Reisiblogi: Egiptuse lood 1

1. päev, 3.11.2016

Panin kirja meie Egiptuse reisimuljed. Kuidas küll aeg lendab. Olin nende kirjutamise ajal pikalt elunautinud ja kõike muud teinud aga siiski tahaks midagi lugejatega jagada. Eriti veel nüüd, kui selle aasta puhkuseplaanid on tehtud ja uued sihtkohad ootamas. Järge on veel ootamas enne seda reisi toimunuv Veneetsia ja Sveitsi reisijutud aga ma luban, et millalgi need tulevad. Koos piltidega, mida on palju aga üritan siis parimad palad välja pakkuda.

   

Egiptuse reis sai alguse novembris, Türgis toimunud rahutuste ja rünnakute tõttu sai tühistatud see reis ja valitud ajalooline Egiptuse reis. Kuigi palju seda mõtet heaks ei kiitnud aga kui minna, siis tuleb minna vastu seiklustele, broneerides reisi reisifirma kaudu ja lubasin kodustele, et hullumeelsusi ei tee ja plussiks oli see, et meil oli kaasas oma isiklik turvamees. Tagasiulatuvalt võin öelda, et reis oli põnev, olime hoitud ja turvatud ja tahaks kindlasti tagasi minna Punase mere äärde puhkama ja nii pikendama oma suve ja turgutama tervist novembrikuus.

Siis kui Arko mind autoga 3. novembri varahommikul Tallinna lennujaama viis, hääd lendu siis kõigile soovis, siis olime reisiks valmis. Eelmistel päevadel sai mitmed ettevalmistused tehtud, suvekleidid ja päevitusriided kohvrisse topitud, raha vahetatud, ravimeid kaas varutud jne. Selline külm, tuuline ja lumine ilm pani lausa unistama ja igatsema sooja päikest, palme ja  Punast merd. Lennujaamas sujus kõik hästi, kohvrid ära antud ja juba me ootasime, et saaks juba lennata. Lend Egiptusesse kestis üle 4 tunni. Lendu tõusmine ja maandumine sujus mõnusalt, vaatasime pilvi, päikesetõusu, mägesid ja merd.  Hurghada lennujaamas oli  suhteliselt vähe rahvast,  liikusime nii nagu Merle meile rääkinud oli, läbisime passikontrolli ja enne seda täitsime maale tuleku kaardi, ostsime viisa ja vaatasime sinist taevast lennujaama ees, tegime pilti ja kohal me olime. TEZ Touri mees juhatas meid kollasesse bussi ning peale pikka ootamist selgus ka põhjus, milleks oli hallipassiga mees. Meie puhkamiseks oli tuba AMC Resort Hotellis. Saime toa 1. korrusele, mis tegelikkuses osutus 3. korruseks. Tuba koosnes suurest elutoast ja magamistoast, kuhu seadsid ennast sisse abielupaar. Ronisime kohe vannituppa ja rõdule. Meile meeldis ning juba me mere äärde jalutasime ja rannamõnusid nautisime. Ikka kohe Punasesse merre, mis oli tegelikult sinine. Elu on ikka mõnus ja ilus.

Lõunasöök ja õhtusöök olid hotellis ja peale seda oli showtime. Nii igal õhtul hotellis  ja peale seda oli disko. Erinevatel õhtutel olid erinevad esinejad; olid aafrika tantsud, hiphop, break, kõhutantsijad, seelikukeerutajad ja palju muud huvitavat. Tantsisime ka mõned tantsud ja läksime magama. Hotellis oli kirev seltskond ja  alguses oli rahvast vähem, kuid järgnevatel päevadel lisandus veel erinevaid rahvaid, oli palju hiinlasi, vist 10 bussitäit, ukrainlaseid, venelasi.  Toit oli normaalne aga meie jaoks veidi erinev. Kuna Egiptuses on praegu talv, siis oli puuvilju vähem. Lootsime, et järgmistel päevadel jõuame ka turule… Magama minnes tabas mind üllatus kõva voodi näol, tegin siis peas patjade ja tekkide näol oma elamise mugavamaks. Öösel toimus sääskede rünnak ja see oli ikka vastik pinin. 

KUTSE: Bosnia ja Hertsogoviina kultuuriõhtule 1.03.17

Kuva kirjas sisalduvad pildidPeida kirjas sisalduvad pildid | Kuva alati selle saatja kirjades sisalduvad pildid

 

Edastan kutse Bosnia ja Hertsegoviina kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi 1. märtsil kell 16:00 Bosnia ja Hertsegoviina kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Bosnia ja Hertsegoviina kultuuriõhtut on läbi viimas välisvabatahtlik Amar Hamzic, kes tegutseb Tallinna Mustamäe Noortekeskuses. Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde. Kutset võib julgelt jagada oma võrgustikus! Vabatahtlike tegevusi Eestis toetab toetab SA Archimedes noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Hea teada: Kuhu sotsiaalteenuste saamiseks pöörduda?

Selline artikkel ja arvamus sotsiaalteenuste ja toetuste ning koostöö kohta. Soovitan lugeda artiklit ja raamatut. Kõik muutub kiiresti ja esmane abisaamise võimalus peakski algama oma elukohajärgse linna, valla või linnaosa sotsiaaltöötaja poole pöördumisest.  Kui lapsele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, siis on plaanis kirjas ka kontaktisik ehk sotsiaaltöötaja, kes oskab juhendada rehabilitatsiooniteenuste ja tegevuskavas soovitatud teenuste kasutamist. Aga võib ka pöörduda sotsiaalteenuse osutajate,  kogemusnõustajate või sotsiaaltöötaja poole. Sotsiaalkindlustusamet oskab ka nõustada puuetega inimesi. Õpetajate lehe artikkel on leitav siit (LINK). 
Käsiraamatut "Teekond erilise lapse kõrval" saab Internetis lugeda siit (LINK)

Uus käsiraamat aitab puudega lapse vanemat seaduste ja teenuste rägastikus orienteeruda
10. veebr. 2017 Tiina Vapper toimetaja

Eesti puuetega inimeste koda andis aasta alguses välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval”, mis annab ülevaate sotsiaal- ja haridussüsteemi võimalustest erivajadustega laste ja nende vanemate toetamisel, samuti infot selle kohta, kuhu pöörduda ja millisele abile loota. Trükitud 1000 eksemplari on praeguseks otsas.

Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku sotsiaaltöötaja ja 17-aastase sügava puudega Downi sündroomiga tütre ema Marika Lass leiab, et sellist käsiraamatut vajab iga pere, kus kasvab puudega laps. Temal omal ajal sellist teatmikku käepärast polnud. „Kui jätta välja emotsionaalne pool, ongi olnud kõige raskem aru saada, kuhu teenuste saamiseks pöörduda ning mida ja millal teha. Mind paneb imestama, miks on nii, et kui pangakaart aegub või oleme mõne arve maksmata unustanud, võetakse meiega kohe ühendust. Seda, et on aeg lapse rehabilitatsiooniplaani või puudega seotud pabereid uuendada, meelde ei tuletata, ehkki andmed selle kohta on asutustes olemas.” Marika Lassi sõnul pole 17 aasta jooksul kordagi juhtunud, et keegi helistaks ja küsiks, kuidas tütrel läheb või milliseid tugiteenuseid ta vajab. „Määravaks saab, kui tugev ja teadlik on lapsevanem ja mida ta nõuda oskab. Kui perre sünnib puudega laps, võtab vanematelt tohutult aega ja energiat selle teadmisega hakkama saamine, mistõttu pere vajab enda kõrvale juhtumikorraldajat, kes nende probleemidesse süveneks ja kellega tekiks inimlik kontakt,” leiab Marika Lass.

Teenuseid ei ole piisavalt
Tema tütar vajas logopeedi, füsioterapeudi, tegevusterapeudi teenust. Väiksena ka palju massaaži, kuna lihastoonus oli äärmiselt madal, ja ujumist. On tulnud ette ka seda, et ehkki osa lapsele ette nähtud teenuste summast oli veel kasutamata, öeldi rehabilitatsiooniasutusest, et selleks aastaks on neil raha otsas. Ka ei olnud ema arvates kõiki teenuseid, näiteks logopeedi tunde, lapse jaoks piisavalt. Pere ostis neid juurde hinnaga 20 eurot tund, mis pole enamikule peredest jõukohane. „Perede suutlikkus ja võimekus on tohutult erinev ja iga laps peab saama vajalikke teenuseid just sellises mahus, mis teda aitab,” rõhutab Marika Lass. Praegu oleneb tema arvates liiga palju pere võimalustest, elukorraldusest, transpordi olemasolust, töögraafikust, sellest, kui suur on tugivõrgustik. Nende perel on õnnestunud korraldada nii, et kõik teenused, mida tütrel vaja, on ta saanud ja rohkemgi veel. Sügava puudega lapsele ette nähtud toetussumma – 80 eurot 55 senti kuus – kulus peamiselt transpordile, sest teda tuli igale poole autoga viia. Praegu saab neiu tegevus- ja muusikateraapiat ning pere kasutab ka lapsehoiuteenust, mida paar viimast aastat on rahastatud Euroopa toetusfondist ning millest on olnud väga suur abi. Emal on mure, et ehkki tütrel on jäänud veel kaks lisa-aastat põhikoolis käia, kaob tal maikuus seadusest tulenevalt õigus lapsehoiuteenusele, sest ta saab 18-aastaseks. „Kas poleks mõistlik, et see teenus kestaks nii kaua, kuni laps õpib?” küsib Marika Lass.

Puudus on spetsialistidest
Rõuge valla lastekaitsespetsialisti Merle Piiskopi sõnul on raske ja sügava puudega lastel ja noortel lihtsam teenuseid saada, sest riigi abi on suurem. Lastel, kellele on määratud keskmine puue, on see keerulisem, nad sõltuvad rohkem valla võimalustest. „Meie vallas on nii lasteaias kui ka koolis õnneks logopeed ja nad teevad suurepärast tööd. Koolis töötab eripedagoog, kes nõustab ka lasteaeda. Mõned lapsed käivad teise valla koolis, kus on samuti spetsialistid ametis. Osa teenuseid on projektipõhised. Pakume koostöös Otepää rehabilitatsioonikeskusega tugiisiku teenust seitsmele raske ja sügava puudega lapsele ja noorele, kes seda vajavad. Rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud teenuseid kohapeal ei ole ja neid käiakse saamas Võrus, aga ka Tartus ja Põlvas, sel juhul oleme sõidu kompenseerinud.”
Spetsialiste oleks Merle Piiskopi sõnul maakonda hädasti juurde vaja. „Rohkem võiks olla tegevusterapeute, neid on kogu Eestis, eriti pisemates maakondades väga vähe. Järjekorrad psühholoogi ja psühhiaatri juurde on väga pikad. Ka koolis pole psühholoogi, kuigi oleks väga vaja. Kui tekib kriisiolukord, et laps ei taha enam koolis käia ja pääseb spetsialisti juurde alles kahe-kolme kuu pärast, mida siis niikaua teha?
Et 2200 elanikuga Rõuge vald on väike omavalitsus, hoiab lastekaitsetöötaja asjadel ka ise silma peal ning tuletab meelde, kui kellelgi hakkab rehabilitatsiooniplaan läbi saama ja on aeg uut taotleda. Samuti ollakse kogukonnas hea meelega nõus üksteisega oma kogemusi jagama.

Liiga jäik andmekaitseseadus
Jõgeva valla sotsiaaltöö peaspetsialist Luule Palmiste, kes ühtlasi on Jõgeva puuetega inimeste koja juhatuse esimees, usub, et ilmunud käsiraamat on vanematele kindlasti abiks. Ta tõdeb, et sotsiaalvaldkonnas on teinekord keeruline orienteeruda isegi spetsialistil, sest seadused muutuvad kiiresti. Kuna abivajaja on tihti inimene, kes infot ei valda, kuid ei julge ega oska abi otsida või häbeneb lapse puuet, aitavad sotsiaaltöötajad ja lastekaitse spetsialistid vanematel taotlusi kirjutada, dokumente täita ning vajalikke teenuseid korraldada. Kui on vaja valida lapsele sobiv õppevorm, suunatakse lapsevanem Rajaleidja keskusesse ning kool või lasteaed annavad kaasa vajalikud lisadokumendid.
Luule Palmiste sõnul piirab tööd liiga jäik andmekaitseseadus. „Näiteks kaks aastat tagasi saime teada vallas elavast kümnest uuest puudega lapsest (pered on vahetanud elukohta, kellelegi on esmakordselt määratud puude raskusaste), kelle vanemad ei olnud omavalitsuse poole pöördunud. Andmed saime sotsiaalkindlustusametist korduvate taotluste esitamisel seadusandlusele tuginedes, sest programmi STAR ja valla sotsiaalosakonna andmed ei ühtinud. Tuleb tunnistada, et süsteem valdkonnaüleselt ei toimi. Dokumentatsiooni tuleks vähendada ja ühtlustada, liiga palju on pabereid ja abivajadus jääb nende varju.”
Suurimaks omavalitsuste ees seisvaks probleemiks peab Luule Palmiste sotsiaalteenuste pakkujate nappust, eriti maapiirkonnas. „Hajaasustus muudab selle veel raskemaks, samuti üsna kõrged nõudmised teenuse osutajatele. Näiteks on omavalitsustel kohustus pakkuda tugiisiku teenust, kusjuures tugiisik peab olema läbinud 160 tundi koolitusi. Riik tugiisikuid ei koolita, kunagi saime neid ette valmistada Dharma projektide kaudu, aga kõigist koolitusel käinutest tugiisikut ei saanud. Samuti on probleem sotsiaaltransporditeenuste pakkumisega. Oleme vallas siiski leidnud võimaluse nii puudega lapsele kui ka piiratud toevõimega täisealisele neid teenuseid pakkuda.”

Dubleerimist on palju
Põlva valla sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma tõdeb, et kuna infot on palju, kuid laste puuded ja vajadused väga erinevad, ongi vanematel kõige raskem enda jaoks vajalik info üles leida. „Valla spetsialist helistab sageli ise lapsevanematele, et meil on üks või teine toetus, astuge läbi, täitke avaldus. Või tuletab meelde, et hooldajatoetuse tähtaeg on möödas, tulge ja pikendage. Kuna teenuseid saab taotleda eri kohtadest, soovitan peredel vallavalitsusest läbi astuda, kodulehelt ei pruugi kõigele vastust leida. Oleme aidanud peredel ka abivahendite omaosalust katta, näiteks ühele kuulmispuudega tublile lapsele, kes kodust kaugemale õppima läks, oli vaja spetsiaalset äratuskella.”
Helen Metsma sõnul seab väikeses kohas piiranguid teenuste osutamisele ühelt poolt raha ja teisalt inimressurss. „Spetsialisti leida on oluliselt keerulisem kui suures kohas. Kui siin on ametis üksainus psühholoog, ei pruugi ta igale abivajajale sobida ja talle ei soovita oma probleemist rääkida. Selline asi mängib väikses kogukonnas suurt rolli.”
Lisaks toob Helen Metsma välja, et haridusliku erivajaduse ja rehabilitatsioonivajaduse hindamisel on palju dubleerimist. „Pere peab käima, selgitama ja tõestama eri kohtades sisuliselt üht ja sama asja, seda tuleks muuta.”
 
Käsiraamatuga „Teekond erilise lapse kõrval” saab tutvuda siin:http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2017/01/Teekond-erilise-lapse-korval.pdf
 

---

KOMMENTAAR

Kuidas muuta asjaajamine lihtsamaks ja teenuste osutamine paindlikumaks?

Signe Riisalo, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna laste ­hoolekandepoliitika juht:
Protsess on pikk ja keeruline, sest süsteemid on üles ehitatud üksteisest lahus. Esiteks räägime sotsiaalhoolekandest, mis puudutab puude tuvastamist ja selle raskusastme määramist; rehabilitatsiooniplaani tegemist ja rehabilitatsiooniteenuse osutamist ning seadusega ette nähtud toetuste maksmist. Täiendavalt on sellele lisandunud kohaliku omavalitsuse korraldatav abi lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuste osutamiseks raske ja sügava puudega lapsele, mida rahastatakse lisaks kohalikule omavalitsusele Euroopa sotsiaalfondist 36 miljoni euro ulatuses. Teine on tervishoiusüsteem, mis hõlmab tervishoiuteenuseid ja ravikindlustust. Ja kolmas haridussüsteem, mis hakkab pihta lasteaiast ja jätkub koos vajalike tugiteenustega üld- või kutsehariduses.
Nende süsteemide ühitamine on riigi jaoks äärmiselt suur väljakutse. Teame, et kõik teenused peaksid olema valdkonnaüleselt integreeritud ja neid tuleks pakkuda seal, kus laps elab ning lasteaias ja koolis käib. Selle poole me ka püüdleme. Praegu püüamegi koos tervishoiu- ja haridus­spetsialistidega selgitada välja eri valdkondade esmatasandi teenused ja mõelda välja skeemi, kuidas neid kõige paremini esmatasandil lapse ja pereni viia. See ei ole lihtne ülesanne.
Puuetega laste arv kasvab igal aastal. Üha rohkem puudega laste vanemaid on teadlikud teenuste olemasolust ja huvitatud nende saamisest. Kuna puude määramine annab õiguse riigi toetusele ja riigi rahastatavatele rehabilitatsiooniteenustele, on juhtunud see, et sageli maksame kinni kulud ka neile lastele, kellele ei peaks, samas ei jätku ressurssi keerulisemate laste ja nende perede aitamiseks piisavas mahus.
Mis tahes teenuse pakkumisel on Eestis probleemiks inimeste vähesus, kes ühe või teise teenuse osutajaks sobivad ja soovivad seda tööd teha. Aasta alguses jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mis viis lapsehoiuteenuse osutaja standardi madalamaks, lubades ka keskharidusega inimestel seaduses sätestatud tingimustel teenust osutada. See on vajalik, et tööturul oleks võimalik neid inimesi leida.
Olen nõus, et dokumente on liiga palju ning eri valdkondade teenuseid saaks ja tuleks integreerida ning protsessi lihtsustada. Hariduslikku erivajadust ja rehabilitatsioonivajadust hindavad praegu eri komisjonid, mõistlik on nende tegevus liita, et muuta asjaajamine lapsele ja perele mugavamaks ja samas hoida kokku administreerimise kulusid. See kõik eeldab hinnanguliselt ligi kümne seaduse põhjalikku muutmist, milleks on tarvis osapoolte kokkuleppeid, aga ka sihtgrupi valmisolekut. Ühest küljest valitseb praegu rahulolematus ebamugava ja töömahuka asjaajamisega. Teistpidi ei oldaks ilmselt rahul ka sellega, kui kaotaksime ära praegused puuetega lastele makstavad universaalsed toetused ja asendaksime need vajaduspõhiste integreeritud esmatasandi teenustega või ka vajaduspõhiste toetustega. Samal ajal näitavad kõik ­uuringud, et pered ei vaja lapse igas arenguetapis niivõrd igakuist rahatoetust kui just teenuseid.

UUS! Madalapalgaliste töötajate toetus 2017. aastal

Hea teada, et juba sel aastal saab seda madalapalgaliste toetust kasutada. Esmalt on vaja esitada 2016.a tuludeklaratsioon ja peale seda pakub Maksuameti leht võimalust madalapalgalise töötajate toetuse taotlemiseks aga selleks peab silmas pidama nõudeid ja esitama avalduse. Link uudisele avaneb (siit).

Madalapalgaliste töötajate toetus 2017. aastal

Madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse on kord aastas makstav toetus, mille eesmärk on täistööajaga töötava madalapalgalise töötaja sissetuleku suurendamine. Töötajal tekib õigus saada tulumaksu tagasimakse, mille täpne summa arvutatakse välja töötaja tuludeklaratsiooni andmete alusel.

Tingimused toetuse taotlemiseks
Toetuse taotlemine
Taotluse esitamine
Toetuse arvutamine
Toetuse arvutuskäik
Taotluse esitamise tähtaja ennistamine
Toetuse maksmine
Toetuse tagasinõudmine
Tähtajad

Tingimused toetuse taotlemiseks jne lingid avanevad eelpool nimetatud linkide alt.

Kõik taotlemise tingimused peavad olema täidetud 2016. aastal vähemalt kuuel kalendrikuul.

Seega taotlemisel kontrollitakse, kas isik oli 2016. aastal vähemalt kuuel kalendrikuul:

1. Eesti resident,
    
2. vähemalt 18-aastane,
    
3. vähemalt ühe töölepingu alusel töötanud või olnud teenistussuhtes ning töötamine ei olnud peatatud,
    
4. vähemalt ühe tööandja juures töötanud täistööajaga või mitme tööandja juures töötanud kokku täistööajaga. Täistööaja tingimus ei kehti töövõimetuspensionäridele ega vähenenud töövõimega isikutele.
   
   Madalapalgalise töötaja toetuse saamisel ei kohaldata täistööaja nõuet kõigile töövõimetuspensionäridele ega vähenenud töövõimega isikutele. Töötaja ega tööandja ei pea Maksu- ja Tolliametit oma töövõimetuspensionist ega vähenenud töövõimest teatama, sest Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa edastavad Maksu- ja Tolliametile vajalikud andmed ise jooksva aasta veebruari alguses. Pärast seda kuvatakse e-maksuametis/e-tollis kõigile töövõimetuspensionäridele ja vähenenud töövõimega isikutele, et täistööaja tingimus on täidetud.

Toetust saab taotleda, kui töötaja aastane tulu jääb alla 7817 euro.

Tähtajad 

2016. aasta novembri algus	E-maksuametis/e-tollis on võimalik kontrollida, kas taotlemise tingimused (v.a tulu tingimus) on 2016. aastal täidetud
15. veebruar 2017	Algab tagasimakse taotluste vastu võtmine e-maksuametis/e-tollis ja teenindusbüroodes
31. märts 2017	Tagasimakse taotluste esitamise tähtaeg
2017. aasta mai	Tagasimakse kandmine pangakontole

Uut tuludeklaratsiooni täitmisest 2016.a kohta

Selline uudis sai jagatud minu poolt FBs ja see oli väärt mõte, sest nii saan seda ka oma blogis jagada. Ega see internetis vanade ja vajalike uudisenuppude otsimine nii lihte olegi.  Heameel seda teiega jagada. Tänasest (8-10.02.2017) saab 3 päeva vaadata ja siis 15.02.2017 saab juba esitada.  Uudise link avaneb (siit).
Maksuametisse saab siseneda siit (LINK). Seal on eraldi info madalapalgaliste jaoks taotluse esitamisest enne 2016. tuludeklaratsiooni esitamist. Raha saab tagasi esitatud taotluse alusel. Loe rohkem siit (LINK).  
Ja kuna meil on kodulaen pangast, siis nt mul Swedpankis oli eraldi link tuludeklaratsioon vaata (siit) ja sinna tuli linnuke ette teha ja siis kantakse intressi maksed kohe edasi tuludeklaratsioonile ja kuna meil on 2 pangalaenu tagasi maksjat, siis jagatakse makstud intressid 50% mulle ja 50% Arkole.  

Ülevaade: olulised muutused selle aasta tuludeklaratsiooni reeglites

2.02.2017 7:37

Rubriik: Majandus

Suured maksumuudatused ootavad meid ees alles 2019. aastal. Siiski on aga juba sel aastal mitmeid olulisi muutusi, mida maksude deklareerimisel tähele panna. Pisut on täienenud e-maksuamet, kuhu on nüüd võimalik kanda tuluandmeid ka mõnelt jagamismajandusega seotud platvormilt.

Maksu- ja tolliamet aitas ERR.ee-l kokku panna oluliste muudatuste nimekirja, mis aitab sel aastal oma rahaasju joonel hoida ja kõik summad õigesti deklareerida. Nagu tavaliselt, tuleks 8.-10. veebruarini tuludeklaratsiooni eelvaade üle vaadata. "Kui midagi on puudu, tuleks võtta andmete esitajatega ühendust. Nagu ikka, oleme toeks nii telefonidel kui meilitsi ja foorumis," sõnas MTA esindaja Rainer Laurits.
Esimesed muudatused puudutavad juhilubade tegemist ja huvihariduse kulusid. Enam ei ole võimalik maha arvata mootorratta ja –sõiduki (A- ja B-kategooria) juhilubade koolituskulusid.
Ka huvihariduse kulude tuludest mahaarvestamine on piiratud, seda täisealistele. See tähendab, et tuludest saab maha arvestada vaid alaealiste huviharidusele tehtud kulutused. Sellega seoses ei esita koolitusteenust pakkuvad ettevõtted seda infot enam inimese eeltäidetud deklaratsioonil. 

Osad Eestis tegutsevad jagamismajanduse platvormid on nüüd seotud ka e-maksuameti ja e-tolliametiga, need on Uber, Taxify, Autolevi ja Estateguru. Neilt platvormilt on võimalik otse aasta tuluandmed e-MTA-sse saata ning need automaatselt tuludeklaratsiooni vastavasse lahtrisse kanda.

MTA teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul on selle nn mugavusteenuse kasutamine vabatahtlik. Andmeid saab edastada 15. veebruarist. Teenuse kasutamiseks peab inimene andma platvormile nõusoleku tuluandmete edastamiseks. Eeltäitmist soovinud inimeste andmed saadeti MTA-le 1. veebruariks.
Oluline on tähele panna ka üüritulude deklareerimisega seotud muudatust. Kui siiani maksustati tulumaksuga kogu üürileandja poolt deklareeritud üüritulu, siis nüüd maksustatakse eluruumi väljaüürimisest saadud tulust 80 protsenti. Meelde tuletatakse sedagi, et eluasemelaenu intressid tuleb ise internetipangast deklaratsioonile saata.

 

Viimaks, tuludeklaratsioon tuleb esitada ka kõigil neil, kes soovivad taotleda sel aastal esmakordselt makstavat madalapalgaliste töötajate toetust. See tähendab, et sel aastal makstav madalapalgalise töötaja tulumaksu tagasimakse võib puudutada ka neid möödunud aasta jooksul vähemalt kuus kuud täiskohaga töötanud ja alla 7817 euro tulu saanud inimesi, kes tavaliselt tuludeklaratsiooni esitama ei ole pidanud.
Madalapalgalise tagasimakse saamise eelduseks on tuludeklaratsiooni esitamine ja seejärel saab inimene, kellel on tagasimakseks õigus, teha taotluse e-maksuametis/e-tollis.
"Seetõttu palume kindlasti vaadata esmalt e-maksuametis/e-tollis, kas täidate toetuse saamise tingimused (välja arvatud tulu)," märkis Laurits. Kui tingimused on täidetud ja arvutuste järgi jääb aastane tulu alla 7817 euro, siis saate e-maksuametis/e-tollis tuludeklaratsiooni esitamise järel kohe taotleda ka madalapalgalise tulumaksutagastust.

Annetuste maksuvabastuse täiendavat piirangut ei ole

Annetuste maksuvaba piirmäär. Kui 2015. aastal rakendati annetuste korral täiendavat piirangut kuni 5% tuludest, siis 2016. aasta annetustel piirangut enam ei ole.

Eluruumi üüritulud lähevad maksustamisele 80% ulatuses

2015. aastal maksustati kogu saadud üüritulu, mullust üüritulu maksustatakse 80% ulatuses.

Kõiki juhilubadele kulunud koolituskulusid ei saa tuludest maha arvestada

Kui 2015. sai kõik mootorsõidukijuhi koolitused tuludest maha arvata, siis 2016. aastal saab seda teha alates C-kategooriast. Ehk koolituskuluna ei käsitleta AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. 

18-aastased ja vanemad ei saa tuludest maha arvestada huvihariduse kulusid

Sarnaselt mootorsõidukikoolitusega sai eelmise tuludeklaratsiooni tegemise ajal ka huvihariduse kulud tuludest maha arvestada. Sel aastal aga võib seda teha kuni 17-aastaste kuludega. Täisealiste puhul see enam ei kehti.

Allikas MTA

Silmaarsti nõuanne: Meie silmad eluaastate peeglis

Panen siia blogisse lugemiseks artikli, mis on ilmunud ajalehes Elukaar, jaanuar 2017 nr. 01 (191) lk 3 rubriigis arsti nõuanne.
Meie silmad eluaastate peeglis
Oh, kui palju ilusat ja rõõmsat oleme elu jooksul oma silmadega näinud! Aitäh neile. Koos eluaastatega omandame kogemusi ja elutarkust, kuid kahjuks hakkab paralleelselt kahanema meie organismi elujõud, meie organite funktsionaalne töövõime. Sellega peame paratamatult arvestama, seda tuleks ennast analüüsides püüda märgata ning võimalusel midagi oma organismi heaks ära teha, teda aidata. Et ligemale 80 % meid ümbritsevast maailmast jõuab meie teadvusesse silmade kaudu, siis hakkab igasugune ebamugavus silmades ja halvenenud nägemine meid kohe häirima. Ehk saan teid natuke aidata.
Kõigepealt – Silmade väsimine
Silmade väsimist kipume peaaegu alati ignoreerima. Kui jooksmise-käimise järel on loomulik, et tahame pisut pikali visata, puhata, siis silmade väsimise puhul ei saa ju kuidagi leheartikli lugemist pooleli jätta või telesaadet põneval kohal välja lülitada! Tegelikult on igasugune väsimus organismi enesekaitse. Hoia mind või ma jään haigeks ja lõpetan igasuguse tegevuse! Niisiis kontrollige ennast ja jääge silmade pingutamisel mõõdukuse piiridesse. Ütleksin veel, et võimalusel tuleks luua oma silmadele läbimõeldud optimaalsed nn töötingimused: võimalikult hea, mitte otse silma langev valgus, eriti pikali lugemisel, pea ja kaela asendi vahelduv muutmine (verevarustuse parandamiseks) ning õigete prillide olemasolu. Tegelikult pole üle 65 aasta vanustel inimestel sageli põhjust prille süüdistada, sest silmade akommodatsioonivõime (valgustmurdev fokusseeriv võime) enam ei muutu.
Silmade hõõrumine, purutunne silmades
Nagu tuhat liivatera oleks silmades! Küllap tuleb see tunne tuttav ette! Kuiv silm – nii nimetavad seda järjest sagedamini esinevat fenomeni meedikud. Põhjus on selles, et silmas puudub või ei jätku tundlikku sarv- ja sidekesta kaitsvat pisarkihti, mis normaalselt katab õhukese kilena kogu silmamuna, hoiab ta niiskena ja kaitseb igasuguste põletike eest. Veel varustavad pisarad silma hapniku ja toitainetega, ühtaegu silma ka puhastades. Kiirete silmapilgutustega uhutakse silma pinnalt minema kõik tülikad pisipurud ja kahjulikud ained. Väga tugeva silmade pinge korral (arvuti, teler jm) tekivad silma niisutavas pisarkihis häired. Kuidas end aidata? Püüdke ruumides hoida õhk ettenähtud niiskuse piirides. Et pisarkihti uuendada, pilgutage võimalikult sageli silmi. Ärge vaadake teksti liiga üksisilmi, siis pilguvad silmad vähem. Saatke silmade libisemist üle loetava teksti peapöördega. Ärge töötage arvutis kontaktläätsedega – silmad kuivavad siis veel enam. Mõnikord võivad kuivi silmi põhjustada ka medikamendid. Kui ise abi ei saa, pöörduge silmaarsti poole.
Asi muutub tõsisemaks, kui hakkavad tekkima nägemishäired, mille põhjuseks võivad olla tõsisemad silmahaigused. Kui tunnete, et asi nägemisega pole päris õige, soovitan alustada järgmisest enesekontrolli võttest. Istuge rahulikult toolil ja vaadake kas ühte punkti seinal või mingile esemele otse enda ees – nii, et silm ei liiguks. Sulgege paberilehe või peopesaga üks silm ja vaadake, siis sulgege teine silm ja vaadake samasse kohta. Kui silmad näevad erinevalt, võib tõenäoliselt olla tegu mingi silmade poolt esile kutsutud nägemishäirega. Kui aga näiteks virvendused või udu on mõlema silma ees ühesugune, võib tegemist olla mõne üldorganismi verevarustuse või muu häirega. Silmade erineva nägemise korral (katsetage hoolikalt mitu korda) tuleks tingimata silmaarstiga nõu pidada. Muudel juhtudel aga (näiteks virvendus mõlema silma ees) perearstiga.
Tahmalont ühe silma ees
Seda märgatakse küllaltki konkreetse suurema või väiksema segava detailina silma ees. Tüüpiline on, et ta liigub silma liigutamisel hõljudes kaasa. Kui „lont“ silma eest ära liigub, näeb silm paremini. Tegemist on klaaskehasisese verevalandiga, mida märgatakse tavaliselt hommikul ärgates. Põhjus: arterioskleroos ja kõrgvererõhutõbi vanematel, suhkrutõbi ja närvikesta rebendid noorematel. Ülepeakaela arsti juurde pole tarvis tõtata – klaaskehasisese verevalandi vastu pole kohe aitavat esmaabi olemas. Tulge järgmisele arsti vastuvõtule, kus teid hoolega kontrollitakse ja verevalandi põhjus tuvastatakse. Kui „lont“ ravi järel täielikult ei kao, tuleb sellega harjuda,
Ühtlane hall udu
Ühe või mõlema silma ees viitab silmaläätsede ealisele hägunemisele e katarakti või rahvakeeli hallkae algusele. Ise peegli ees silma vaadates pole midagi märgata, kaugelearenenud juhtudel võib pupill tunduda pisut hallikana. Veresoonteta silmaläätsedes, mis asuvad otse silmatera taga ning mille ülesanne on meie nägemine teravaks muuta, toimub väga intensiivne ainevahetus. Läätseke läheb halliks (nagu juuksedki!), skleroseerub ega lase enam valgusel pääseda silma sisemusse. Tuhmunud silmalääts ongi vanaduskae. See ei põhjusta kunagi mingeid valusid ega põletikke. Õnneks saab tänapäeval arstile keerulise, haigele aga hästi talutava ambulatoorse operatsiooniga nägemist 100% taastada. Vanaduskae operatsioon on üks tänuväärsemaid meditsiinis, see lõikus on rõõm haigele ja arstile.
Vaatevälja muutused
Silmade enesekontrolli teostades tuleks tähelepanu pöörata, kui „laialt“ silm näeb – nii ülevalt, alt kui ka külgedelt. Kontrollige sõrmi silma ees liigutades. Näiteks võite märgata, et üks silm näeb nina poolt vähem kui teine. Sel puhul võib tegu olla glaukoomi e rohelise kae algstaadiumiga. Kahe silmaga koos vaadates vaatevälja muutusi peaaegu ei märgata. Vaatevälja muutuse põhjused teeb kindlaks silmaarst.
Võrkkesta tsentraalne degeneratsioon
Haiguse algus on tavaliselt selline, et vanem inimene hakkab ühel päeval märkama sirgete joonte kõverdumist, kontuuride hägustumist. Esemetel on nagu jõnksud sees. Eriti kontrastselt ilmneb see lugemisel: just seda tähte, mida tahetakse vaadata, ei näe. Ent silmad ei valuta ega ole väliselt muutunud. Silmapõhja keskosas kollatähnis toimub kõige täpsem ja peenem nägemine. Ka veresooned ise on väga peened. Nende lõpposas algabki hapnikuvarustuse vähenemine ja närvirakkude funktsiooni kadu. Enne tekivad muutused ühes silmas, mõne aja möödudes tavaliselt ka teises. Ravi teenib heal juhul protsessi peatamise või tema kulu aeglustamise eesmärki. Et degeneratiivsed muutused on põhiliselt ealised, on ka raviefekt tagasihoidlik. Ravimetoodikat täiustatakse kogu maailmas. Haigete suurim hirm ja mure on täielik pimedaks jäämine. Seda ärge kartke, päris pimedaks ei jää te selle haigusega kunagi. Rahulikult ja mõistuspäraselt tuleb vastavalt olemasolevatele nägemisvõimalustele edasi elada. Igavesti nooreks ja terveks ei jää ju meist keegi!

Ingeborg TROFIMO VA, silmaarst