Eestlaste töötamisest Soomes ja sotsiaalsüsteemi korraldusest

Juhtusin lugema Delfi ärileh euudist seuses europarlamendi valimistega sotsiaalsetest garantiidest meie inimestele, kes töötavad Soomes ja kuna see võib huvi pakkuda ka teistele, siis jagan seda artiklit siit:

Puust ja punaseks: Eestlased koormavad Soome sotsiaalsüsteemi 

Toimetas: Tanel Saarmann 
Soome Euroopa parlamendi valimiste debatis on oluline koht välistööjõule sotsiaalsete hüvitiste maksmise küsimusel. Praegune süsteem võimaldab juba neljakuuse Soomes töötamise staažiga inimesel saada kopsakaid toetusi. Isegi töötuna pannakse taskusse suurem summa kui Eestis tööl käies.

(1.05 on artiklit parandatud, sest Soome sotsiaalkindlustusamet parandas oma varem vääralt esitatud andmed. Muudetud lõik on märgitud boldis)

Euroopa Liidu liikmesriikites on parlamendivalimiste eel käimas diskussioon, kas ja mis ajast alates peaks välisriigist tulnud töötajale maksma lastetoetust, lapsehoiutasu, ravirahasid ja töötu abiraha või töötuhüvitist. Soome rahvusringhääling tegi probleemi puust ja punaseks selgeks, kasutades selleks väljamõeldud Eesti perekonda - ehitaja Martinit, tema naist Siirit ja nende kaht last - Rasmust, kes on 4-aastane ja Erik, kes on 1-aastane.

Selleks, et Soome toetusi saada peab töötaja olema riigis tööl käinud neli kuud, töötama vähemalt 18 tundi nädalas ning töötasu makstakse kollektiivlepingu alusel. Miinumumtasu peab olema seejuures 1154 eurot kuus. Martin on Soomes töötanud alates 2013. aasta oktoobrist ja tal on täidetud ka teised tingimused. Tema abikaasa Siiri elab koos lastega Tallinnas. Siiri ei käi tööl. Soome riik maksab Rasmuse eest lastetoetust 104,19 eurot, Eriku eest 115,13 eurot kuus. Nii saab pere kokku 219,32 eurot. Lisaks maksab Soome perele ka lapsehoiutasu. Alla kolme-aastase Eriku eest saadakse 341,06 eurot ja üle kolme-aastase Rasmuse eest 65,61 eurot kuus. Niisiis saab pere laste eest üldse kokku 625,99 eurot kuus. 

Kui Siiri läheb Eestis tööle, siis maksab Soome riik Siirile kinni selle vahe, mis jääb Eesti ja Soome toetuste vahele. Soome riik on vastutav ka Martini ravikulude eest, täpselt samamoodi nagu kohalike inimeste puhul. Kui Martin töötab Soomes, aga elab Eestis, siis tasub Soome riik Eestis tehtud arstlike protseduuride eest. Samuti võib Martin saada haigushüvitist. Kui tema kuupalk on 3000 eurot, siis saab ta haigusraha 79 eurot päevas. Kui Martinile on määratud rehabilitatsioon, siis saab ta selleks raha Soomelt. Soome maksab kinni ka Siiri ja kahe lapse meditsiinikulud, seda nii Eestis kui ka Soomes. Kui Siiri otsustab Eestis tööle minna, siis vastutab Soome riik vaid Martini terviserahade eest. Siiri ja lapsed on edaspidi Eesti riigi rida. Martin kaotab maikuus töö, ta vallandatakse. Ta registreerib end Soomes töötuna. Selleks, et töötuna toetusi saada, peab ta olema Soomes ametlikult töötanud 26 nädalat (umbes 6 kuud). Soome riik maksab Martinile nüüd 32,66 eurot päevas, viiel päeval nädalas. Kahe alla 18-aastase lapse eest saab ta lisaks 7,74 eurot päevas. Samas on tal Soome töötukassa ees samasugused kohustused nagu riigi residentidelgi ning kui ta ei kandideeri töökohtadele ja ei täida muid tingimusi, siis võib ta oma toetustest ilma jääda.

Martin elab nüüd perega Tallinnas. Ta saab 808 eurot kuus töötutoetust. Juhul kui Martin enne tööd ei leia ja ta täidab reegleid, maksab Soome riik talle toetust kolme kuu vältel. Pere jätkab sel perioodil ka lastetoetuse saamist, kuid lapsehoiutase ei maksta. Nii teenib Martin ja tema pere Soome riigilt 1027,32 eurot kuus. 

Seega on liikmesriikide poliitikud arutamas, mis hetkel on mõistlik hakata välisriigi töötajale maksma erinevaid hüvitisi ja toetusi. Sellest on saanud paljude riikide sotsiaalsüsteemile oluline koorem.

Sellele artiklile on juba lisandunud kommentaar, mille mulle saatis Maiki. Sellepärast ma seda jagasin, et kes viitsib lõpuni lugeda, siis seal allpool on sellest juttu. Paljud igatsead sinna põhja poole aga ega sealgi elu lill ei ole ja perede jaoks on ikka raske. Eriti veel siis kui naine kodus lastega ja pereisa võõrsil. 

Amet eksis: töötuks jäänud eestlane saab Soomest siiski oluliselt vähem raha
Toimetas: Tanel Saarmann

Üleeile avaldasid Soome rahvusringhääling ja mitmed teised naaberriigi väljaanded loo väljamõeldud neljaliikmelise Eesti perekonna kohta. Seda tegi kaÄrileht. Loos kasutati Soome sotsiaalkindlustusameti andmeid. Päev hiljem selgus aga, et amet oli teinud olulise vea.

Artikli keskne summa oli 30 000 eurot, mida võõrtööline töötuabirahana Soome riigilt saab, kui ta on töötuna arvel maksimaalse lubatud aja ehk 500 päeva. Amet parandas oma andmeid. Selgus, et koduriiki (näiteks Eestisse) tagasi kolinud inimene saab töötukindlustust vaid kolme kuu vältel - see on siis 90 päeva jooksul. Lisaks ei maksta talle ka lapsehoiutasu. See tähendab, et väljamõeldud perekonna perepea Martin saab töötuna Soome riigilt kolme kuu jooksul varasema 1433,99 asemel hoopis 1027,32 eurot kuus. 30 000 eurost ei ole enam juttugi.

Artikli soomekeelse versiooni leiad siit.

Sarnane uudis oli ka Eesti Töötukassalt Eesti tööturu kohta:

Ministeerium hakkab libatöötuid jahtima

Avaldatud: 02. aprill Kell 10:07

Sotsiaalministeerium soovib koostöös maksuametiga saada selgust, kui palju on töötukassa klientide seas inimesi, kes tegelikult tööd ei otsi, vahendab ERR uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».

Sotsiaalministeeriumi silmis on töötuna arvel ka selliseid inimesi, kel pole motivatsiooni tööle minna, ning kelle eesmärk on töötukassa kaudu ravikindlustuse või toimetulekutoetuse saamine. Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal tõi välja, et kui töötukassa saab teateid nii-öelda mustalt töötamisest, siis teavitatakse nendest juhtumitest omavahelise koostöö tulemusena ka maksuametit. 

Kui siiani on end töötuks saanud registreerida ka äriühingute juhid, siis alates maist pole see enam võimalik. Ravikindlustus tekib neile siis, kui ettevõte maksab neile vähemalt 320 euro suurust tasu ning selle pealt ka sotsiaalmaksu, või kui nad on sõlminud haigekassaga vabatahtliku kindlustuskaitse lepingu. 

Hea teada: muudatused töötuna registreerimisel

Töötukassa on teinud muudatusi töötuks registreerimisel. Aga töötuks saavad registreerida ennast puuetega inimesed ning rohkem infot leiab siit. 

Vaata, kes ei saa ennast tänasest enam töötuna arvele võtta

Seoses täna kehtima hakkava tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga kaasnevad töötuskindlustusega mitmed olulised muudatused.

Alates 1. maist ei saa enam töötuna registreerida inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esitama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, sõltumata sellest, kas ta saab töötasu või mitte. Inimesed, kes on 1. mai seisuga töötuna registreeritud, kuid tulenevalt seadusemuudatusest enam ei tohiks olla, saavad senistel tingimustel olla töötukassas registreeritud kuni 1. novembrini. Teised juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, keda ei ole eespool nimetatud, näiteks sihtasutuse, mittetulundusühingu või- ühistu liige, likvideerija, saavad töötuna registreerida, kui nad ei saa selle eest tasu. Inimene, kes hooldab puudega inimest ning valla- või linnavalitsus maksab talle hooldamise eest toetust, saab end alates 01.05.14 töötuna registreerida ning see ei saa enam olla töötuna arveloleku lõpetamise aluseks.

Jaanuari lõpu seisuga oli töötukassas arvel 3879 äriühingu või mittetulundusühingu juhatuse või ühistu juhtimis- või kontrollorgani liiget.

E24»Majanduspoliitika Toimetaja: Kadri Inselberg

Töövõimereformist ja võrdsest kohtlemisest

Olen ka ise ennast mõttelt tabanud ja tuttavate, sõpradega arutanud, et miks lubatakse vanaduspensionäridel, lastega emadel jne inimestel töötada ja sissetulekut ei piirata. Nüüd aga on ettepanek töövõimereformi korraldamisel, et kui puudega inimene läheb tööle, siis alustatake teatud hulgast palgast piirama tema töötasu ja kui see läheneb eesti keskmisele, siis ei maksta üldse praeguse nimetusega töövõimetuspensioni ehk uue mõistena töövõimetoetust. Tänastes uudistes on läbi käinud väga hea arvamus töövõimereformi teemal. Millega põhjendada töövõimetoetuse ja vanemahüvitise saajate erinevat kohtlemist töise tulu teenimise osas? Mõlemal juhul on hüvitisesaajal objektiivne põhjus, miks ta ei saa tööelus täiel määral osaleda – esimesel vähenenud töövõime, teisel vajadus hoolitseda lapse eest. Ehk oleks mõistlik kasutada juba kord Riigikohtu abiga selgeksvaieldud põhimõtteid ka uue toetuse puhul. Ma ka ei saa aru, et kus on siin see võrdne kohtlemine, kui puudega inimesel on mitmeid erinevaid kulutusi tervisele, abivahendile, autole, invatranspordile, meditsiinitarvetele, ravimitele ning see kulu ongi sageli see, mis tehakse selle töövõimetuspenioni arvelt, et üldse saaks tööle ja tööl käia. Kui palk on väike ja see kulub kõik puudest tulenevatele lisakuludele, siis tekib küsimus, et kas üldse on mõtet tööle minna, kui kulud nii suured on. Sellele lisaks olukord, kus pole töökohti ja tööl käimine ja töötamine nõuab suurt füüsilist pingutust. 
Reelika Leetmaa on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liige ning töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht.

Reelika Leetmaa: töövõimereformi vastuseta küsimused

Vikerraadio päevakommentaar 12:49

Rubriik: Arvamus

Juba mõnda aega on avalikkuses rohkelt kõneainet pakkunud eelseisev töövõimereform, mille eesmärgiks on seatud terviseprobleemidega inimeste tööelus osalemise toetamine. 

Töövõimetuspensionäride vägi on kasvanud ligikaudu sajatuhandepealiseks, on arvukam kõrge töötusega piirkondades, pitsitab riigi rahakotti ega paku piisavalt tuge tööelus osalemiseks.

Uue kava kohaselt hakatakse senise töövõimetuse asemel hindama inimese töövõimet ning sellest lähtuvalt pakutakse teenuseid, mille abil saab võimalikuks tööelus osalemise. Värske ministripaar peab reformi teostamist ühehäälselt valitsemisala olulisemaks eesmärgiks ning kombib aktiivselt osaliste seisukohti. Selgi nädalal peeti plaani nii liikumispuudega inimeste, ametiühingute ning tööandjate, aga kakohaliku võimu esindajatega.

Kuigi reformi vajalikkuses ei kahtle ilmselt keegi, tekib uut seaduseelnõud lähemalt uurides ka mitmeid küsimusi, millest kolmel järgnevalt peatun.

Näib, et uus töövõimetoetus kannab endas pigem sotsiaalabi jooni - seda makstakse kõigile võrdselt, suhteliselt vähe ja rahastatakse riigieelarvest, mitte kindlustusmaksetest nagu varem.

Nii saab osalise töövõimega inimene tulevikus toetust 180 eurot ja puuduva töövõimega inimene 320 eurot. Minimaalse sissetuleku tagamine ongi iseloomulik just sotsiaalabi toetustele. Seevastu sotsiaalkindlustushüvitistega säilitatakse inimestele sotsiaalse riski ilmnedes - näiteks haigestumise, töö kaotuse, vananemise, aga ka lapse sünni korral - osa eelnevast sissetulekust.

Kui eelnev töine tulu puudub, tagatakse inimesele kindlustushüvitis kokkulepitud miinimumsuuruses. Nii sõltub praegu vanaduspension ja töövõimetuspension inimese eelnevast sissetulekust, miinimummääras rahvapension on tagatud kõigile; eelnevalt töötanud ja kindlustusmakseid tasunutel on õigus töötuskindlustushüvitisele, teistele on tagatud võrdse suurusega töötutoetus. Uues töövõimetoetuse skeemis puudub aga eelnevast sissetulekust sõltuv osa üldse ning põhjendust sellele valikule seaduseelnõust ei leia.

Võtame näite, milles haritud ja seni aktiivselt tööelus osalenud pereisa tabab 50-aastasena insult, mille tagajärjel ta kaotab töövõime ega taastu. Paneb mõtlema, kas 320-eurone igakuine toetus kuni pensionieani on ikka piisav ja õiglane kaitse? Eriti tänases olukorras, kus tugi omastehooldusele on vähene ning abivajaja eest kannab tavaliselt hoolt mõni tööealine perekonnaliige. Või eeldatakse, et inimene kindlustab oma sissetuleku selliseks puhuks erakindlustuspakkuja juures?

Teiseks jääb vastuseta küsimus, miks on vaja uut töövõimetoetust üle 640-eurose palgaga töötamise korral vähendada ning kas väljapakutudlahendus ikka soosib töötamist? Näiteks vanemahüvitist saavale inimesele säilitatakse töötamisel alati vähemalt pool talle määratud hüvitisest. Samuti ei vähendata hüvitist alla vanemahüvitise määra suuruse summa, milleks on sel aastal 320 eurot ehk plaanitava töövõimetoetuse maksimumsuurus.

Seevastu töövõimetoetuse maksmine lõpetatakse täielikult kui inimese töötasu ulatub 1005 euroni. Millega põhjendada töövõimetoetuse ja vanemahüvitise saajate erinevat kohtlemist töise tulu teenimise osas?Mõlemal juhul on hüvitisesaajal objektiivne põhjus, miks ta ei saa tööelus täiel määral osaleda – esimesel vähenenud töövõime, teisel vajadus hoolitseda lapse eest. Ehk oleks mõistlik kasutada juba kord Riigikohtu abiga selgeksvaieldud põhimõtteid ka uue toetuse puhul.

Kolmandaks tundub, et senine reformiretoorika põhineb liialt eeldusel, et mittetöötamine on töövõimekaoga inimese vaba valik. Hoopis vähem on räägitud sellest, kas meil on olemas piisavalt palju terviseprobleemidega inimestele sobivaid töökohti. On tõenäoline, et paljud töövõimekaoga inimesed saavad töötada vaid osa-ajaga.

Eurostati andmetel töötas Eestis 2013. aastal osa-ajaga vaid 9% töötajatest. Sealjuures reformi eeskujuks olnud riikides – Rootsis, Hollandis, Saksamaal ja Suurbritannias töötab osa-ajaga enam kui veerand töötajatest.

Teisalt on nendes riikides tööturuteenustest suur osa tööandjatele mõeldud teenustel, millega toetatakse töökoha säilitamist ja uute töökohtade loomist töövõimekaoga inimestele. Meil aga selliseid teenuseid napib – näiteks tugiisikuga töötamise teenust kasutas möödunud aastal vaid 74 inimest, veelgi kehvemad on lood sotsiaalteenustega.

Tundub ebatõenäoline, et alates järgmise aasta 1. juulist suudetakse pakkuda töövõimekaoga inimesteleja tööandjatelenii uusi teenuseid kui ka seniseidoluliselt suuremas mahus ja paremini kui täna. Seega võib vähemalt esilagu reformi tulemuseks olla tõdemus, et töövõimekaoga inimestele ei olegi sobivat tööd pakkuda.

Sotsiaalkaitse süsteemi kaudu annab riik kodanikele olulise sõnumi selles osas, mida oodata juhul kui satume silmitsi mõne sotsiaalse riskiga,antud juhulterviseprobleemidega. Loodetavasti jätkub otsustajatel aega ja jaksu käimasoleva reformi sõnumites kokku leppida ning tulevikus on töövõimekaoga inimestele tagatud nii piisav sissetulekukaitse kui ka senisest enam võimalusi tööelus osalemiseks.

Toimetas Priit Luts

Hea teada: kuidas hoida oma liigeseid

Kui häda kallal seljavalu näol, siis kohe tulevad kätte sellised artiklid, mida on huvitav lugeda. Kuna piiritus infoküllues kipuvad sellised põnevad artiklid ära kaduma, siis panen selle ka siia. Tasub lugeda ka neil, kellel endal probleeme pole aga kui on siis jooksuda perearsti juurde, sest tugevat ja kestvat valu ei peaks keegi kannatama. 

Hoia oma liigeseid: loe, millised haiguseid neid ohustavad ja mida saad teha, et liigesed oleksid terved

ELUKIRI: Reumatoidartriit on krooniline tõbi, mille korral liigesevaludega kaasnevad väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne. Arsti poole peaks PERH-i reumatoloogi Piia Tuviku sõnul pöörduma siis, kui liiges on silmanähtavalt paistes või hommikul on alaselg või liigesed kanged ja selline seisund on kestnud üle 12 nädala. Siis on põhjust kahtlustada reumatoloogilist ehk põletikulist haigust.

„Varane diagnoos ja ravi kiire alustamine mõjutavad väga suurel määral, kuidas haigus edasi kulgeb,” kinnitab ka Tartu Ülikooli Kliinikumi reumatoloog Mare Tender. Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes. Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul kanged, paistes, valusad ega liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesehaigused jagunevad kolme suurde rühma: liigeste kulumishaigused, põletikulised haigused ning teiste haigustega kaasuvad liigesevalud. 

Artriit või artroos?

Liigeste kulumise haigus ehk osteoartroos on kõige enam levinud mure ning seotud kas töö iseloomuga või lihtsalt eaga, sest põlve- ja puusaliigesed kuluvad igal inimesel. Osteoartroos on kõige sagedamini esinev krooniline liigesehaigus, mida kergemates või raskemates vormides esineb kõigil üle 70-aastastel inimestel. Tegu on liigesekõhre kulumisega. Haigestuvad nii mehed kui ka naised. Põlveliigese artroos tekib siiski naistel kaks korda sagedamini kui meestel. Ka sõrmeliigeste artroos on rohkem levinud naiste seas. Liigesevalu esineb vahel ka näiteks viirushaiguse, näiteks gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise, pidevalt süveneva, liigeseid muundava ja lõpuks invaliidistava haigusega. Liigesevalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekkivad ajutised liigesekesta, kõõluste ja lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi haige olla. Kõige levinum iseenesest tekkiv, täpselt teadmata põhjusega hulgiliigesepõletik on reumatoidartriit.

„Õnneks on tänapäeval võimalik lihtsa vereprooviga, täpsemalt CRV-näitajate põhjal kolme minutiga kindlaks teha, kas liigesevalu põhjustab põletikuline protsess või on tegemist lihtsalt liigese kulumishaiguse ehk osteoartroosiga,” ütleb Järveotsa Perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen. „Reumatoidartriiti ja teistesse põletikulistesse liigesehaigustesse võivad haigestuda inimesed igas elueas, imikust raugani, keskmine haigestumise iga täiskasvanute reumatoidartriiti on 54. eluaasta,” ütleb dr Tuvik. „Reumatoidartriit on autoimmuunne haigus, mis tähendab, et seda pole võimalik ennetada ei tervisliku toitumise ega rohke liikumisega,” lisab ta. „Ahelsuitsetamine on ainus elustiili faktor, mis nii-öelda soodsa geneetilise fooni korral võib reumatoidartriiti haigestumisele kaasa aidata. Ahelsuitsetajatel kulgeb haigus ka raskemalt. Patsientide pealt võib näha, et isegi vaimne või füüsiline stress võib põletikulist artriiti vallandada, aga sellel muljel pole statistilist jõudu, et võiks rääkida haigust vallandavast faktorist,” ütleb dr Tuvik.

Ohustab peamiselt naisi

Reumatoidartriiti haigestuvad peamiselt naised. Autoimmuunsed haigused esinevad neil üldse sagedamini östrogeenide olemasolu tõttu. „Naistel on organismis autoimmuunne reaktsioon võimsam. Seetõttu esineb autoimmuunseid haigusi naistel rohkem,” selgitab dr Tuvik. Haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga. Alaägedat haigusvormi on raskem diagnoosida, sest vaevust seostatakse külmetamise, venituse või äralöömisega. Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Mõnel inimesel võib liigesepõletik alata väga ägedalt. Turses ja kanged on 40 liigest, inimene on praktiliselt voodihaige ja söömine on raskendatud. Teisel aga on haiguse alguses haaratud vaid kaheksa liigest ja elukvaliteet pole kuigi palju halvenenud, haigus on alanud vähem ägedalt. Kui tegemist on sümmeetriliselt kulgeva hulgiliigesepõletikuga, mida kinnitavad laborianalüüsid, on mõlemal juhul tegemist reumatoidartriidiga. Haigust vallandav faktor on teadmata. Reumatoidartriidi korral on patsientidel avastatud mõned sagedamini leiduvad geenid, mis tähendab, et haigus võib olla päriliku eelsoodumusega, kuid on seda siiski harva. Pärilikkust on täheldatud perekonniti naisliini pidi.

Valuga minge kohe perearsti juurde

Juba alanud haigus, olgu see siis reumatoidartriit või liigeste kulumishaigus osteoartroos, saadab inimest kogu elu. Neid haigusi ei õnnestu täielikult välja ravida, kuid tänapäevase raviga saab haiguse kulgu märkimisväärselt mõjutada ja liigeseid edasiste kahjustuste eest kaitsta.

„Liigesevalude korral tuleks kohe perearsti poole pöörduda. Mitte keegi ei pea valu kannatama,” ütleb dr Ingerainen. Meditsiin areneb ja ka valuvaigistid muutuvad üha tõhusamaks ning neil on üha vähem kõrvaltoimeid. Liigesevalude vastastest ravimitest on ühed uuemad liigesesisesed süstid. „Hüaluroonhappe derivaatide süstimine on Soome arstide kogemuste põhjal andnud häid tulemusi, lükates liigeseproteeside paigaldamist mitmeid aastaid edasi. Meil Eestis neid süste haigekassa ei kompenseeri, süst maksab 240 eurot, kuid seda tuleb teha vaid kord aastas. Küll aga tasuks perearsti poole pöörduda, kui raviplaan näeb ette ortooside kandmist. Neid on perearsti saatekirjaga võimalik osta soodsamalt,” ütleb dr Ingerainen. Nimelt on liigesehaiguste ravis lisaks ravimitele tähtsal kohal ka kõhre kulumist pidurdavad toidulisandid ja spetsiaalsete ortooside ehk liigesetugede kandmine.

Tarvitage toidulisandeid targalt

„Kui inimene on terve ja liigesevalude üle ei kurda, pole tal minu arvates mõtet toidulisandeid võtta. Ka profülaktika mõttes mitte — et saan 40 ning lähen apteeki ja ostan glükosamiini. See pole minu arvates vajalik,” nendib dr Tender. Teine lugu on aga siis, kui liigesed on juba kulunud ja muutunud valulikuks. „Minu patsientidel on eriti häid tulemusi andnud selliste toidulisandite tarbimine, mille toimeaine on koer-kibuvits,” ütleb dr Ingerainen. „Ka üldtuntud glükosamiin on kasulik, kuid põhjustab nii mõnelgi inimesel kõrvetisi või muid seedehäireid.”

Samas soovitab dr Ingerainen kallist toidulisandit targalt tarbida. „Glükosamiin ja muud „liigeste toidud” ei toimi, kui neid võtta alla ühe grammi päevas,” nendib ta. „Kindlasti tuleb neid toidulisandeid tarvitades jälgida, et ei võetaks aladoosi, muidu on raha lihtsalt tuulde visatud. Glükosamiini müüakse enamasti 400-milligrammistes kapslites, nii et tuleks võtta kolm kapslit ehk 1,2 grammi kord päevas hommikuti koos rohke veega,” soovitab ta. „Uusimate uuringute kohaselt võib glükosamiini tarvitada pidevalt, kuid võib teha ka kolmekuuse kuuri ja siis kahekuuse vaheaja.” Ka apteekides käsimüügis olevate valuvaigistite osas soovitab dr Ingerainen hoiduda aladoseerimisest. „Kui võtta ibuprofeeni alla 400 mg, siis see liigesevalu ei leevenda. Liigesevalu vaigistab ibuprofeeni 600-800 mg annus, paratsetamooli peab võtma 1000 mg korraga,” soovitab perearst.

Hoidke liigesed liikumises

Igasuguste liigesehaiguste, ka reumatoidartriidi korral peaks hoidma liigeseid aktiivses liikumises. Liikumisvõtted tuleks selgeks õppida spetsialistide juhendamisel. Regulaarne võimlemine ei paranda mitte ainult üldist tervist, vaid tugevdab ka liigeseid toetavaid lihaseid, pidurdab või isegi väldib liigeste deformeerumist. „Haiges liigeses tekib turse, kui me seda ei liiguta, mistõttu halveneb liigese liikuvus ning liigeses tekib armkude,” selgitab dr Ingerainen. „Liigesed on nagu metall: kui raud lihtsalt seisab, siis läheb see varem või hiljem rooste, kuid liikumises ja õlitatuna ei juhtu sellega mitte midagi. Liigestega on sama lugu. Mida rohkem neid liikumises hoida, seda rohkem toodab keha liigesevedelikku ja seda paremas toonuses need püsivad.” Iga hommikut soovitab perearst alustada sirutus- ja venitusharjutustega. „Ärkamisliigutused peavad olema sujuvad, et haigesse liigesesse ei tekiks mikrotraumasid,” ütleb dr Ingerainen. Päevas soovitab ta kõndida 10 000 sammu. „Lisaks kõndimisele on eriti head, liigesesõbralikud tervisespordialad vesivõimlemine ja ujumine,” soovitab ta.

Hoidke liigeseid enneaegselt kulumast

1. Ei ole olemas kindlat vahendit, mis võimaldaks osteoartroosi vältida. Abiks on normaalse kehakaalu hoidmine, liikumine, lihaste jõudluse ja paindlikkuse säilitamine ning vigastustest hoidumine. „Osteoartroosi korral on kehakaal suure tähtsusega, ülekaal on riskifaktoriks enamasti kandvate liigeste (puus, põlv) puhul. Kuna kehakaalu mõjutavad liikumine ja toitumine, siis on tervislikult toitudes ja rohkelt liikudes võimalik seda haigust kontrolli all hoida,” ütleb dr Tuvik.

2. Kui liigesed veel paistes pole, tuleb liikuda, muidugi mitte just valu piire ületades. Sörkjooks ei sobi, eriti kui seda järsku ja ilma eelneva ettevalmistuseta tegema hakata. Sobivad kiirkõnd, jalgrattasõit, võimlemine ja ujumine. Tubaseks jääda ei tohi, muidu lihased atrofeeruvad, eriti reie nelipealihased.

3. Vältima peab raskuste tassimist (ka poes peaks käima pigem mitu korda kui et tulema poest raskete kottidega). Liigestele ei tohi panna suurt koormust, sealhulgas keha enda raskust. Meelde tasub jätta üks lihtne selga säästev reegel: kõiki raskusi tuleb maast tõsta sirge, mitte kumera seljaga.

Seljavalu vastu aitab vabakava

Nädal koos seljavaluga on möödas. Aga võrreldes eelmise neljapäevaga on olukord parem aga mitte veel kontrolli all. Käisin perearstil, kes uuris ja puuris mind, rääkis pika jutu maha minu pikkusest, istuvast eluviisist ja töötamisest. Pakkus haiguslehte aga ma eelistasin töötamist, sest magamine ei aita. Siis saatis veel pilti tegema, soovitas ka valuvaigistit ning andis mulle võimlemisharjutused, mida soovitas teha 2-3 korda päevas. Nüüd tegelen oma vabakavaga teleka ees põrandal, sest ei mingit voodis võimlemist ja usute või mitte aga valu läheb peale võimlemist tuimemaks. Aga voodis sooja teki all on ka mõnus olla. Leidsin ka huvitava materjali seljavalude kohta. Kes lugeda ei viitsi, see saab pilte vaadata siit. Veel leidsin huvitavat lugemist seljaprobleemide kohta seljaravi kabineti lehelt, kus on kos küsimustega ka vastused, mis on kättesaadav siit. 

Aga elu on lill ja liikumine mõjub hästi. Kui rattaga veel ei julge sõita seljaprobleemide tõttu, siis kõndimisega saan hakkama ja tegime seda ka pühapäeval poodi minnes ning poekoti tassis Arko koju. Ta meil ju selline tubli peremees. Kiidan! Ka sellel nädalal olen kõndinud tööle ja koosolekutele ning kasutanud ühistrnasporti ja taksot. Pildikesi kodukandist. Elu on lill ja õues on nii mõnusalt soe. Päikest!

Häid pühi!

Soovin teile häid päikeselisi pühi! 
Ei suutnud kiusatusele vastu panna 
ja värvisime mune kiirkorras, 
st Arko tõstis munad potti 
ja mina viskasin sibulakoored vette. 
Maitsesid hästi 
ja olid kenad vaadata 
koos kollaste sulgedega.
Kukke ja jänest ma kapist otsida ei suutnud 
ja nii veedan jälle päeva voodis. 
Juba on natuke parem
aga mõtlen juba õudusega 
kuidas homne päev mööda saata...

Hea teada: Seljavalu vastu ravimiga ja ilma

FBs üks sõber soovitas pöörduda abisaamiseks kiropraktiku poole pöörduda ja nii ma siis infot otsima hakkasin aga esmalt pöördun perearsti poole, sest usaldan teda ja tema nõandeid, soovitusi. Arst.ee lehel oli selline artikkel, mille lugemiseks siia üles panen.  

Seljavalu vastu ravimiga ja ilma

Valutava seljaga on ühel või teisel põhjusel hädas enam kui kolmveerand kaasmaalastest. Kas piirduda vaid valu tõrjumisega või parandada ka rühti?
Tekst: Marika Jürgenson

Valutava seljaga tullakse arsti juurde üsna sageli, ütleb perearst Sirje Reinmets. Hädalisi on igas vanuses. Noorematel põhjustab seljaprobleeme eelkõige raskuste tõstmine, vanematel korduma kippuvad kroonilised vaevused.
Seljavalu võivad valla päästa

• rühivead,
• istuv töö,
• ülemäärane või harjumatu kehaline koormus,
• raske füüsiline töö,
• staatiline asend,
• sage kummardamine ja pööramine,
• tõstmine,
• korduvad ühesugused liigutused,
• vibratsioon jm.

Seljavaluhoog võib alata näiliselt täiesti süütust liigutusest: mahakukkunud paberilehe tõstmisest, kummardumisest, toidukoti auto pakiruumi panekust, lapse turvatooli asetamisest, kehapöördest tööl või trenniharjutuse sooritamisest. Üsna sageli põhjustab ägedat seljavalu suur kehaline pingutus, eriti just niisugune, millega kaasnevad kehapöörded. Äkiliselt väljendunud järsk valu on aga kui jäämäe tipp: pinged seljalihastes on püsinud juba mõnda aega, enne kui endast valuga märku annavad. Kõige sagedamini lööb esmakordne tõsine valu selga 30–40aastastel, seljavalu eest pole kaitstud ei treenitud ega treenimata inimene.

Kiropraktik Gerly Truuväärt annab seljavalu korral abi igas vanuses inimestele. Ta soovitab ka neil, kel selg veel tunda pole andnud, lasta kiropraktikul oma lülisamba tervist hinnata. See võib säästa seljaprobleemidest tulevikus. Hea rüht, liikuv ja tugev selg on aluseks kogu keha tervisele. Keha vajab pidevat hoolt, mitte üksnes siis, kui endast valuga märku annab. Istuv eluviis ning stress ja ületöötamine võivad lõppeda põletikuga seljas, mis võib ka kõige suurema ja tugevama mehe põdema panna. Sageli jääb trauma või muu seljahäda korral vajaka küllaldasest taastusravist. Kiropraktika tegeleb peamiselt lülisamba ülevaatusega ja selle korrigeerimisega. Eestis on meditsiiniharidusega kiropraktikuid väga vähe, seega tuleb hoolega valida, kelle juurde minna. Kindlasti peab enne uurima inimese tausta: kiropraktiku haridus on sama mis arstidel, pärast bakalaurusekraadi saamist õpitakse ala veel viis aastat.

Ravi seisneb lülisamba ja närvisüsteemi täielikus kontrollimises leitud blokeeringute eemaldamises käte abil. Olenevalt inimese tervisest kasutab kiropraktik neuroloogilisi, kiropraktilisi, ortopeedilisi ja muid vajalikke teste, et välja selgitada probleemi algpõhjus. Seejärel otsustab ta, millise meetodiga saab inimest kõige efektiivsemalt aidata. Väga täpsete ja kontrollitud liigutustega aitab kiropraktik lülisammast korrigeerida. Kui vaja, saadetakse abivajaja lisauuringutele või teiste spetsialistide juurde.

Närvisüsteemi ühtne töö

Inimene on terve siis, kui kõik tema kehaosad toimivad harmoonilises kooskõlas. Kogu keha kooskõla kontrollib närvisüsteem: iga raku, koe, organi ja süsteemi funktsioneerimine oleneb sellest, kui tõhusalt närvisüsteem töötab. Kõik see, mida inimene teeb ja mõtleb, on otsene närvisüsteemi töö tulemus.

Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, seljaaju ja närvid – need arenevad lootel tema esimestel nädalatel. Aju ja seljaaju on väga õrnad ja kergesti haavatavad ning on kaitstud luudega: koljuluu ja 24 liikuva selgroolüliga.

Paljusid terviseprobleeme tekitab subluksatsioon ehk liigeselukustus lülisambas. Kiropraktikas peetakse valude peamisteks põhjusteks kolme tegurit: traumat, stressi ja toksilist keskkonda. Trauma haavatavale lülisambale võib tekkida juba ema kõhus, sünnihetkel, rääkimata kukkumistest, õnnetustest ja istuvast elustiilist. Negatiivse stressi mõju kehale on tihti suurem, kui me esmalt arvata oskamegi. Meie ümber on palju negatiivset mõtlemist, muretsemist, ületöötamist, kiirustamist. Mõttemaailm ja käitumismustrid mõjutavad füüsilist keha ja on allikaks paljudele terviseprobleemidele. Toksilisi aineid võib leida kõikjalt – toidust, joogiveest, saastunud õhust –, aga ka arvutil, mobiiltelefonil jm elektromagnetilise kiirgusega aparaatidel on oma mõju.

Piisab vaid ühest neist tegureist, et närvisüsteemi häirida, ning keha kooskõla läheb tasakaalust välja. Tagajärjeks on mitmesugused vaevused, mis pikka aega ei pruugi füüsiliselt avaldudagi. Valu seljas on sümptom, mis viitab kehas juba pikemat aega pesitsenud ja eiratud ebakõlale.

Iga selgroolüli tagumisel küljel asub närviderikas liitekoht, selgroolülid on liigesed, mis peavad vabalt liikuma. Selgroolülide vahel asuvad diskid. Need kiulisest koest rõngad on selgroo vahelülideks, ühendajateks ja toimivad nagu amordid pideva gravitatsioonijõu vastu. Nende tervis on ülitähtis. Pidev surve ja vale liikumine või liikumatus võivad viia diskide sees oleva aine sopistumiseni, mille tagajärjel tekib põletik ja surve lähedalolevatele tundlikele närvidele. Diski sopistuse suurust saab kindlaks teha ainult magnetuuringu (MRT) abil. Pahatihti peab aga seljavalude käes vaevelnu nii kaugele arenenud probleemi korral kaaluma seljaoperatsiooni võimalust. Kiropraktiku eesmärk on sellist olukorda ära hoida, möödapääsmatu operatsiooni järel on kiropraktika aga üks tõhusatest taastusravivõimalustest.

Sobib kõigile

Kiropraktiku vastuvõtule võivad tulla kõik nii enne põletikku, põletiku ajal või siis, kui valuvaigistid on juba valu ära võtnud. See on ohutu raviviis ning sobib seetõttu nii vastsündinutele, rasedatele kui ka eakatele inimestele.

Raseduse ajal teeb naise keha läbi suuri hormonaalseid ja strukturaalseid muutusi, mis võivad kaasa tuua kaela- ja seljavalusid. Rasedusaegne kehakaalu tõus ja ettevõlvuv kõht võib põhjustada lülisamba muutusi ja rühi moondumist, mis omakorda võib mõjutada närve, lihaseid ja liigeste liikuvust. Kuna enamik raskusest koondub raseduse ajal kõhule, siis gravitatsiooni keskpunkt nihkub ettepoole. Et seda rasket koormat kompenseerida, muutuvad lülisamba loomulikud kumerused suuremaks (eriti just nimmepiirkonnas) ning tekitavad alaseljas ebamugavust või isegi valu, mis võib kiirguda ka jalgadesse ja vaagnapiirkonda.

Seljavalu ei pruugi olla üksnes lokaalne, vaid võib põhjustada peavalu, õlavalu ning samuti käte ja jalgade tuimust. Kui raseduse esimeses kolmandikus konsulteerida kiropraktikuga, on võimalik keha tasakaalustada, taasaktiveerides ja tugevdades tähtsaid selja- ja vaagnalihaseid, mis on rühi aluseks.

Vastsündinutel ja väikelastel võivad ebaharilik nutmine, halb söögiisu, pidevad kõrvapõletikud või rahutu magamine olla tingitud just blokeeritud seljaaju ja aju vahelistest kommunikatsioonihäiretest. Ka loomulikul teel sündinud lapse selgroog võib sünniprotsessi käigus olla viga saanud. Esimesel eluaastal on selgroo kontollimine tähtis kohe pärast sündi ja siis, kui laps hakkab pead hoidma, iseseisvalt istuma, roomama, ise püsti seisma, kõndima ning pärast ükskõik millist traumat. Viited sellele, et lapse lülisammast peaks kontrollima, võivad väjenduda rühihäiretes: ebaühtlane kõnnak või jalanõude ebaühtlane kulumine, kergitatud õlg, pööratud või kallutatud kael, seletamatud liigesevalud. Tihti võib saada vastuseid kiropraktiku juurest ka nendele muredele, mille põhjusi pole suudetud leida, näiteks öine märgamine, pidev väsimus, rahutus, hüperaktiivsus.

Lastel kasutatakse väga õrna valutut korrigeerimist. Mida varem lülisamba eest hoolitsema hakata, seda parem selja tervisele kogu eluks.

Ka seljaoperatsioon, artriit ja osteoporoos ei ole takistuseks kiropraktilisele ravile. Kiropraktik arvestab sellega ja seab alati oma raviviisi inimese järgi.

Täpsus ja parajalt survet

Selgroo korrigeerimisel kasutab kiropraktik parasjagu energiat, mis kindla võtte ja ajastusega suunatakse õigesse kohta. Eesmärk on saavutada liigeste vaba liikumine, et keha saaks taastada oma algse harmoonia. Kuna iga patsiendi närvisüsteem ja selgroog on just talle omane ja unikaalne, oleneb ravi ja ravikordade arv igaühe tervislikust seisundist, vanusest, läbielatud traumadest, elustiilist ja ka ravi eesmärgist.

Mõned inimesed tunnevad end paremini kohe pärast esimest seanssi. Teistel aga võib heaolutunde saavutamine võtta mitmeid nädalaid või isegi kuid. On palju tegureid, mis paranemisprotsessi mõjutavad: kui kaua on probleem vaevanud, kas käid regulaarselt kiropraktiku juures, täidad korralikult kiropraktiku nõuandeid, puhkad piisavalt, teed vajalikku trenni, sööd mitmekesiselt. Selleks, et saavutada stabiilsus, on vaja ravi korrata ja hiljem vähemalt paar korda aastas kontrollis käia. Kiropraktikud ei kirjuta välja ravimeid – taastades tasakaalu kehas, ravib keha ennast ise.

Vaata lisaks www.kiropraktikastuudio.ee.

ERALDI lülisambapildi juurde:
Kogu keha tugi

Õigesti välja kujunenud selgroog peab olema eest taha vaates sirge, külgvaates aga väljavenitatud topelt S-tähe kujuga: kaela- ja nimmeosas ettekumerustega (lordoos) ning rinnaosas tahakumerusega (küfoos).

Keeruka ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid ülesandeid ning taluma hulka pingeid ja koormusi. Lülisammas on luustiku kõige kergemini vigastatav osa.
• Seitse kaelalüli toetavad ja tasakaalustavad pead ning võimaldavad selle liikumist.
• Kaksteist rinnalüli moodustavad rindkereelundite kaitse ja võimaldavad hingamist.
• Viis nimmelüli on ühendatud ristluuga ning peavad taluma kõige suuremat pinget.

Lülide mulgud moodustavad lülisambakanali, milles asuvad seljaaju ja närvijuured.

Lülisambale annab liikuvuse

• lülisid omavahel nelja fassettpinnaga ühendavad fassettliigesed,
• lülisid üksteisest eraldavad elastsed lülivahekettad ehk diskid.

Allikas: seljaarst Tiit Ilves, www.tiitilves.ee

Eraldi:
Seljavalu leevendamiseks
Leia valutu asend ja puhka. Äkitselt välja löönud valu on seljalihaste ülepingutamise ja lülisamba liigse koormamise tagajärg. Püüa leida võimalus lülisamba ja lihaste lõõgastamiseks. Ägeda seljavaluga jäta käsilolev tegevus sinnapaika ning võimalusel heida selili – see asend on lülisamba koormuse vähendamiseks kõige tõhusam. Leevendust võib tuua pea või jalgade alla padja asetamine. Peamine: proovi endale leida võimalikult valuvaba asend ja võimalusel püsi selles kas või terve ööpäeva.

Mine arsti juurde. Kindlasti pöördu arsti poole siis, kui esmasele seljavaluatakile on eelnenud järsk kaalulangus või väsimusperiood, valuga kaasneb jäsemete tuimus või sipelgate jooksmise tunne ning kui valukannataja on lapseootel või üle 60aastane.

Aseta haigele kohale külmakott. Ägedat seljavalu leevendab ja paranemist kiirendab külmakott, mis pannakse 10–15 minutiks valutavale kohale iga tunni järel. Ka apteegi käsimüügist saadavad külmageelid aitavad valu vähendada.

Võta valuvaigistit. Valu vaigistamiseks võid võtta käsimüügiravimeid: ibuprofeeni, paratsetamooli või aspiriini, kuid neid ei tohi mingil juhul kasutada rohkem ja sagedamini kui ravimi infolehel kirjas. Krooniliste seedeprobleemide ja kõhuvalu korral ole valuvaigistitega ettevaatlik. Kui käsimüügiravimid paari päeva järel valu vähendanud pole, pöördu kindlasti arsti poole.

Treeni lihaseid. Et seljavaluatakke oleks vähem, tee regulaarselt kõhu- ja seljalihaseid tugevdavaid võimlemisharjutusi. Tähtis on võimlemist jätkata ka siis, kui selg parasjagu kusagilt tunda ei anna. Väga hästi mõjub ujumine, kuid jõusaalis on valutama kippuva selja puhul mõistlik tegutseda ettevaatlikult: oskamatu treenimine võib nõrga selja hädasid süvendada.

Kroonilise seljamurega ei ole soovitatav valu vastu kasutada külmakotti ja külmageele. Korduva seljahädaga on vaja tingimata minna perearsti juurde, kes suunab vajadusel neuroloogi või teiste spetsailistide vastuvõtule, et teha kindlaks vaevuse põhjus ja määrata õige ravi. Selja edasiseks säästmiseks on õiged ja süstemaatilised ravivõtted vältimatud. Valu seljas ei pruugi olla tingitud probleemidest lülisambas, vaid võib viidata ka neerudele, naistehädadele vms.

Radikuliit on neuroloogiline haigus, mille korral valu kiirgub lülisamba kaela- või nimmeosast mööda õla- ja küünarvarsi sõrmedesse või mööda tuharat ja jalga varvasteni. Kui radikuliit on juba korra välja löönud, võib haiguse uue ägenemise esile kutsuda väiksemgi ülekoormus, kiire või ebamugav liigutus, pikaajaline sundasend, külmetus või viirus.

Radikuliidiravi määrab arst. Olulised on õiged võimlemisharjutused, millega tohib taastusarsti juhendamisel väga ettevaatlikult alustada juba valu ajal ning jätkata ka siis, kui selg üldse ei valuta.

Vältima peaks liigutusi, mis nõuavad ühel ajal eri lihasrühmade osalemist, eelkõige raskuste tõstmist kerepöördega (näiteks imiku ühel käel või lapse käekõrval hoidmine, koti ühel õlal kandmine, kehapöörded autosse istudes jms), sest raskuse ebaõige jaotumine annab lülisamba ühele poolele suurema koormuse. Raskusi tuleb üles tõsta ja maha panna koostöös kogu keha lihastega tasakaalustatult, kontrollitult ja turvaliselt aeglaselt. Isegi kerge eseme valesti tõstmine võib pinges selga vigastada.

Allikas: Sirje Reinmets