16. mai 2015

Kooliminejale on käitumisoskus sama tähtis kui lugemisoskus

Leidsin sellise hea Õhtulehe artikli, milles õpetajad räägivad laste kasvatamisest ja vanemate rollist laste käitumisoskuste õpetamisel. Eks ikka selleks, et lapsel oleks koolis, kaaslastega suhtlemine parem ja laps oskaks arvestada teiste inimestega. Olen ka ise oma töös kokku puutunud transporditellimusega, kus lapsevanem teatab, et tema kooli minev laps ei oska käituda ühistranspordis ja ei suuda sellepärast kasutada transporti, sest pere pole teda ühistranspordiga sõitma viinud ja puudega laps on sõitnud taksoga või invatransporditeenusega. On ka selliseid põhjendusi, kus vanem toob põhjuseks, et laps tahab istuda ühes ja samas kohas ja kui see iste on hõivatud, siis laps ei oska käituda ja muutub agressiivseks. Siin algab lapse harjutamine juba varakult ja lapsevanemad on need, kes last toetavad, arendavad ja julgustavad. Järgnev artikkel on põhjalik ja need pered, kelle lapsed lähevad sügisel kooli. Samas ongi lastekasvatus töö, mis aitab lastele kombeid ja käitumisoskusi õpetada. Mõnikord tundub kaubanduskeskuses, et lapsed on nagu väiksed metslased aga on ka neid vanemaid, kes kindlalt ei ütlevad ja siis on kuulda laste haledat nuttu aga ega lapsi ei saa kasvatada vati sees. Tore on see, et uue aja lapsed ongi julgemad, aktiivsemad ja ei klammerdu oma vanemate külge.  

, 16. mai 2015, 09:50

Mõnikümmend aastat tagasi võis laps kooli minna ka nii, et Ad ja Bd hakati alles esimesel septembril lähemalt uurima. Tänased kooliteed alustajad oskavad enamasti küll lugeda-arvutada, aga puudu on mõnigi hädavajalik oskus, mis peaks kaasa tulema ennekõike kodust.
Külli Külm, kelle tütar lõpetab Viimsi koolis esimest klassi, räägib, et peamise ettevalmistustöö enne koolitee algust tegi ära lasteaed. Seal õpetati lapsed lugema ja kirjutama, tema tütar käis veel ka eelkooli ettevalmistuskursustel. Esimese kooliaastakogemuse põhjal ütleb ema, et lapsel, kes pole esimesse klassi minnes veel veerimagi õppinud, läheb koolis raskeks. "Õpetaja rääkis küll, et kooli tulles ei pea oskama lugeda, aga reaalne elu on see, et lapsed saavad aabitsa kätte ja pea kohe hakkavad lugemistekstid pihta," räägib Külli. Tema laps oli lasteaiast ja eelkoolist saanud piisavad teadmised, seepärast valmistuti suve jooksul kooliks pigem kõike vajalikku soetades: osteti koolitarbeid ja koolivorm ning toodi vastsele koolijütsile kirjutuslaud.
Uue aja lapsed on teistsugused
Ühe Tallinna kesklinna kooli algklasside õpetaja, kes oma nime avaldada ei soovi, usub, et õige ongi, kui lapse viimane koolieelne suvi jääb puhkamiseks ja mängimiseks. Raamatutarkuse tuupimise asemel soovitab ta lastega pigem midagi huvitavat ette võtta ja väljasõitudel käia: "Lapsed õpivad igalt poolt midagi, nii loodusest kui ka muuseumist." Õpetaja tõdeb, et suur töö laste kooliks ettevalmistamisel tehakse ära lasteaedades. "Au ja kiitus neile!" tunnustab ta. Siiski on tema sõnul väga oluline, et just kodu tekitaks lapses huvi õppimise vastu. "Vanem peaks muretsema ka lapse enesehinnangu pärast. Kui näiteks kõik teised lapsed klassis oskavad lugeda, üks aga ei oska, võib see olla suur löök lapse enesehinnangule," on õpetaja kõrvalt näinud.
Mitmekümneaastane koolikogemus lubab pedagoogil öelda, et lapsed on praegu palju aktiivsemad ja julgemad kui kas või kümme aastat tagasi esimest korda koolipinki istunud põngerjad. "Kümme aastat tagasi oli laps arglik, kartis aktust ja klammerdus ema külge, nüüd on kõik julged," sõnab ta. "Ka on laste silmaring laiem, suuresti tänu arvutimaailmale."  Siiski on ka murekohti. Vanemad, kes on hõivatud tööl käimise ja raha teenimisega, ei suuda alati oma lastega tegelemiseks aega leida. "Palju on kasvatamatust – lapsi, kelle käitumisele pole üldse mingit tähelepanu pööratud," ütleb pedagoog. "Suhtlemist nii teiste laste kui ka täiskasvanutega tuleks õpetada ikkagi kodus." Elementaarsed viisakusreeglidki peaksid kooliminejale olema sisse kasvatatud – ennekõike on see tema enda huvides. Pole ju saladus, et heade kommete ja sujuva suhtlemisoskusega lapsel on võõras keskkonnas oluliselt lihtsam hakkama saada.
Lasteaed või esimene klass?
Lasteaiakasvataja Kaia Beres (pildil) räägib samuti, et praeguste koolieelikute suurim probleem on kasvatamatus: "Lapsed ei saa aru, kellega kuidas käituda tuleb, samuti ei oska nad end kontrollida, et koolitunnis 45 minutit paigal püsida." Kuigi osa lapse kasvatamise tööst teevad ära lasteaednikud, on kodul väga oluline roll. Beresi sõnul võiksid vanemad viia last kinno, teatrisse või muuseumisse, sõita temaga ühistranspordis, käia kontserdil, looduses – et koolieelik õpiks, kuidas ühes või teises kohas käituda. "Lõppude lõpuks peaks kasvatus tulema ikkagi kodust," ütleb ta. Üks võimalus sotsiaalseid oskusi arendada on ka lauamängude mängimine – sedagi peaksid tegema vanemad koos lastega. "Mõnes peres ei ole lapsed lauamänge näinudki," teab Beres. "Neil on küll legod ja arvutimängud, aga mitte lauamänge – ometi on need äärmiselt arendavad." Lauamänge mängides õpib laps lisaks lugemisele ja loendamisele ka näiteks teistega arvestama, kaotama ja reeglitest kinni pidama – kõik need on esimestel kooliaastatel väga olulised oskused. Loomulikult on ülimalt tähtis ka lapse ja vanemate koos veedetud aeg.

Kommentaare ei ole: