Kuvatud on postitused sildiga ülikool. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ülikool. Kuva kõik postitused

13. august 2010

Kohtla-Järvel objekte kaardistamas

12.8.2010 sõitsime hommikuses vihmasajus Tallinnast Narva poole. Eesmärgiks oli kaardistada liikumispuudega inimeste ligipääsu võimalusi Tallinna Tehnikaülikooli hoonetes. Kokkulepitud ajal kell 11 olime TTÜ Virumaa kolledzi ees. Kohtle-Järve kesklinnas tundub nagu oleks aeg seisma jäänud. Pealt näha tundub kõik endine. Samas saime eesti keelega hästi hakkama ja vastuvõtt oli soe.

Ja siis lagas töö. Kaldteed olid ägedad aga 2 ja pool korda lühemad,kui tegelikkuses ehitusnormid ette näevad ja käsipuudest ei maksnud seal unistadagi. Ilma kõrvalabita sealt koolimajja sisse ei pääsenud. Uksed olid siiski normaalsed ja 2 invakohta ka parklas olemas. Esimesest korrusest kõrgemale Arko oma ratastooliga ei pääsenud. Mina kui kogemustega abistaja ja kaardistaja sain vajlikud fotod ja olukorra kirja panna.

Positiivne oli see, et ülikoolis õppis üks! liikumispuudega üliõpilane... aga tema kõrgematele korrustele ei pääsenud - ei raamatukokku, laboratooriumitesse ega arvutiklassi või mudesse auditooriumitesse. Esimesel korrusel oli kaks auditooriumi, kuhu pääses, sääklasse sai ka, kuigi lävepakk oli liiga kõrge. Liikumisraskustega õppurile oli nn "kohandatud" nurk esimese korrusel, kus oli kasutada internetiühendusega arvuti. Saime teda, et erilisele ja erivajadustega üliõpilasele käivad õpejõud seal klassinurgas tunde andmas ja õpitulemusi hindamas. Sööklasse õnneks pääses ja invawc puudumine polnud suur probleem, sest esimese korruse meestewc ajas asja ka oma suuruse poolest asja ära.

Peahoone taga asus üliõpilaskodu. Sinnani viis jalgtee, kuid selle ees ja taga olid kõrged kõnnitee servad, mida oleks saanud madalaks planeerida. Ühiselamu hoones käis välisfasaadi remont. Kaldtee oli ligi 20%, mis majja sisse viis, kuid mõlemal pool treppipuudus käsipuu aga lillepeenrad olid täies ilus. Meile näidati ka ühte invatuba, millele praegu puudus kasutus, sest liikumispuudega inimene elas oma kodus. Majas sees oli puhas ja korralikud toad elamiseks, keldrikorrusel oli pisike treeningsaal ja saun. Toad olid nagu hotellis ja üliõpilaste ootel.
Õnneks oli koolimaja ees ja kuni bussipeatuseni kõnniteeservad madalad. Ja ka uus, peatselt valmiv spordiväljak oli ilus, aiaga piiratud. Kui Arkoga seda uudistasime, siis tundus, et korralik kiviasfaldiga jalgtee viib spordiväljakule aga viis hoopis ümber taragha piiratud väljaku, mis lõppes koolimaja otsas. Mullaga piiratud 4. küljel tara puudus aga puudus ka tee, missinnani. Tundus, et värav on puudu jäänud. Äkki see veel tuleb, kui tuleb. Teeremont käis hoolega ja euroraha on sinna hoolikalt panustatud, mis on hea.

Pildi allikas: Internet

29. august 2009

Narva tasub tulla







Reedel külastasime Narva linna, mina - vabatahtlikuna kaasa abistama Arko Voolu, kes on ELIL (Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu) kaardistaja liikumispuudega inimeste ligipääsetavuse projektis. Narva saabujaid võtab vastu 8-kilomeetriline rekkate piiriületus järjekord. Ilus piirilinn, imelise vaatega jõele, kindlustele ja Venemaale. Tundub, nagu oleks aeg peatunud.

Narva tasub tulla!

See oli reklaamplakat, mis võttis meid vastu Taru Ülikooli Narva Kolledzi fuajees. Edasi järgnes trepp, mistõttu jäi meil ülikooli õppehoone kaardistamisel üle rääkida haldusjuhiga. Arutlesime teemal miks liikumispuudega õppurid ei soovi õppida Narvas.
Selgus, et pole piisavalt ligipääsetavaid õppimis- ega elamistingimusi. Probleemiks võib olla ka gümnaasiumis õppimise vähesus, valikuvõimalus (Tallinn, Tartu jmt). Koolis asub infolaud 1. korrusel, kuhu viin 16-astmeline käsipuuta trepp, söökla ja garderoob on keldrikorrusel, raamatukogu ja aula 3. korrusel, samas toimub õppetöö 1-2. korusel! Pole mõtet kritiseerida, sest ajal, mil sellised koolihooned ehitati polnud meil "liikumispuudega inimesi". Pigem tuleks märgata projekti kasutegurit - kaardistamise töö on hea uurimusmaterjal ja kandepind investeeringute kavandamisel. Eksperthinnang kõrgharidusele ligipääsetavusel Narva kolledzis.

Selgus, et vana õppehoonet ei olegi mõtet renoveerida, sest peagi on uue õppehoone ehituse algus, projektki tehtud. Aga minu küsimuse peale, mis saab õpilaskodust järgnes mõttepaus... Kui uus õppehoone tuleb kesklinna, siis õpilaskodu jääb vanale kohale. Samas vajab paarkümmend aastat tagasi remonti näinud ühiselamu karjuvalt remonti. Remonti vajavad ka linna kõnniteed ja tänavadki kohandamist liikumispuudega inimestele. Praegu kasutavad Narva ratastoolis inimesed liikumiseks sõiduteed ja autojuhid arvestavad nendega, sest liiklusõnnetusi pole juhtunud.

Ligipääsetavaid hooneid, lifti, treppi, puhketuba, inva-wc-d jmt vajavad ka:
* liikumispuudega inimesed (ratastoolis, karkude või tugiraamiga);
* samuti lapsevankriga nored emad, et vajadusel lapsevankriga koolimajas liigelda;
* ajutiselt traumajärgselt (nt kipsis jalaga, karkudega) või seljahädadega õppurid, personal - igaühega võib juu juhtuda;
* raskete pakkide ja materjalide, vahendite transportimisel.

Mis on hea liikumispuudega inimesele, see on ka hea meile kõigile.
Kõlbab ka tavainimestele kasutada.

Ees ootavad muutused rehabilitasiooniteenuse saamisel

 Plaanis on jälle süsteemi ja rehabilitatsiooniteenuse korraldust muuta. Eks need muutused on vajalikud aga inimese jaoks ei tohiks teenuses...