Reisiblogi: Egiptuse lood 2

2 päev, 4.11.2016

Tere hommikut! Hommikul oli infotund. Tutvume reisipakkumistega ja otsustame 2 pika reisi kasuks, et ikka tutvuda ajalooliste vaatamisväärsustega ja sõita lisaks ka pisilaevaga Punasel merel. Maksime Luksori ja Kairo reisi ära. Lisaks kollase allveelaeva eest. Mul sai raha praktiliselt otsa. Pean juurde vahetama või saab pangakaardiga osta kingitusi. See 5 tundi kestev lennureis oli päris ränk mu seljale aga täna juba parem. Basseini ääres päevitan tuule käes. Tunne on nagu nööril laperdaval pesul, nina on juba punane. 

Kolmandal päeval küsis Arko, et kas mul koduigatsust pole veel tulnud. Ei ole, sest reisida on vahva aga Arko igatsus tuli peale, sest tema ei saa minuga reisil olla. Saatsin pilte ja kui Arko neid kõrgeid äärekivisid nägi, siis tal kadus igasugune reisimise lõbu ära. Egiptuses tõe poolest hotellist kaugemal ei liigu. Kui just autoga. 

Kirjutasin Arkole reisimuljed hotellitoas valmis ja kui tulin alla fuajeesse, siis loodan, et jõudis kohale. 

Oleme rannas ja tulen tuppa puhkama. Ults tuli peagi mulle tuppa järele ja kutsub mind basseini ujuma aga mul selline unekas, et jäin hoopis Mihkel Raua raamatut lugedes tukkuma. Ilm läks tuliseks ja päike maja taha peitu. Ults läks alla ja tuli liftist koos hiinlastega välja. Hiinlased ronisid basseini. Rannavalve kohe vilega kohal ja kupatada hiinlased lastebasseini, et neid päästma ei peaks hakkama. Giid hoiatas, et meie hotellis on õhtul fuajee hiinlaste päralt ja internetti pole  ülekoormuse tõttu võimalik kasutada. Meil oli saabudes hotell pooltühi aga kui tulime pealelõunat tagasi, siis oli neid vist 10 bussi täit. Ma pole nii palju neid näinudki. Kaagutavad hullemini kui kanaarilinnud puuris. Selline mulin oli restoranis lõunasöögi ajal aga riided on neil ilusad, lauad lükkavad kokku ja söövad karjakaupa pikalaua  taga koos. Lapsed istuvad siin ninapidi nutiseadmetes. Isegi söögilauas. Ratastoolis hiinlane lükati minust mööda. Eile oli skuutriga tädi restoranis.  

Kl 16.43 Päike loojub

Nüüd läheme õhtul poodi kl 17.30 bussiga. Ootame ikka veel bussi. Siin on kõigil aega veel. Aga kui härra läks uurima, siis selgus, et bussijuht oli meid maha jätnud. Saadeti siis auto meile järgi. Päris lahe pimedas linna sõita. Aga kui autojuht sõitma hakkas, siis ta teatas vene keeles, et tagasipööramise koht on kaugel ja tema sõidab vastassuuna vööndis. Vastu sõitis üks auto ja mootorratas. Hirmus hakkas. Mõtlesin, et käime ära ja pigem maksan rohkem ning ekskursioonile läheme turvalisemalt. Tagasi toodi meid mardikaga. 

Reisiblogi: Egiptuse lood 3

3. päev, 5.11.2016

Nüüd allveelaevaga sõitma. 😀 Käisime ära mere peal. Seal oli päris äge. Laevas kohtusime eestlasest reisijuht Veiko Aabramsiga. Ta rääkis meile üsna pikalt Egiptusest ja ütles, et muidu käib ta Eesti gruppidel vastas, kuid nüüd on tal vaja mingeid giidi pabereid tõlkida kohalikku keelde ja ta ei saa praegu giiditööd paar nädalat teha. Saime siis talt palju huvitavat teada ja ta oli ka nõus meie küsimustele vastama. Sain teada anda, et mida värvilisemaks kalad, seda mürgisemad ja sukeldumisel ei tohi neid puutuda. Kuna meil siin liivarand, siis ei pea merisiile kartma. Nendel mereloomadel peab olema kivine pind, et kivide vahele end kinnitada. Küsisin ka kuidas on ratastooliga inimesel reisida ja sain vastuseks, et seda tasub TEZ Tourist otse küsida. Meie hotelli kohta teadis ta rääkida, et siia tuuakse mitmeid rikkamaid hiina turismigruppe. See vastab tõele, sest palju vadinat nagu linnu sidinat oli lõunasöögi ajal kuulda. See jutuvalin oli üsna vali. Laevaga sõitsime avamerele ja siis juhatati meid trepist alla laeva sisse. Äge oli nagu allveelaevas. Palju loksutas ja ulrika hakkas pea ringi käima aga ta pidas vastu ja tuli üles.  😀

Mereline maailmaga oli imeline. Oli merekoralle, erinevates värvides ja suuruses kalu, mida me siis ühelt poolt laevakülge ja teiselt poolt vaatasime, pildistasime ja videot tegime. Merel oli tuul päris vali ja laine viskas natuke vett laeva sisse. Päike säras, meri sillerdas mitmes erinevas värvivarjundis. Meil päike ja 27 c.

Videot tegin ja saatsin merekohinat Arkole aga tema arvas, et mis ma sest tuulekohinat ikka kuulan, et võiksin parem tervitada.  Pilved tulid. Enne seda joome tiba veini. Läheme hotellide poodidesse, ilma rahata. Ma ei võtnud rahakottigi kaasas. Tutvume kaubaga. Sõrmused ja käevõrud on kenad, värvilised. Sellise papüürose ostan koju esikusse meid valvama. 😁. Turistide elu on turvaline, kõikjal on püssimehed ja relvastatud turvamehed ja  sõjaväelased. Hotelliukse ees on valvur ja pommiotsija värav nagu lennujaamades. Siin läheb kl 4 pimedaks.

Parim jook on vesi, millele järgneb piima-granaatõunamahla siirupi jook, mis oli roosa ja külm ning valida on apelsini- ja mangomahla vahel. Roosa-valge kokteilijoogi osad tuvastasime mitmendal päeval baarimeeste käest. Õhtusöök on kl 19-22. Makaromivorm, püreesupp, valge mudamaitsega kala punases kastmes. Baklasaaani ja lihaga. Kõhud täis. Täna oli söömine õues välirestoranis. Punast veini ka degusteerisime, täitsa joodav, õhtusüügi kõrvale. Üks must kohalik mees küsis härra Andrese käest, et miks tal 2 naist on, et andku üks talle.  Lubas talle vastu mitusada kaamelit. Meiega st naistega on nad viisakad. Ta kade mees ja ei loobu oma seltsidaamidest. Nüüd hakkab kultuuriprogramm. Tead kui lahe on kui kõik on hinnas, siis polegi nii suurt isu. Kõht on kogu aeg täis. Elu puhkajatel on ilus ja mõnus.

Remonti tehakse siin nii, et liiv lendab ja suures osas on käsitöö, ehitusmehed tuuakse kohale ja nii nad oma kive laovad ja remonti teevad. 

Arko tõi Fredy Markusele beebikelgu ja sel ajal, kui meie päevitame, saab Eestis kelgutada, sest lund on ja tuleb kogu aeg juurde. Fredy keeldus kelgult maha tulema ja oli valida kas poiss koos kelguga tuppa tuua või kelk kummuli keerata.