Mis toimub meie töökohtades

Jahmatav uurimus, et meie töötingimused nii kehvad on. Praegu loen just Tiina Saare raamatut "Tee unistuste töökohani" ja seal kirjutas autor pikalt tööõnne üle. On see kahepoolne nii tööandja, st juhi, kui ka töövõtja, töötaja vastastikkuse töökorralduse ja läbisaamise usalduse küsimus. Praegusel ajal on töökaotuse hirm pannud inimesi enam mõtlema töökohal püsimise peale. Kõik on kõigega seoses, kui töötaja tahab hommikul hea meelel tööle tulla, siis on ka kollektiiv positiivsema suhtumisega ja panustatakse ühtselt kollektiivi. Samas uurimusest selgub midagi muud: stressirohke ja täis kiusamist.

Olukord Eesti töökeskkonnas: stressi- ja kiusamisrohke

Tööinspektsioon viis koostöös Rakendusuuringute keskusega CentAR ning Turu-uuringute ASiga läbi üle-eestilise tööstressiuuringu, millest järeldub, et Eesti tööelu on stressirohke, levinud on seksuaalne ahistamine ning tihti kohatakse tööl kiusamist.

Nii stressi, läbipõlemise kui unehäirete näitajad on Eestis oluliselt kehvemad Euroopa jõukamate riikide keskmistest. Erinevate tööelu kirjeldavate tegurite ja tööstressi vahelisi seosed vaadates selgub, et juhil ja juhtimisel on mõju tööstressile – näitajad, nagu usaldus juhtkonna vastu, õiglus ja ausus organisatsioonis, tugi ülemuselt ja tunnustus mõjutavad töötajate stressitaset.

Eestis on seksuaalne ahistamine levinum kui Taanis: ligi 5 protsenti Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksul on nad saanud töökohal ebasoovitava seksuaalse tähelepanu osaliseks. Taanis oli vastav näitaja 2,9 protsenti. Peamisteks ahistajateks on kolleegid ja kliendid.

Ligi 10 protsenti Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksul on neid töökohal kiusatud. Taanis oli vastav näitaja 8,3 protsenti. Peamiste kiusajatena nähakse ülemusi. Seevastu on Eestis füüsilist vägivalda töökohal vähem kui Taanis – tulemused näitasid, et vaid 3,7 protsenti Eesti töötajatest on viimase 12 kuu jooksul ähvardatud füüsilise vägivallaga ning 1,4 protsendi vastu on kasutatud füüsilist vägivalda. (Taanis olid need näitajad vastavalt 7,8 ja 3,9 protsenti).

Uuring põhineb rahvusvaheliselt kasutataval küsimustikul, mis lubab Eesti töökeskkonda võrrelda teiste riikidega ning annab juhtimiskonsultantide ning ettevõtete käsutusse tänapäevased

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=357675