1. august 2016

Töötukassa: õigus abile, kohustus tööd otsida

Panen siia Töötukassa artikli, mis on seotud puuetega inimestele töövõime toetuse maksmisest osalise töövõime korral. Oluline on koostöö ja suhtlemisel, nt kui inimene ei saa kokkulepitud nõustamisel või teenusel osaleda, siis on oluline meid sellest võimalikult kohe teavitada. Kindlasti arvestatakse seejuures alati inimese erivajadustega (näiteks kui ei saanud tulla nõustamisele, sest tervis halvenes; isiklik abistaja jäi tulemata; puude või haiguse tõttu on raskusi asjade meelespidamisega jms). Artikkel on leitav siit.

Õigus abile, kohustus tööd otsida

Töötukassa aitab kõigil soovijail leida tööd. Töötu või tööotsijana registreerinud inimene saab endale isikliku nõustaja, kes toetab tema tööotsinguid – aitab leida sobivaid tööpakkumisi, täiendada töö otsimise ja tööle kandideerimise oskusi, lahendada tekkinud probleeme.
Töötukassa pakub erinevaid tööle saamist toetavaid teenuseid vastavalt iga inimese vajadustele. Näiteks kui töö leidmiseks on vaja täiendada erialaoskusi või õppida selgeks uus amet, saab töötukassa võimaldada koolitust või tööpraktikat.
Nõustaja koostab koos inimesega tööotsimiskava, kus on kirjas ta tööalased oskused ja kogemused ning töösoovid. Samuti see, mis soodustab ja mis takistab töö leidmist.
Kavas lepitakse kokku tegevused ja nõustajaga kohtumise või ühenduse võtmise aeg. Igal nõustamisel, olgu see silmast silma kohtumine, telefoni teel või iseteeninduse kaudu pöördumine, vaadatakse, kuidas tööotsingud seni on läinud, ja vajadusel lepitakse kokku täiendavaid tegevusi.
Õigus töötukassa abile (rahalistele toetustele ja teenustele) käib käsikäes kohustustega ehk aktiivsusnõuetega, milleks on kokkulepitud ajal ja viisil nõustamisel osalemine, töö leidmiseks kokku lepitud tegevuste täitmine või teenustel osalemine, sobiva tööpakkumise vastuvõtmine. Teisisõnu, töötukassa ootab kõigilt oma klientidelt, et nad otsiksid aktiivselt tööd ning teeksid jõukohaseid pingutusi tööle saamiseks.
Rõhk on siinjuures sõnal „jõukohasus”, sest see, millised tegevused on vajalikud ning võimetekohased ühele kliendile, ei pruugi olla samad teisele. Kindel on aga see, et töö leidmise väljavaated on märgatavalt suuremad, kui tööd otsida.
Tuleb olla aktiivne
Aktiivsusnõuete mõte ongi suunata meie kliente keskenduma tööotsingutele, sest vaid nii on võimalik leida endale sobiv töö. Eesmärk on motiveerida ja toetada tööotsinguid, mitte karistada abist ilmajätmisega.
Töövõimereformiga tekib kohustus tööd otsida osalise töövõimega inimestel, kes taotlevad töövõimetoetust. Seda juhul, kui nad juba ei tööta, õpi ega ole hõivatud muu aktiivse tegevusega (nt laste kasvatamine, pereliikme hooldamine).
Osalise töövõimega inimestelt, kes otsivad töötukassa abiga tööd, ootame sarnaselt kõigi teiste klientidega:
# tööotsimiskavas kokku lepitud tegevustes ja teenustes osalemist. Meie vastutada on, et need tegevused oleksid jõukohased ja aitaksid iga inimest tööle lähemale.
# kokkulepitud ajal nõustamisel osalemist. Seejuures võib nõustamine toimuda ka telefoni teel või töötukassa portaali iseteeninduse vahendusel, kui töötukassasse vastuvõtule tulemine on raskendatud terviseseisundist või puudest tingitud liikumistakistuse või muu erivajaduse tõttu. Ka juhul, kui inimene osaleb teenusel, on ühendust võimalik hoida muul sobival moel.
# sobiva töö vastuvõtmist. Seejuures arvestame tervisest tulenevaid piiranguid, aga ka töö tasuvust, kaugust elukohast, sobivust perekondlike kohustustega jms.
Asjad olgu selged
Kokkuvõtlikult, töötukassa kliendil on õigus töötushüvitistele, töövõimetoetusele ja teenustele, kuid samaaegselt ka kohustus tööd otsida – vastavalt oma võimetele ja võimalustele. Kui osalise töövõimega inimene, kes on registreeritud töötuna, rikub korduvalt ja ilma mõjuva põhjuseta kokkulepitud kohustusi, peatatakse või lõpetatakse talle teatud ajaks töövõimetoetuse maksmine.
Teiselt poolt on aga töötukassal ka kohustus alati selgitada, millised on kliendi õigused ja kohustused, mis on kokku lepitud tegevuste sisu, miks need tegevused on vajalikud ning mis võib kaasneda, kui kokkulepitust mõjuva põhjuseta kinni ei pea.
Seega kui inimene ei saa kokkulepitud nõustamisel või teenusel osaleda, siis on oluline meid sellest võimalikult kohe teavitada.. Kindlasti arvestatakse seejuures alati inimese erivajadustega (näiteks kui ei saanud tulla nõustamisele, sest tervis halvenes; isiklik abistaja jäi tulemata; puude või haiguse tõttu on raskusi asjade meelespidamisega jms).

Kommentaare ei ole: