6. november 2012

Ootaja aeg on pikk ja karkudel tee on lõputu

Täna oli kole ja vihmane novembrikuu ilm ja minu tuppa tuli vastuvõtule eakas proua, kes karkudega liikus ning oli lõpmata väsinud, sest ees ootas uus operatsioon aga veel enne seda soovis ta invatakso teenuse taotluse sisse anda ja siis saada invataksot, kui peale haiglat kuidagi moodi liikuma ei saa. Tema on üks paljudest, kes on õnnetu ja pahur, sest meie maja ees pole üle tee bussipeatust ja see mis on enne, st Taksopargi peatus on liiga kaugel ja ka järgnev Hipodroomi on lõpmatuna näivas kauguses. Ülekäigurada pole ka meie maja juures, vaid lähim on Grossi toidukaupade poe juures. Nii kasutavad kohalikud otse teed ja sibavad autode vahel ning rakse puudega inimesed taksot, et meieni jõuda. Kui kolisime Endla 59 majja, siis tegime kirja ja meile lubati, et saab. Ootaja aeg on pikk ja nii on kulnud juba ülle 10 pika aasta. Pole ei tee remonti, ülekäigurada ega bussipeatust teiselpool teed. Juurde on selle ajaga ilmunud bussiootepaviljon, nn jonnipunnid, mis bussirida eraldavad autode rajast. Ka uus märgistatud bussirada on koos hoiatus ja teavitusmärkidega. Auke on juurde tulnud ja vett taevast alla, mis bussi peatusesse sõitmisel jalad märjaks uhab.Vaja on ka helivalgusfoori ja käsipuu - piiret, et teed meie majani oleks lihtsam pimedatel ja vaegnägijatel või kehva tasakaaluga inimestel leida. 
Mooni bussi- ja trolllipeatus aga lausa karjub remondi järele. Eks siis ootame, mis Transpordi- ja Kommunaalamet vastab. Vaja oleks ülekäigurada Endla-Mooni ristmikule ja vastas suunas ka Mooni peatust. 10 pikka aastat ootame, kuid ikka veel pole seda tehtud. Puudega inimese jaoks on iga loik ämber ja praht ning augud nagu kuristik. Tallinn võiks rohkem hoolida oma inimestest. Ühistransporti peaks olema mugav kasutada ja ka sinna ka pääsema.
Veel arvamusi:

  • just nii ta on..Endla tore ja vajalik maja..tegelikult paradoks ongi see, et maja asub kõigi transporditeede keskmes..kuid ühegiga sinna tegelikult juurde ei pääse(see üks suund vaid, no mitte kesklinnast)... ja need vahemaad kõigini neist on rasked just maja põhikülastajatele. See üks ja õnnetu peatus on..koos siis hetke "spa" teenusega. Ehk peamiselt lahkujatele käpaga soppa meenutuseks kah. Ehh :( Mina isiklikult olen üritanud seal kunagi mingil talveõhtul peale külma ja lumetuisku puhtalt karkudel jõuda sealt Sõpruse pst le..Ja ausalt..ei jõudnud, lihtsam oli tagasi tulla.Piirdusin läbitud kukkumiste arvu kordamisega vaid.
  • Kaesoleva aasta kevadel oli 6nn osa saada kastmisest samas trollipeatuses ISTUDES OOTEPAVILJONI PINGIL !
  • Olen ka seal märjaks saanud :( Lisaks tuleb tõesti väga hoolega vaadata kuhu astuda ja trollipealt maha saada on ka kunst sest kõnnitee serv on väga ebatasane 
    :(
  • ekstreemsused bussipeatuses.
  • tehke sama, mis mina oma koduaiatagusega - Ain Allas kaameraga kohale! Uskuge või mitte, aga siis leitakse rahad ja tegijad kohe...
Mina arvan, et mina tunnen puudust bussi nr 21 kahesuunalisest liiklusest peale Haabersti ringi Kakumäe suunal ja see liinigraafik on ka püsinud muutumatult viimased 5 aastat ja samas on elnike arv Vana-Rannamõisa teelt Kakumäeni suurenenud mitmesaja inimese võrra. Minu arvates võiks parandada ümberistumise võimalusi Haabersti ringil Rocca al Mare juures ja minu ettepanek on, et nt buss nr 10 võiks sinnani oma liini laiendada, siis oleks lihtsam saada Haaberstist Mustamäele. Praegu on käigus 21A ja 21B, kuid need liiguvad harva ja ümberistumisel on pikad ootamised ja nii peavad just koolilapsed hommikuti ja õhtuti bussipeatustes külmetama. Palun tihendage nr 21 bussiliini ja võimalusel parandage ümberistumise võimalusi.

Loe veel mida inimesed arvavad 8.11.2012 Postimehe artiklis:
Linlased: bussiliikluse kvaliteeti parandaks sõidugraafikute muutmine

Postimehe üleskutsele vastanud linlased heitsid pealinna ühistranspordile ette ka ühtlustamata sõidugraafikuid – tavaline on see, et tuleb korraga mitu ühissõidukit ja siis on pikk vahe. «Tallinnas on probleem suures osas sama teed sõitvate busside graafikutega. Näiteks Piritalt kesklinna - 20 minutit vahet ja siis kõik bussid korraga peatuses. Idiootsuse tipp. Täpselt sama jabur on ka Pärnu maantee, kus 5, 18, 36 pidevalt üksteise sabas sõidavad ja siis on jälle tükk tühja maad,» oli üks arvamus. «Tallinnas ei pruugigi olla vajadust uute liinide järele, vaid piisaks mõne olemasoleva liini pikendamisest ühe-kahe peatuse võrra või marsruudi kergest muutmisest või ainult värvi-raha maksvast liikluskorralduslikust muutusest, et muuta ühistranspordi kasutamine mugavamaks ja luua ühistranspordile autokasutuse ees selge eelis,» arvas teine lugeja. «Mina tunnen puudust vahele jäävatest bussidest. Kõige hullem, kui tunnis käib kolm bussi ja siis üks veel tulemata jääb. Samuti graafikus püsimine on vähemalt 33. liinil küll probleemiks, aga pole ka imestada kui Hiiu ülesõidul vasakpöörde võimalust kümme minutit ootama peab. Seal võiks küll ühissõidukitele eelisõiguse korraldada,» oli veel üks arvamus.

Samuti peaksid Tondilt väljuvate trammide graafikud olema kooskõlas Tondile saabuvate elektrirongidega. Praegu on sõitjate kinnitusel tavaline, et tuled elektrirongilt ja tramm ootab täpselt niikaua, kui inimesed on jõudnud rongijaamast trammipeatusse viival trepil poole peale ning siis sõidab minema. «Tunnen suurt puudust liini 1A tihedamast graafikust tipptundidel. Praegu sõidavad inimesed tihedalt külg-külje kõrval seistes iga päev linna tööle ja tagasi. Imetlust vääriv kannatlikkus. Igal juhul oleks sõidugraafiku tihendamine mõistlikum, kui uue liini rajamine,» arvas üks lugeja.
Leiti ka, et tegelikult on puudus mitte liinidest, vaid mõnest mugavast ümberistumisvõimalusest. Võiks olla paar-kolm suuremat Viru terminali sarnast ühistranspordisõlme, kus väljumised oleksid ajastatud nii, et ei pea ei jooksma ega kaua ootama.

«Selles mõttes ei väsi ma imestamast, kuidas Berliinil õnnestub nii suures linnas nii ladusat ühistranspordisüsteemi alati käigus hoida. Metroorongid ootavad sõlmpeatustes kaks-kolm minutit mujalt tulevalt rongilt ümberistujaid, bussid ootavad ristmike läheduses olevatel peatustel, millal ristisuunas sõitvalt bussilt jõuaksid ümberistujad järgmise bussi peale jne.»
Probleemiks on ka ekspress- ja tavabusside piletihindade võrdsustumine. Sellega on Nõmmel tekkinud probleem. «Mööda Vabadus puiesteed liigub üks arvestatav liin – 18, ja tema ekspress 14, mis nädalavahetusel ei sõida ja tööpäevadelgi töötab vaid tippaegadel. «Probleem on selles, et elanikke on Nõmmel palju. Viis aastat tagasi mahtus veel korralikult bussi. Nüüdseks meenutavad 14 ja 18 hommikuti rohkem India busse, kust lapsed suurte koolikottidega bussist välja tilpnevad. Juba esimestes peatustes tekib probleem koha leidmisega. Ja mis mõte on üldse ekspressbussil, kui hinnavahe puudub ja seoses reisijate paigutamisega bussi läheb peatuses tohutult aega raisku,» küsis üks lugeja. «Sama mõte tuli endalgi. Nr 9 ja 11 liinil on sõiduaeg vähemalt viis minutit pikem kui enne oli, sest sõidab oluliselt rohkem rahvast kui enne. Samuti on ekspressliini hakanud kasutama ka «igatsugu kotjakad»,» kurtis teine.

Toimetas Uwe Gnadenteich


Kommentaare ei ole: