tartu – Tartu Puuetega Inimeste Koda – registreerimine: vandeadvokaat Siret Saks – siret.saks@rask.ee , tel 5223 804;
• Tartu – Tartumaa Kurtide Ühing – registreerimine: sms 59117000, e-post: tarky@tarky.ee , www.tarky.ee;
• Rakvere – Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda – registreerimine: tel 32 42 023, 53 429 043 e-post: virukoda@virukoda.ee , www.virukoda.ee;
• Jõhvi – Jõhvi kohtumaja, Jõhvi Km – registreerimine: õigusnõunik Andrei Tšerednik – olanel.consulting@gmail.com , tel 51 68 307, Viru Maakohus Jõhvi Kohtumaja, Kooli 2a, Jõhvi 41598;
• Narva – Narva kohtumaja – Narva Km – Registreerimine: õigusnõunik Andrei Tšerednik – olanel.consulting@gmail.com , tel 51 68 307, Viru Maakohus Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308.

Kirke Kuld Eesti Puuetega Inimeste Kojast

tel: 661 6614

Abivahendite müük ja üürimise kord

SKA lehelt infot (LINK). Loe ka abivahendivajajale (LINK)
Abivahendeid saab osta või üürida isikliku abivahendi kaardi alusel.

Isikliku abivahendi kaardi taotlemise aluseks on arstitõend või rehabilitatsioonimeeskonna poolt tuvastatud vajadus abivahendi järele. Üleminekuperioodil 2016.aastal ei pea olema abivahendi vajadus määratud ISO-koodi täpsusega, kuid peab olema üheselt arusaadav, millist abivahendit inimene vajab. Teatud abivahendite puhul (näiteks sääreproteesid, ratastoolid, invarollerid jne) saab vajaduse tuvastajaks olla ainult eriarst või rehabilitatsioonimeeskond.

Kuni 18-aastase lapse puhul, kellele ei ole määratud puude raskusastet, võib abivahendi vajaduse tuvastaja olla ainult eriarst ning seda ka korduvtõendi väljastamisel. 
Vastav info selle kohta, kes võib olla abivahendi vajaduse tuvastaja, on ära toodud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 lisas „Abivahendite loetelu“, mis on leitav SIIT.

Kehtiva isikliku abivahendi kaardi omanik, kellel on olemas kehtiv arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus, võib koheselt pöörduda abivahendi saamiseks mistahes abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole üle Eesti.

Inimene, kes taotleb isikliku abivahendi kaarti esmakordselt või selle duplikaati, peab pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole. Meile saab vastava taotluse esitada e-posti või posti teel või pöördudes Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse. Kaardi taotlemiseks posti või e-posti teel tuleb täita taotluse vorm ja lisada taotlusele koopia kehtivast arstitõendist või rehabilitatsiooniplaani esilehest, kus on kirjas isikuandmed, ja lehest, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus. Isikliku abivahendi kaardi taotluse vorm on leitav SIIT ning klienditeeninduste asukohad koos lahtiolekuaegadega leiab SIIT.
Isikliku abivahendi kaardi taotlemiseks klienditeeninduses tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus. Välismaal õppiv 18-26-aastane inimene peab lisaks isikut tõendavale dokumendile võtma kaasa koolitõendi. Kaardi taotleja esindamise korral peab esindajal kaasas olema enda kehtiv isikut tõendav dokument, esindatava arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud vajaliku abivahendi nimetus või kirjeldus.

Abivahendeid on õigustatud taotlema:
► kuni 18-aastane laps;
► kuni 18-aastane puudega laps;
► 18 – 63-aaastane tööealine isik, kellel on tuvastatud töövõime kaotus 40 protsendi ulatuses või enam;
► 18-aastane ja vanem puudega isik enesehoolde- ja kaitseabivahendite ostuks;
► alates 18-aastane tööealine isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine;
► 63-aastane ja vanem vanaduspensioniealine isik;
ning lisaks
► isik, kes vajab rinnaproteesi;
► isik, kes vajab silmaproteesi;
► isik, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, kuulmisabivahendite ja heli ülekandesüsteemide ostmiseks.
Juhul, kui inimene vajab abi abivahendi väljavalimisel, hinnapakkumiste küsimisel, erimenetluse vajaduse täpsustamisel, on inimesel õigus pöörduda Astangu Keskkonnakohanduste ja Abivahendite Teabekeskuse poole üldnumbril 687 7231 või kirjutada aadressil kat at astangu dot ee kat at astangu dot ee kat@astangu.ee.
Infot abivahendite süsteemi kohta, isikliku abivahendi kaardi ja erimenetluste kohta ning sotsiaalministri poolt allkirjastatud määruse riigi poolt hüvitatavate abivahendite ja piirhindade kohta saab:info at sotsiaalkindlustusamet dot ee info at sotsiaalkindlustusamet dot ee info@sotsiaalkindlustusamet.ee
abivahendid at sotsiaalkindlustusamet dot ee abivahendid at sotsiaalkindlustusamet dot ee abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee
Infotelefon: 16106
 
Abivahendid

Abivahendite riiklik eelarve ei jagune 2016. aastast alates enam maakonnapõhiselt, vaid on üleriigiline. See tähendab, et abivahendi soetamiseks võib pöörduda ükskõik millisesse abivahendite ja müügiga tegelevasse ettevõttesse Eestis, millel on Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv leping.Kui arst on väljastanud tõendi või rehabilitatsiooniasutus on märkinud abivahendi vajaduse rehabilitatsiooniplaanis, võib inimene otse ükskõik millisesse abivahendeid müüvasse või neid rentivasse ettevõttesse pöörduda.

Alates 1. jaanuarist täienes abivahendite loetelu, milles määratakse kindlaks abivahendi kasutusaeg, kas abivahend on müüdav või üüritav, maksimaalne abivahendi kogus aastate või kuude arvestuses, kas tegemist on individuaalse abivahendiga ning soodustuse piirmäär, mille ulatuses riik tasu maksmise üle võtab. Selle leiab Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/.
Kui inimesel on mõjuval põhjusel vaja taotleda abivahendite loetelus abivahendile kehtestatud erisusi, tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile erimenetluse taotlus.Sotsiaalkindlustusamet menetleb taotlusi jooksvalt maksimaalselt 30 kalendripäeva jooksul.

1. jaanuaril 2016. jõustunud sotsiaalhoolekande seadusega on abivahendite müügi ja üürimise hüvitamise süsteemi administreerimine Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee.
Sotsiaalkindlustusameti poole võib pöörduda infotelefonidel 16106 või 6121360.
Abivahendite loetelu leiab Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse lehelt SIIT
Info riigipoolse soodustusega abivahendeid saanud isikute arvu ning riigi poolse maksumuse ja eelarve kasutamise kohta on leitav https://ave.sm.ee/

Töövõimereform ja töövõime hindamine 2017.aastast

Infot Sotsiaalkindlustusameti lehelt (LINK)

 

Töövõimereformi peamine eesmärk on toetada töövõimetuspensionäride ja teiste vähenenud töövõimega tööealiste, kelleks on alates 16 aastaste kuni vanaduspensioniealiste inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida tööturul pakutavate teenuste abil sobivat võimetekohast tööd ja tööl püsida. 2016. aasta 1. juulist hakkas vähenenud töövõimega inimeste töövõimet hindama ja neile töövõimetoetust maksma Eesti Töötukassa.Kui sinu töövõime on vähenenud ja sul ei ole kunagi püsivat töövõimetust tuvastatud, siis pöördu töövõime hindamiseks töötukassasse. Kui oleme sul varem püsiva töövõimetuse tuvastanud ja sinu korduvekspertiisi tähtaeg on veel 2016. aastal, siis saad kuni 2016. aasta 31. detsembrini esitada korduvtaotluse avalduse meile. Tuvastame seniste reeglite järgi püsivat töövõimetust ja maksame töövõimetuspensionit. Rohkem infot leiad http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/toovoimetuspension-8/ Alates 1. jaanuarist 2017 hindab ka korduvate pöördujate töövõimet ainult töötukassa. Pöördu töötukassasse töövõime hindamiseks siis, kui sinu korduvekspertiisi tähtaeg kätte jõuab. Soovi korral võid esitada töötukassasse taotluse töövõime hindamiseks ka enne tähtaja lõppu. Töötukassa hindab su töövõimet uute reeglite järgi ning maksab sulle osalise või puuduva töövõime korral töövõimetoetust https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/toovoimetoetus. Kui sinu püsiva töövõimetuse otsus kehtib kuni 31. jaanuarini 2017, siis esita korduvekspertiisi taotlus meile kuni 31. detsembrini 2016.a Kui sul on invaliidsusgrupp või tuvastatud püsiv tähtajatu töövõimetus, mis kehtib vanaduspensionieani, siis sa ei pea pöörduma töötukassasse töövõime hindamiseks. Maksame sulle töövõimetuspensionit edasi kuni vanaduspensioni ea saabumiseni. Rohkem infot töövõimereformi ja töövõime hindamise kohta leiad töötukassa kodulehelt https://www.tootukassa.ee/toovoimereform. Töövõime hindamise taotlust saab esitada: • töötukassa iseteenindusportaalis; • töötukassa maakondlikus osakonnas juhtumikorraldaja abiga; • saates elektroonilise taotlusvormi (digiallkirjastatult) e-posti teel maakondliku osakonna üldisel e-posti aadressil; • paberkandjal (allkirjastatuna) tavapostiga maakondliku osakonna üldisel postiaadressil.

Jõustub töövõimereform kõigile tööealistele

Selline teade Sotsiaalkindlustusameti lehelt link (SIIT): Eesti Töötukassa 01.01.2017 pressiteade 1. jaanuarist jõustub töövõimereform täies mahus

1. jaanuarist jõustub töövõimereform täies mahus: töötukassa hakkab hindama kõigi püsiva tervisekahjustusega inimeste töövõimet ning maksma osalise või puuduva töövõime korral töövõimetoetust. Praegustel töövõimetuspensionäridel tuleb uutel alustel hindamiseks pöörduda töötukassasse, kui jõuab kätte neile määratud korduvekspertiisi tähtaeg. Uuest hindamise korrast ja korduvekspertiisi tähtaja saabumisest teavitatakse igaühte ka kirjaga. Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on möödunud poole aasta vältel töötukassas tehtud töövõime hindamised näidanud, et uus hindamismetoodika annab varasemast märksa enam teavet inimese tervisega seotud piirangute kohta ning kuidas teda erinevate teenustega toetada ja leida talle jõukohane ja eneseteostust pakkuv töö. „Kui eelmisel aastal esitas meile töövõime hindamise taotluse veidi üle 5000 esmakordse pöörduja, siis tänavu ootame üle 50 000 püsiva töövõimetusega inimese töötukassasse uuele hindamisele. Korduvekspertiisi tähtajal töötukassasse pöördumine on väga oluline ja kindlustab inimesele sujuva ülemineku ühest süsteemist teise,“ lisas Paavel. Töövõime hindamiseks on vaja, et inimese enda hinnangut oma tervisele ja tegevusvõimele kinnitaksid terviseandmed. Õigeks ja võimalikult kiireks hindamiseks on vaja, et inimene oleks kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist käinud oma terviseprobleemidega pere-, eri- või töötervishoiuarsti juures ning teinud vajalikud uuringud ja analüüsid. Senise kogemuse põhjal on töövõime hindamine osutunud keeruliseks ja võtnud aega ka juhtudel, kui raviarst ei ole inimese probleemide kohta kas üldse või piisavalt andmeid tervise infosüsteemi kandnud. „Meie palve arstidele on, et tervise infosüsteemis kajastuksid olulised andmed inimese terviseseisundi ja ravi kohta,“ sõnas Paavel. Töövõime hindamise taotluse saab esitada töötukassa maakondlikus esinduses kohapeal, saata täidetud taotluse posti või e-postiga või esitada taotluse töötukassa portaali iseteeninduses http://www.tootukassa.ee. Töövõimetoetuse taotluse saab esitada koos töövõime hindamise taotlusega. Puuet tuvastab ka edaspidi sotsiaalkindlustusamet. Töövõime hindamist ja puude tuvastamist võib taotleda koos. Sellisel juhul saab ühistaotluse esitada kas töötukassasse või sotsiaalkindlustusametisse. Samal ajal saab esitada taotluse ka töövõimetoetuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks. Töövõime osas teeb otsuse töötukassa, puude raskusastme tuvastab sotsiaalkindlustusamet. Lisainfo https://www.tootukassa.ee/toovoimereform