3. veebruar 2017

Silmaarsti nõuanne: Meie silmad eluaastate peeglis

Panen siia blogisse lugemiseks artikli, mis on ilmunud ajalehes Elukaar, jaanuar 2017 nr. 01 (191) lk 3 rubriigis arsti nõuanne.
Meie silmad eluaastate peeglis
Oh, kui palju ilusat ja rõõmsat oleme elu jooksul oma silmadega näinud! Aitäh neile. Koos eluaastatega omandame kogemusi ja elutarkust, kuid kahjuks hakkab paralleelselt kahanema meie organismi elujõud, meie organite funktsionaalne töövõime. Sellega peame paratamatult arvestama, seda tuleks ennast analüüsides püüda märgata ning võimalusel midagi oma organismi heaks ära teha, teda aidata. Et ligemale 80 % meid ümbritsevast maailmast jõuab meie teadvusesse silmade kaudu, siis hakkab igasugune ebamugavus silmades ja halvenenud nägemine meid kohe häirima. Ehk saan teid natuke aidata.
Kõigepealt – Silmade väsimine
Silmade väsimist kipume peaaegu alati ignoreerima. Kui jooksmise-käimise järel on loomulik, et tahame pisut pikali visata, puhata, siis silmade väsimise puhul ei saa ju kuidagi leheartikli lugemist pooleli jätta või telesaadet põneval kohal välja lülitada! Tegelikult on igasugune väsimus organismi enesekaitse. Hoia mind või ma jään haigeks ja lõpetan igasuguse tegevuse! Niisiis kontrollige ennast ja jääge silmade pingutamisel mõõdukuse piiridesse. Ütleksin veel, et võimalusel tuleks luua oma silmadele läbimõeldud optimaalsed nn töötingimused: võimalikult hea, mitte otse silma langev valgus, eriti pikali lugemisel, pea ja kaela asendi vahelduv muutmine (verevarustuse parandamiseks) ning õigete prillide olemasolu. Tegelikult pole üle 65 aasta vanustel inimestel sageli põhjust prille süüdistada, sest silmade akommodatsioonivõime (valgustmurdev fokusseeriv võime) enam ei muutu.
Silmade hõõrumine, purutunne silmades
Nagu tuhat liivatera oleks silmades! Küllap tuleb see tunne tuttav ette! Kuiv silm – nii nimetavad seda järjest sagedamini esinevat fenomeni meedikud. Põhjus on selles, et silmas puudub või ei jätku tundlikku sarv- ja sidekesta kaitsvat pisarkihti, mis normaalselt katab õhukese kilena kogu silmamuna, hoiab ta niiskena ja kaitseb igasuguste põletike eest. Veel varustavad pisarad silma hapniku ja toitainetega, ühtaegu silma ka puhastades. Kiirete silmapilgutustega uhutakse silma pinnalt minema kõik tülikad pisipurud ja kahjulikud ained. Väga tugeva silmade pinge korral (arvuti, teler jm) tekivad silma niisutavas pisarkihis häired. Kuidas end aidata? Püüdke ruumides hoida õhk ettenähtud niiskuse piirides. Et pisarkihti uuendada, pilgutage võimalikult sageli silmi. Ärge vaadake teksti liiga üksisilmi, siis pilguvad silmad vähem. Saatke silmade libisemist üle loetava teksti peapöördega. Ärge töötage arvutis kontaktläätsedega – silmad kuivavad siis veel enam. Mõnikord võivad kuivi silmi põhjustada ka medikamendid. Kui ise abi ei saa, pöörduge silmaarsti poole.
Asi muutub tõsisemaks, kui hakkavad tekkima nägemishäired, mille põhjuseks võivad olla tõsisemad silmahaigused. Kui tunnete, et asi nägemisega pole päris õige, soovitan alustada järgmisest enesekontrolli võttest. Istuge rahulikult toolil ja vaadake kas ühte punkti seinal või mingile esemele otse enda ees – nii, et silm ei liiguks. Sulgege paberilehe või peopesaga üks silm ja vaadake, siis sulgege teine silm ja vaadake samasse kohta. Kui silmad näevad erinevalt, võib tõenäoliselt olla tegu mingi silmade poolt esile kutsutud nägemishäirega. Kui aga näiteks virvendused või udu on mõlema silma ees ühesugune, võib tegemist olla mõne üldorganismi verevarustuse või muu häirega. Silmade erineva nägemise korral (katsetage hoolikalt mitu korda) tuleks tingimata silmaarstiga nõu pidada. Muudel juhtudel aga (näiteks virvendus mõlema silma ees) perearstiga.
Tahmalont ühe silma ees
Seda märgatakse küllaltki konkreetse suurema või väiksema segava detailina silma ees. Tüüpiline on, et ta liigub silma liigutamisel hõljudes kaasa. Kui „lont“ silma eest ära liigub, näeb silm paremini. Tegemist on klaaskehasisese verevalandiga, mida märgatakse tavaliselt hommikul ärgates. Põhjus: arterioskleroos ja kõrgvererõhutõbi vanematel, suhkrutõbi ja närvikesta rebendid noorematel. Ülepeakaela arsti juurde pole tarvis tõtata – klaaskehasisese verevalandi vastu pole kohe aitavat esmaabi olemas. Tulge järgmisele arsti vastuvõtule, kus teid hoolega kontrollitakse ja verevalandi põhjus tuvastatakse. Kui „lont“ ravi järel täielikult ei kao, tuleb sellega harjuda,
Ühtlane hall udu
Ühe või mõlema silma ees viitab silmaläätsede ealisele hägunemisele e katarakti või rahvakeeli hallkae algusele. Ise peegli ees silma vaadates pole midagi märgata, kaugelearenenud juhtudel võib pupill tunduda pisut hallikana. Veresoonteta silmaläätsedes, mis asuvad otse silmatera taga ning mille ülesanne on meie nägemine teravaks muuta, toimub väga intensiivne ainevahetus. Läätseke läheb halliks (nagu juuksedki!), skleroseerub ega lase enam valgusel pääseda silma sisemusse. Tuhmunud silmalääts ongi vanaduskae. See ei põhjusta kunagi mingeid valusid ega põletikke. Õnneks saab tänapäeval arstile keerulise, haigele aga hästi talutava ambulatoorse operatsiooniga nägemist 100% taastada. Vanaduskae operatsioon on üks tänuväärsemaid meditsiinis, see lõikus on rõõm haigele ja arstile.
Vaatevälja muutused
Silmade enesekontrolli teostades tuleks tähelepanu pöörata, kui „laialt“ silm näeb – nii ülevalt, alt kui ka külgedelt. Kontrollige sõrmi silma ees liigutades. Näiteks võite märgata, et üks silm näeb nina poolt vähem kui teine. Sel puhul võib tegu olla glaukoomi e rohelise kae algstaadiumiga. Kahe silmaga koos vaadates vaatevälja muutusi peaaegu ei märgata. Vaatevälja muutuse põhjused teeb kindlaks silmaarst.
Võrkkesta tsentraalne degeneratsioon
Haiguse algus on tavaliselt selline, et vanem inimene hakkab ühel päeval märkama sirgete joonte kõverdumist, kontuuride hägustumist. Esemetel on nagu jõnksud sees. Eriti kontrastselt ilmneb see lugemisel: just seda tähte, mida tahetakse vaadata, ei näe. Ent silmad ei valuta ega ole väliselt muutunud. Silmapõhja keskosas kollatähnis toimub kõige täpsem ja peenem nägemine. Ka veresooned ise on väga peened. Nende lõpposas algabki hapnikuvarustuse vähenemine ja närvirakkude funktsiooni kadu. Enne tekivad muutused ühes silmas, mõne aja möödudes tavaliselt ka teises. Ravi teenib heal juhul protsessi peatamise või tema kulu aeglustamise eesmärki. Et degeneratiivsed muutused on põhiliselt ealised, on ka raviefekt tagasihoidlik. Ravimetoodikat täiustatakse kogu maailmas. Haigete suurim hirm ja mure on täielik pimedaks jäämine. Seda ärge kartke, päris pimedaks ei jää te selle haigusega kunagi. Rahulikult ja mõistuspäraselt tuleb vastavalt olemasolevatele nägemisvõimalustele edasi elada. Igavesti nooreks ja terveks ei jää ju meist keegi!

Ingeborg TROFIMO VA, silmaarst

Kommentaare ei ole: