Mis toimub meie töökohtades

Jahmatav uurimus, et meie töötingimused nii kehvad on. Praegu loen just Tiina Saare raamatut "Tee unistuste töökohani" ja seal kirjutas autor pikalt tööõnne üle. On see kahepoolne nii tööandja, st juhi, kui ka töövõtja, töötaja vastastikkuse töökorralduse ja läbisaamise usalduse küsimus. Praegusel ajal on töökaotuse hirm pannud inimesi enam mõtlema töökohal püsimise peale. Kõik on kõigega seoses, kui töötaja tahab hommikul hea meelel tööle tulla, siis on ka kollektiiv positiivsema suhtumisega ja panustatakse ühtselt kollektiivi. Samas uurimusest selgub midagi muud: stressirohke ja täis kiusamist.

Olukord Eesti töökeskkonnas: stressi- ja kiusamisrohke

Tööinspektsioon viis koostöös Rakendusuuringute keskusega CentAR ning Turu-uuringute ASiga läbi üle-eestilise tööstressiuuringu, millest järeldub, et Eesti tööelu on stressirohke, levinud on seksuaalne ahistamine ning tihti kohatakse tööl kiusamist.

Nii stressi, läbipõlemise kui unehäirete näitajad on Eestis oluliselt kehvemad Euroopa jõukamate riikide keskmistest. Erinevate tööelu kirjeldavate tegurite ja tööstressi vahelisi seosed vaadates selgub, et juhil ja juhtimisel on mõju tööstressile – näitajad, nagu usaldus juhtkonna vastu, õiglus ja ausus organisatsioonis, tugi ülemuselt ja tunnustus mõjutavad töötajate stressitaset.

Eestis on seksuaalne ahistamine levinum kui Taanis: ligi 5 protsenti Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksul on nad saanud töökohal ebasoovitava seksuaalse tähelepanu osaliseks. Taanis oli vastav näitaja 2,9 protsenti. Peamisteks ahistajateks on kolleegid ja kliendid.

Ligi 10 protsenti Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksul on neid töökohal kiusatud. Taanis oli vastav näitaja 8,3 protsenti. Peamiste kiusajatena nähakse ülemusi. Seevastu on Eestis füüsilist vägivalda töökohal vähem kui Taanis – tulemused näitasid, et vaid 3,7 protsenti Eesti töötajatest on viimase 12 kuu jooksul ähvardatud füüsilise vägivallaga ning 1,4 protsendi vastu on kasutatud füüsilist vägivalda. (Taanis olid need näitajad vastavalt 7,8 ja 3,9 protsenti).

Uuring põhineb rahvusvaheliselt kasutataval küsimustikul, mis lubab Eesti töökeskkonda võrrelda teiste riikidega ning annab juhtimiskonsultantide ning ettevõtete käsutusse tänapäevased

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=357675

Toataimede kasulikkusest

Mõtlemapanev artikkel aga mul on kodus ja tööl palju toalilli ja lisaks sellele nad ka kasvavad ja õitsevad. Lemmikuteks on varjukannikesed ja orhideed. Õnnetu olin, kui töö juures tuba tuulutades ühe orhidee õied maha langesid. Tuulest viidud vist. Aga stressimaandajaka on lilled küll, eriti klientide puhul, kes lilli imetlema jäävad ja siis küsivad kuidas mul need orhideed nii hästi õitsevad. Ikkaarmastusest lillede vastu, väldin liigkastmist ja harva ka hellitan nied väetisega. Ilus on. Kuigi jah pole mul neid soovitatud kasulikke taimi. mõned ikka on ja põhiline on, et nad mulle meeldivad.

Artikkel siis selline:
Toataimed võivad päästa teie elu
http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=26730715&l=wdelfi

Toataimed mitte ainult ei näe kenad välja ja ei lõhna hästi, vaid võivad ka teie elu päästa, väidavad teadlased. Uus uurimus näitab, et dekoratiivtaimed võivad drastiliselt alandada stressi taset ning parandada kehva tervist ja jõudlust töö juures, kuna need neelavad endasse kahjulikku toaõhu-reostust, vahendab Daily Telegraph.

Uurijad on nüüdseks kindlaks teinud viis "super-dekoratiivtaime", mis tuleks panna igasse kontorisse õhku puhastama. Nende hulka kuuluvad harilik luuderohi, vahalill ja sõnajalad. Maailma tervishoiuorganisatsiooni aruanne aastast 2002 väidab, et kahjulikud siseruumi-reostusained kujutavad tõsist probleemi, mis viib igal aastal hauda enam kui 1,6 miljonit inimest. Tubane õhk on mõnedes piirkondades välisõhust kuni tosin korda reostunum; selle kvaliteeti mõjutavad värvainetest, värnitsatest, liimainetest, mööblist, riietest, lahustitest, ehitusmaterjalidest ja isegi kraaniveest pärit kemikaalid.

Loetletud materjalid paiskavad õhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid (ingl VOC, volatile organic compound), mis, nagu teadlased on näidanud, tekitavad haiguseid inimestel, kes nende ainetega siseruumides kokku puutuvad. Nüüd on USA aianduseksperdid kontrollinud paljusid dekoratiivseid toataimi, et selgitada välja, millisel määral need suudavad toaõhust kahjulikke VOC-ühendeid eraldada.Georgia ülikooli professor ja töö juhtiv autor Stanley Kays ütleb, et mõned toataimed suudavad VOC-ühendeid õhust väga tõhusalt eraldada ning parandada seega mitte ainult füüsilist tervist, vaid ka heaolu.Taoliste taimede paigutamine siseruumidesse võib kahandada stressi, suurendada jõudlust töö juures ning kaotada tervisehäirete sümptomid.

Uurimisrühm katsetas 28 levinud dekoratiivtaime võimet lenduvaid reoaineid toaõhust eraldada. Liikidest, millega katseid tehti, osutusid õhureostuse kõrvaldamisel edukamateks hõbe-udutolmik (Hemigraphis alternata), harilik luuderohi (Hedera helix), harilik vahalill (Hoya carnosa) ja tihe aspar (Asparagus densiflorus).Teistest proovile pandud taimedest VOC-ühendite eemaldamisel peajagu tõhusam oli purpur-tradeskantsia (Tradescantia pallida).

"Käesoleva uurimuse raames katsetatud lenduvad ühendid võivad siseruumide õhukvaliteeti halvendada ning nendega kokku puutuvate inimeste tervise potentsiaalselt tõsisesse ohtu seada," kirjutab Kays ajakirjas HortScience ilmunud artiklis. Uurimus järeldas, et ainuüksi levinud ilutaimede viimine siseruumidesse võib sealse õhu kvaliteeti märkimisväärselt parandada.

"Lisaks iseenesestmõistetavatele plussidele tervishoiu valdkonnas on toataimede kasutamise kasv ühest küljest "roheline" ja võib teisest küljest klientide nõudlust ja läbimüüki suurendades väga positiivselt mõjutada ilutaimetööstust," ütleb Kays.