18. veebruar 2017

Reisiblogi: Egiptuse lood 2

2 päev, 4.11.2016
Tere hommikut! Hommikul oli infotund. Tutvume reisipakkumistega ja otsustame 2 pika reisi kasuks, et ikka tutvuda ajalooliste vaatamisväärsustega ja sõita lisaks ka pisilaevaga Punasel merel. Maksime Luksori ja Kairo reisi ära. Lisaks kollase allveelaeva eest. Mul sai raha praktiliselt otsa. Pean juurde vahetama või saab pangakaardiga osta kingitusi. See 5 tundi kestev lennureis oli päris ränk mu seljale aga täna juba parem. Basseini ääres päevitan tuule käes. Tunne on nagu nööril laperdaval pesul, nina on juba punane. 
Kolmandal päeval küsis Arko, et kas mul koduigatsust pole veel tulnud. Ei ole, sest reisida on vahva aga Arko igatsus tuli peale, sest tema ei saa minuga reisil olla. Saatsin pilte ja kui Arko neid kõrgeid äärekivisid nägi, siis tal kadus igasugune reisimise lõbu ära. Egiptuses tõe poolest hotellist kaugemal ei liigu. Kui just autoga. 
Kirjutasin Arkole reisimuljed hotellitoas valmis ja kui tulin alla fuajeesse, siis loodan, et jõudis kohale. 
Oleme rannas ja tulen tuppa puhkama. Ults tuli peagi mulle tuppa järele ja kutsub mind basseini ujuma aga mul selline unekas, et jäin hoopis Mihkel Raua raamatut lugedes tukkuma. Ilm läks tuliseks ja päike maja taha peitu. Ults läks alla ja tuli liftist koos hiinlastega välja. Hiinlased ronisid basseini. Rannavalve kohe vilega kohal ja kupatada hiinlased lastebasseini, et neid päästma ei peaks hakkama. Giid hoiatas, et meie hotellis on õhtul fuajee hiinlaste päralt ja internetti pole  ülekoormuse tõttu võimalik kasutada. Meil oli saabudes hotell pooltühi aga kui tulime pealelõunat tagasi, siis oli neid vist 10 bussi täit. Ma pole nii palju neid näinudki. Kaagutavad hullemini kui kanaarilinnud puuris. Selline mulin oli restoranis lõunasöögi ajal aga riided on neil ilusad, lauad lükkavad kokku ja söövad karjakaupa pikalaua  taga koos. Lapsed istuvad siin ninapidi nutiseadmetes. Isegi söögilauas. Ratastoolis hiinlane lükati minust mööda. Eile oli skuutriga tädi restoranis.  
Kl 16.43 Päike loojub
Nüüd läheme õhtul poodi kl 17.30 bussiga. Ootame ikka veel bussi. Siin on kõigil aega veel. Aga kui härra läks uurima, siis selgus, et bussijuht oli meid maha jätnud. Saadeti siis auto meile järgi. Päris lahe pimedas linna sõita. Aga kui autojuht sõitma hakkas, siis ta teatas vene keeles, et tagasipööramise koht on kaugel ja tema sõidab vastassuuna vööndis. Vastu sõitis üks auto ja mootorratas. Hirmus hakkas. Mõtlesin, et käime ära ja pigem maksan rohkem ning ekskursioonile läheme turvalisemalt. Tagasi toodi meid mardikaga. 




































Kommentaare ei ole:

Autoreis Kreekasse 6

 16.mai 2024 Albaanias sajab ja väljas on hall. l 7.45 alustame sõitu Tiranasse. Palju autosid, vähe parkimiskohti. Inimesed jätavad autod i...