21. mai 2015

Toeta arenguideed: TERVIS - Istumine on eluohtlik tegevus, kui sellega liiale minna

Toeta arenguidee konkursil ideed: Tervis. Istumine on eluohtlik tegevus, kui sellega liiale minna. 
ja selleks logi sisse FB kaudu ja anna oma hääl väärt terviseideele. Palun jaga seda ideed ka oma tuttavatele ja sõpradele, sest julgen soovitada Ragnar Viir´u ideed. Siit lingilt saad tutvuda. 
https://www.arenguidee.ee/issues/tervis


Soovitan lugeda  Ragnar Viire artiklit liikumise vajalikkusest ja pikaajalise istumise kahjulikkusest. Sarnaseid seljavalusid tean ka teistel naistel, kes töö tõttu pikalt istuvad. Paljud loodavad massaažile, taastusravile, kiropraktikutele, kuid palju saab ka ise ära teha. Sotsiaaltöötajana tunnen muret ka nende klientide pärast, kes oma liikumispuude tõttu istuvad ratastoolis kogu päeva. Olen püüdnud neile rääkida, et vajalik on seista või pikali visata ja sirutada ennast. Paljud seda ei usu aga kui hädad käes, siis mõistavad. Eks liikumisharjumused on visad kujunema ja seepärast on sellised artiklid vajalikud. 

Istumine on eluohtlik tegevus, kui sellega liiale minna

Alustagem toredamast! Esimesed rõõmud oma sammudest kingib laps emale, kui ta alles emaüsas on. Rütmiliselt jalgadega emakaseina vastu põtkimine arendab last soodsalt nii kehaliselt kui psüühiliselt. Aju vajab informatsiooni keskkonnast, puutetundlikkus on primaarne. Muusikat kuuleme küll kah looteeas, ja see on väga tore, aga nägemise rõõmudeks peab maailm avarduma. Sündimise järel jätkame, aina kui silm lahti, siputamisega. Kas võiksime ka täiskasvanuna sekka, selili end kõnnitada? Miks mitte!
Elame ITK ajastul. Klikid „Sitting Kills“, ja 30 mln vastust. Aga näiteks austraallased ei taha surra - Stand up Australia! – töötage seistes, ärge teateid omavahel meilige vaid viige kõndides, printerid koridori, sööma kõrvalkvartalisse. NASA spetsialist: hüpergravitatsioon päästab istuja: 35 korda tööpäevas toolist püsti ja kohe tagasi, sest tervis „ It´s All About Interacting Regularly With Gravity“. Kas on midagi lisada? On, istumisstressist õigeaegne taastumisaktsioon kohe tööl!

Inimese kolm asendit 
Püsti, sirgeselgselt rühika kõndimisasendini jõudsime 2 mln aastaga. Kõndimise mootoriks on kogu tugiliikumiselundkondlik orkester, nagu biomehhaanika teadlased kaunilt väljendavad. Paigalseismine tõmbab sellele piduri peale.
Istumise muutis massiivseks paarsada aastat tagasi tekkinud konveieritöö. Tänaseks kinnistab meid poolpüsti asendisse 1930-ndail leiutatud kontoritool, ja nüüd veel arvuti. Väga värskelt teame, et alla 1 aastased beebid on juba ninapidi tabletis ja aastasena saadavad nutikatega äppe. Aga Steve Jobs ei tahtnud seda oma lastele, tema lootis, et neid ei nakata Silicon Valley Syndromehttp://theweek.com/articles/458897/silicon-valley-syndrome-more-evidence-that-desk-job-killing
Istumine on suurepärane, et nautida teatrietendust, kirjutada, õppida ja paljuks muuks. Küllap loed Sinagi, hea lugeja, minu ideed istudes. Probleemiks muutub see, kui istume katkestamatult ja liigselt.
Pikali oleme 1/3 ööpäevast. Peab ikka väga tähtis olema, kui selleks läheb kolmandik elust. Tähtis see ongi – pikali taastume õigeaegselt igapäevastest ärkveloleku pingutustest. Sõnad Toomemäe Inglisillalt: Otium Reficit Vires - Puhkus Taastab Elujõu. Suusataja viskub pikali kohe, kui finišijoonest üle on. Ikka selleks, et pingutusest, võimsast aga kontraktsioonide-lõõgastuste vahelduvast pingutusest ruttu taastuda.
Istuja ja kohapeal seisja lihaskond (kah kuni 40% kehakaalust!) tagab jätkuvalt asendit, pole seal märkimisväärset pumpamislikku aktiivsust, on aga isomeetriline stress, mis väsitab mehaaniliselt. Lihtsaim viis sellest taastuda – kah pikali! Mehaaniline pinge ja mehaaniline surve toimib rasvarakkudele - imevad endasse lisa rasva ja paljunevad ägedamalt. Ülekaalulisel on oht kiirenevalt kaalu juurde võtta sinna kantti millega toolil istume.
Kurb, ja esmapilgul uskumatu, aga statistiliste uuringutega on tõestatud, et seni soovitatud 30 min mõõdukas liikumine päevas, või kaks kuni pooleteisetunnist treeningut nädalas, ei suuda korvata tööl 8h istumise tervist kahjustavat toimet. USAs on käibel tabav väljend “active couch potatos” – aktiivsed diivanilvedelejad. Nii nad kutsuvad sportlikke kontoriinimesi, kes, eesmärgiga pool- või täismaraton läbida, jooksevad nädalas seitsekümmendki kilomeetrit, aga nende 12h igapäevase istumisega kaasnevate võimalike tervisehädade eest see ei kaitse. Istumisliku eluviisi uurimisele pühendunud teadlaskonna konsensus on, et tervisesport üksi ei aita, ja et istumist katkestavad liikumispausid on vältimatud.

Mida kõike paha liigne istumine teeb? 

Liigne istumine koos suitsetamise, liigse alkoholi ja väära toitumisega, aga ka ilma nende kolme halva kaaslaseta, istumine üksi, põhjustab kumulatiivselt üle 20 tervisehäda, sealhulgas südame-veresoonkonna-, krooniliste hingamisteede- ja ainevahetuslikke haigusi ning pahaloomulisi kasvajaid. Need neli koondab WHO lihtsustatult mittenakkushaiguste nime alla. Need on peamised oodatavate tervete eluaastate röövijad ja neisse sureb maailmas aastas 36 mln inimeset (sealhulgas 9 mln nooremat, elu parimais aastais), kes elustiili muutes võinuks seda vältida. Need on samad haigused, mille pärast eestlaste töövõimeline eluiga on üks lühemaid arenenud ühiskondade hulgas ja et 65 aastasel Eesti naisel on ees oodata vaid 2 tervelt elatavat aastat, kui Taani 65 aastasel naisel veel 14. 
Eesti President: ”See, mida oleme harjunud nimetama tervishoiuks, pole tervise hoidmine, vaid ravi. Tervise hoidmine sõltub suures osas meist endist. Ravi maksab kinni haigekassa. Ärgem ajagem neid asju segamini.”
Maailmapank: mittenakkushaiguste hind on 47 triljonit USD, enam kui globaalse finantskriisi hind. Maailmapank, ÜRO ja WHO rõhutavad koos, et tegemist ei ole vaid eakate ja väetite, ainult rikaste või ainult vaeste inimeste ja riikide probleemiga, et see on väljakutse riikide valitsustele, omavalitsustele, avalikule- ja erasektorile, kodanikeühendustele, ja et riikide kõigi tasemete otsustajate kaasamine on vältimatu probleemi lahendamiseks. 2011. a leppisid WHO liikmesriigid kokku, et ülemaailmselt peab 2025. aastaks enneaegne suremus mittenakkushaigustesse vähenema veerandi võrra. Kui Eesti senised riskitrendid jätkuvad, siis 2025. aastaks jõutakse vaid mõne püstitatud eesmärgini. 
Haiguste ennetamiseks vajatakse teaduspõhiseid sekkumistegevusi. 52% eesti naisi ja 39% mehi tunneb üleväsimust, 16-24 aastastest meestest rohkem just kõrgeltharitud. Iga kolmas soomlane ei usu, et jaksab töötada 65. eluaastani. 
Konkreetne ettepanek allakirjutanult, milles teadusüldsuse poolt juba aktsepteeritud, töökohal regulaarsele toolist tõusmisele ja kõndimisele, lisatakse mehaanilisest istumisstressist taastumine: 
Igas tunnis tõuse toolist, kõnni võimlemismati juurde ja sellel selili, kõnnita jalgu vahelduvalt õlaringidega. Saad 2 min aktiivset taastumist, ja tagasi tööle. Ja ei viigi salalikult kumuleeruvat väsimust töölt koju kaasa. Ja jaksadki peale tööd liikumist harrastada. Odav kah, riigile ja tööandjale, üks matt 10 inimese kohta. Tööandjale ja ametnikele sama soovitus, kah tööajast paar minutit tunnis samme tegema – püsti ja pikali. Tool ei vali, kellele hädasid kaela või selga keerata, ja lapsemeelsust ning mängulisust pole põhjust töökohalgi häbeneda.

Miks olen nii julge sellist aktsiooni soovitama? 
1. Tänu Dr. Arved Vainu leiutatud Myoton seadmele olen oma väitekirjas 2010. a esimesena biomehhaanika ajaloos kvantitatiivselt tõestanud, et istumis- ja seismisasendist selili heitmine vähendab turjalihaste jäikust ja pinget 20%. Kolleegidega koos oleme tõestanud samasuguse muutuse ka alaselja lihastes, kui istumisasendist heita selili.
2. Aktsioon on töökohal järeleproovitud. Tallinna Linnakantselei töötajad eesotsas sealse terviseedendajaga võtsid plaani hästi vastu. Kõigepealt testisid kõik osavõtjad ise enda sõrmedega iseenda õla ja kaela vahel oleva trapetslihase pealt, mis juhtub lihaskonna pinge ja jäikusega, kui seismis- ja istumisasendist heita pikali. Soovitan Sinul, hea lugeja, teha sama – personaalne tõdemus pinge ja jäikuse vähenemisest on hea motivaator, et tihata heita tööajal korraks pikali!
3. Aktsioon kestis neli nädalat ja selle tulemusel inimeste subjektiivsed pinged ja valud vähenesid. Aeg polnud veel täis, kui Haridusameti terviseedendaja tuli küsima: tema hoolealused tahavad ka! Saidki ja nende aktsioon vähendas samuti osalejate pingeid ja valusid. Kokkuvõttes esitasid aktsioonis osalenud soovi, et nii peaks istudes tehtav töö korraldatud olemagi. 

Suur osa tööst tehakse istudes. Ettepanek aitab Tervist Edendavatel Töökohtadel täita kohustust töötajate tervise eest. Puhanud ja erksate inimeste töösooritused on tootlikumad, ja tööandja kulud töötajate haiguspuhkustele kahanevad – oodata on ka majanduslikku efekti. Idee autorina olen valmis aktiivseks koostööks. 
Lugupidamisega, tervist ja pikka iga soovides, eeskujuks Dr. Morris Collen, elektriinsener ja arst, kes 60-ndate alguses ühena esimestest võttis praktilises arstitöös ja meditsiiniteaduses kasutusele arvuti. 100 aastasena kirjeldas, kuidas ta oma elutöö teoks tegi: istudes arvuti ees, aga köögis käis iga tund munakella helisema keeramas. 
Ragnar Viir - arst, liikumisteaduste doktor, Istumisliku eluviisi uurimise võrgustiku liige (SBRN), Berliini Charité Meditsiiniülikooli Närvilihaskonna Uurimisgruppi ja Berliini Kosmosemeditsiini keskusesse (ZWMB) kutsutud järeldoktor.
www.youtube.com/watch?v=gnD6ags_VA4 NB! ASLAKi hind on 36mln €, mitte 100 mln €
Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=oJvwdn1XJ4s
79bc7f1a835df757defbfd885cb44f40.png

Kommentaare ei ole: