14. juuli 2014

Milles peitub pika ja rõõmsa elu saladus - nunna elus

Mulle täiega meeldis see artikkel, kui seda paar nädalat tagasi ajakirjas "Naised" lugesin ja rääkisin sellest oma õelegi. Pole sellel nunnaelul viga midagi, sest nad on nii nunnud ja elurõõmsad. Seepärast soovitan teistelgi seda lugeda. Selle artikliga ei pea ma silmas mitte kedagi, vaid tahan öelda, et nautige elu ja rõõmustage igal päeval. Smile! 
Pika ja rõõmsa elu saladus: ela nagu nunn

California ülikoolis tehtud uuringus prooviti välja selgitada, miks just nunnad elavad pikema ja tervema elu võrreldes muu elanikkonnaga. Uuringu tulemused koondati kuude peamisse järeldusse, mida tasub tähele panna ka väljaspool kloostrimüüre elavatel inimestel.“Nunnade hea tervise ja ühtlasi pika eluea saladus ei peitu mitte niivõrd nende füüsilises vastupidavuses, kuivõrd psüühilises tugevuses,” nendib Aarhusi ülikooli psühhiaater Lone Fjorback. “Kõik teavad, et tuleb tervislikult toituda, rohkelt liikuda ja piisavalt magada. Kuid see, milllisel määral inimene toimib nii, nagu oleks vajalik, sõltub paljudest sisemistest ja välistest teguritest. Näiteks on tervislikke eluviise kergem järgida siis, kui kõik su ümber elavad samade põhimõtete järgi,” kinnitab ta.Sotsiaalne tegur on psühhiaatri sõnul nunnade hea tervise üks olulisemaid mõjutajaid. “Nunnad elavad väikeses kogukonnas, kus kõik hoolitsevad üksteise eest, igaühel on kindlad ülesanded ja igaüks on sellele väikesele kogukonnale vajalik. Sellises keskkonnas elades ei tunne inimene vajadust väliste ergutite – toidu, alkoholi, lisatöö või arvutis surfamise järele.”
Tähtis on ka asjaolu, et nunnad ei tunne end kunagi üksinda olevat. Paljudes uuringutes on aga kinnitust leidnud fakt, et üksindus võib tõepoolest üldist tervist nõrgendada. Ühine palvetamine ja meditatsioon tugevdavad nunnade ühtekuuluvustunnet veelgi. Sellise meditatsiooni kohta võib kasutada ka terminit mindfulness ehk vaimne fitness. Psühholoogilise mõistena tähendab mindfulness tähelepanu suunamist eesmärgipäraselt praegusele hetkele, ja seda hinnanguid andmata. Sel moel end ümber häälestades kogetakse vähem stressi ja tuntakse ka vähem negatiivseid emotsioone.
Teadlikkuse arendamine ei ole mingi süvaspirituaalne praktika ega mitte midagi esoteerilist – olla teadlik tähendab tunda iseennast, ütleb Fjorback. “Mida ma mõtlen ja miks ma seda mõtlen? Mida ma tunnen ja miks ma seda tunnen? Mida ma kardan ja miks ma seda kardan? Need on vaid mõned maailma kõige lihtsamatest küsimustest, mida me tegelikult kunagi endalt ei küsi. Vastused nendele küsimustele on olemas meie sees. Me ei ole nendeni jõudnud ainult seepärast, et me ei ole kunagi endale neid küsimusi esitanud.”
Vaimse fitnessi positiivsed mõjud:
• parandab stressiga toimetulemise võimet
• aitab fokusseerida tähelepanu kõige olulisemale
• suurendab kriitilise mõtlemise võimet
• tõmbab tähelepanu praegusele hetkele, tänu millele inimene on oma töös täpsem ja efektiivsem
• suurendab empaatiavõimet
• stimuleerib loovat mõtlemist

6 põhimõtet, mida nunnadelt õppida
1. Liigu
Nunnad on liikuva eluviisiga, füüsiliselt aktiivsed. Ehkki nad ei käi jõusaalis, saavad nad piisavalt nii füüsilist kui ka psüühilist treeningut kirikukoolides õpetajatena töötades, tänavatel hädalistele toitu jagades ja oma piirkonna abi vajavaid vanureid külastades. Kesk- ja vanemas eas on igapäevane liikumine aga tervisele hädavajalik.
2. Ole positiivne
Nunnades pole kibestumust, tõdeb California ülikooli filosoofiamagister Anna Corwin. “Nad suhtuvad nii üksteisesse kui ka neid ümbritsevasse maailma armastuse ja tolerantsiga. Positiivseid tundeid ja elujaatavat suhtumist ammutavad nad palvetamisest, igapäevasest üksteisega suhtlemisest, väetimate eest hoolitsemisest,” kirjutab ta. “Kui õpid olema rõõmsam, paraneb tervis koheselt,” kinnitab ta.
Maailma üks tuntumaid positiivse mõtlemise uuringuid on nn nunnauuring, mille tulemused avaldati 2001. aastal. Uuringus jälgiti mitmekümne aasta jooksul 180 katoliiklasest nunna elukäiku nende endi kirjutatud biograafiate põhjal. Uuriti, kui positiivne, elujaatav ja rõõmsameelne oli nunnade maailmapilt. Selle kriteeriumi põhjal jagati nunnad kahte rühma. Täiesti positiivne maailmapilt oli 25% protsendil nunnadest, täiesti negatiivne samuti 25 protsendil. Skeptikute rühmast oli 85. eluaastal elus 54% nunnadest, seevastu optimistide rühmas 79%. Vanuse suurenedes kasvas vahe veelgi: 93. eluaastal oli negatiivse maailmapildiga nunnadest elus vaid 18%, optimistide rühmas tervenisti 52% uuritavatest nunnadest.
Selle ja veel paljude teiste elueauuringute põhjal võib väita, et rõõmsameelne ja positiivne ellusuhtumine pikendab eluiga 7–10 aasta võrra ehk peaaegu sama palju kui suitsetamise mahajätmine.
3. Ole kaasinimestele vajalik
Aeg-ajalt võib kuulda arvamust, nagu seisneks õnnetunne selles, kui saab võimalikult vähe tööd teha. California ülikooli uuringust selgus, et tegelikult on asi hoopis vastupidine. Pensionile jäänud nunnadest oli parem tervis neil, kes ka igapäevaametist loobunutena jätkasid aktiivset elustiili ja kel oli mõni ühiskondlik ülesanne. Põhjus on psühholoogiline – inimene peab tundma end vajalikuna, ühiskonnale kasulikuna. Nunnakloostris on igaühel mingeid igapäevaseid ülesandeid, niisama käed rüpes ei istu seal keegi.
4. Ära kaota sidet sõpradega
Oma väikeses kogukonnas teavad nunnad üksteisest kõike – kes on parasjagu haige, kel läheb hästi või kellel on olnud eriti ränk ja töörohke nädal. Nad on alati valmis hädas olevat kaaslast abistama. Niisamuti on neil alati inimesi, kelle poole pöörduda, kui nad ise abi vajavad. Üks Anna Corwini uuringu tähtsamaid järeldusi ongi kuulumise vajadus – inimestele meeldib kuuluda mingisse teatud gruppi ühiskonnas ja vastutada kas või osaliselt selle grupi heaolu eest. Uuringust võib järeldada, et head suhted perekonnas, lähedased sõbrad ja heatahtlikud naabrid on pika ja tervena elatud elu tarbeks määrava tähtsusega.
5. Ära karda surma
See soovitus ei kõla just eriti rõõmsa ja positiivsena, kuid California ülikooli uuringust selgus, et kui inimene lepib faktiga, et ta varem või hiljem sureb, elab ta oma pensionäriaastad suure tõenäosusega terve(ma)na ja õnneliku(ma)na. Nunnad hakkavad oma matuseid planeerima kohe, kui vanaduses aktiivsest elust tagasi tõmbuvad. Uuringust selgus, et see protsess mõjub nende psüühikale vaid hästi. Nunn võib oma kaaslastele avameelselt rääkida, kas ta eelistab oma surivoodi ümber palvetavaid kaaslasi või eelistab surra vaikuses ja üksinda. Selline käitumismuster ja religioonist tulenev usk surmajärgsesse ellu aitavad nunnadel suhtuda surma rahulikult ja hoida psüühikat tervena.
6. Ära ole liialt materiaalses kinni
Kloostrisse astudes loobub noviits paljudest õigustest, mis tal olid tavaelus. Ta ei saa enam ise otsustada, kellega ta koos elab, ka loobub ta vabatahtlikult paljudest mugavustest, näiteks igasugustest tehnikavidinatest. Noviitsipõlv on paljuski ette nähtud just loobumise treenimiseks, isekuse väljajuurimiseks. Kui inimene on harjutanud end loobuma, ei pruugi elus ette tulevad saatuselöögid, näiteks töö või eluaseme kaotus, talle nii laastavalt mõjuda. Tema vaimne tervis on tugevam ja peab neile paremini vastu.
14.07.2014 / Kerli Jõeäär/ ajakiri Naised


Kommentaare ei ole: