Umbes liiklus, et testida liiklust

Täna hommikkul kella 8.30 ajal sõitsime Kakumäe poolt Viimsisse kaardistama ligipääsetavust peagi avatavas Maximas. Kui oleme harjunud juba sellega, et Tabasalu poolt kulgeb hommikuti kesklinna poole ja õhtuti tagasi lakkamatu autovool, mis saab alguse Haabersti ringilt, siis peale seda on tavaliselt liiklus lahedamaks läinud. Täna see nii ei olnud ja ummikud algasid loomaaia juurest ja põhjuseks oli see, et Paldiski maanteel tehti katsetusi bussiraja loomiseks. Selle kohta oli hiljem ka uudis. Aga aru ma ei saa milleks see vajalik on, sest bussid ei kasuta alati bussiradasid, vaid kohe peale "Pirni" peatust süstivad 2. ja 3. rajale, et suunduda Paldiski mnt - Endla - Mustamäe tee ristmikult jälle 1. ritta ja "Lille" peatusesse. Aga Viimsisse jõudsime ja sel on valmimas taas kord üks suur toidupood. Ehitajad, teetöölised ja projekteerijad olid tõsises tööhoos ja Arko pani kokku minu tehtud fotodest ilmeka ülevaate. Kahju, et keegi videot ei teinud sellest kohast, kus liiklusreguleerijad väljas, torbikutega blokeeritud äärmine sõidurada ja bussid autodega ühtedel radadel on sage nähtus Tallinna kesklinnas.

Uudis oli siis nendest bussiradade kohta järgmine:

Paldiski maanteele tuleb ilmselt uus bussirada

Toimetas Piret Sarv
23. mai 2013, 15:42

Bussirada. (Tiro Lutter)

Tallinna Transpordiamet viis Paldiski mnt-l läbi uuringu, selgitamaks välja võimalusi, mis tagaksid ühtlasema liiklusvoo ja vähendaks kesklinna liikluskoormust.
Uuringu tarbeks rajati ajutine ühissõidukite rada alates Pirni tänavast kuni Mustamäe teeni. Uuring näitas, et Paldiski mnt kahe sõidurada hargnemine kolmele sõidurajale varasema nelja asemel Paldiski mnt ja Mustamäe tee ristmikul kesklinna suunal, ei põhjustanud tipptunnil liiklusvoolus olulisi muutusi. Endiselt tekkisid liiklusvoos tühimikud peale Haabersti ringi ja Pirni ning Paldiski mnt ristmikku.
Uuringu tulemus kinnitab, et Paldiski mnt ja Endla tn ühissõidukite raja ühendamine ei tekita ummikuid Haabersti ringristmiku piirkonnas. Katse näitas, et kogu liiklusvoog oli ühtlasem ning vähendas kesklinna liikluskoormust.
Ka selgus, et tipptunni haripunktis kulus kesklinna jõudmiseks mööda Paldiski maanteed liikudes rohkem aega. Samas liiklemine kesklinnas võttis oluliselt vähem aega. See tähendab, et jõudmine sihtpunkti toimus suhteliselt tavapärase ajaga. Sealjuures on oluline, et katse käigus hoiti kesklinnas ära liikluse ülekoormatus. Sujuvam liiklus andis võimaluse paremini liikuda ka teistes suundades.
Uuringu tulemused toetavad Paldiski mnt-le ühissõidukiraja loomist alates Pirni tänavast kuni Kristiine ristmikuni. Nimetatud lõigus on juba osaliselt täna ühissõidukite rada ka olemas. Uuringut korratakse 27.05.2013 hommikusel tipptunnil.
    

Kogupere pidu "Puude taga on inimene"

Tule sinagi 2013. aasta suve alguse koguperepeole „Puude taga on inimene“, mis toob kaheks päevaks Tallinna lauluväljaku merealale kokku andekad muusikud, kunstnikud, sportlased ja käsitöömeistrid, kes on oma töö ja loominguga pälvinud tuntust nii Eestis kui ka väljaspool – seda puudest või selle puudumisest hoolimata. Koguperepidu on kõigile külalistele TASUTA. Kes soovib väärt ettevõtmist toetada, saab seda teha ostes TOETAJAPILETI enda poolt valitud väärtuses. Vaata lisaks siit.

 

 

 

 

 

Programm

Festivaliala on avatud 7. ja 8. juunil kella 11–23.
Päevajuht on Hannes Hermaküla. Lähemalt saad iga valdkonna kohta lugeda paremalt menüüst.
Reede, 7. juuni kava (täiendamisel) | Laupäev, 8. juuni kava (täiendamisel)

Aeg	Mis toimub?	Kus toimub?
10:00 – 13:00	Seminar (kutsetega)	Seminarisaal
11:00 – 13:00	Boccia mäng	Spordiala
11:00 – 19:00	Puuetega inimeste spordiorganisatsioonide tutvustused, videoprogramm	Spordiala
11:00 – 20:00	Ühenduste telgid	Ühenduste ala
11:00 – 20:00	Katarina Jee	Raamatukogubuss
11:00 – 20:30	Suur meisterdustelk	Lasteala
11:00 – 20:30	Kogemusala	Lasteala
11:00 – 21:00	Kunstinäitus	Sammassaal
11:00 – 21:00	Käsitöö müük	Käsitööala
11:00 – 21:00	Pimekohvik	Café Gustav
12:00 – 13:00	Jalaga maalimise kogemustuba	Lasteala
12:00 – 13:00	Tulekahju kustutamine	Lasteala
12:00 – 16:00	Pimemale ja pimekabe	Spordiala
12:00 – 16:00	Pimelauatennis	Spordiala
13:00 – 14:00	Esmaabi lastele	Lasteala
13:00 – 20:00	Liiklusohutuse demonstratsioonid	Lasteala
13:00 – 14:00	Kukerpillid	Pealava
13:30 – 14:00	Tallinna Tantsukool	Lasteala lava
13:30 – 14:15	Ratastoolide vigursõit ja kurtide korvpalli kogemustuba	Spordiala
13:00 – 15:00	Film Leiutajateküla Lotte	Kinotelk
14:00 – 15:30	Tööotsingu kogemustuba	Seminariruum
14:00 – 18:00	Grafiti õpituba	Õueala
14:00 – 15:00	Viipekele õpituba	Lasteala
14:15 – 14:30	Taika Tanssi (Soome)	Tantsupõrand
14:15 – 15:00	Kurtide korvpalli demomäng	Spordiala
14:45 – 15:00	SiMa	Pealava
15:00 – 15:45	Tsirkusestuudio Folie etendus	Lasteala
15:00 – 16:00	Sopsuvõistlused nii püsti kui ratastoolist	Spordiala
15:30 – 18:00	Film Anton on siin lähedal	Kinotelk
16:00 – 17:00	August Hunt	Pealava
16:00 – 17:00	Ratastoolikorvpalli harjutused, kogemustuba ja pimelaskmine	Spordiala
16:00 – 17:00	Tulekahju kustutamine	Lasteala
16:00 – 17:30	Tööotsingu kogemustuba	Seminariruum
17:00 – 17:30	ESIETENDUS No näed ise!	Teatrituba
17:00 – 17:15	Tantsu õpituba Kaie Seger	Tantsupõrand
17:00 – 18:00	Ratastoolikorvpalli võistlused	Spordiala
17:00 – 18:00	Esmaabi lastele	Lasteala
17:00 – 19:00	Pimelauatennis	Spordiala
17:15 – 17:30	EIT Tugiliisu tantsupaar	Tantsupõrand
17:30 – 18:00	Silver Wheels	Tantsupõrand
17:30 – 18:00	Tallinna Tantsukool	Lasteala lava
18:00 – 18:15	KOGUPEREPEO AVAMINE	Pealava
18:00 – 19:00	Viipekeele õpituba	Lasteala
18:30 – 20:30	Film Vaikuse ja pimeduse maa	Kinotelk
19:00 – 20:00	Vaiko Eplik ja Eliit	Pealava
20:00 – 20:30	Etendus No näed ise!	Teatrituba
21:00 – 22:45	Film Seenelkäik	Kinotelk
21:30 – 22:45	Siiri Sisask – Lingua Mea	Pealava

Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi!

Kutse infopäevale ja teatmiku esitlusele 30.05.13

Tallinna Puuetega Inimeste Koda tutvustab 30. mail kell 14 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) infoteatmikku "Abiks puudega inimesele 2013", mis on suunatud eeskätt puuetega inimestele ja nende lähedastele. Teatmikusse on koondatud ülevaatlik info nii riiklikest kui ka Tallinna linna poolt pakutavatest puuetega inimestele suunatud teenustest ja toetustest. Lisaks leiab teavet Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja tema 22 liikmesorganisatsiooni kohta, mis aitab saavutada kontakti inimestel, kes soovivad liituda puuetega inimeste ühingutega.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Tauno Asuja: "Infomaterjal annab kompaktse ülevaate erinevatest teenustest ja toetustest, mida puudega inimestel on võimalik taotleda. Eeskätt püüame teatmiku abil suurendada nende puudega inimeste teadlikkust, kes ei oma ligipääsu internetis leiduvale infole ja seetõttu ei pruugi oma õigustest ja võimalustest piisavalt teadlik olla, kuna infot uute teenuste ja toetuste kohta tuleb pidevalt juurde." Eestikeelse trükise tiraazh on 1350 eksemplari ning venekeelsel 1000. Infoteatmikke jagatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59), Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades ning Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7).Elektroonilisel kujul on materjal kättesaadav Tallinna Puuetega Inimeste Koja veebilehel www.tallinnakoda.ee  Infoteatmiku väljaandmist toetas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Eelregistreerumine teatmiku esitlusele toimub kuni 29. maini telefonil

656 4048 või e- posti teel tauno@tallinnakoda.ee  Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn, Telefon: 65 64048, E-post: koda@tallinakoda.ee, http://www.tallinnakoda.ee

15 aastat invataksot Tallinnas!

Palju õnne invataksoteenuse kasutajatele, jaksu taksojuhtidele, mõistmist linnavalitsusele ja palju torededaid sõite! Aitäh! 

Tallinna invatakso tähistab 15. mail oma 15. sünnipäeva
Hetkel kasutab invatakso teenust 1319 inimest - neist ratastoolikasutajaid on 390 ja nägemispuudega, sh pimedaid, on kokku 175. Invatakso eesmärk on parandada puuetega inimeste elukvaliteeti, avardada nende võimalusi ühiskonnas toimetulekuks ja võimaldada juurdepääs üldistele avalikele teenustele.

Tiia Tiik, invatakso koordinaator: „Paljud puudega inimesed ei saa kasutada iseseisvalt Tallinna tasuta ühistranspordi poolt pakutud võimalusi, kuna busside, trammide, trollide kasutamisel on väga erinevaid takistusi: ühistranspordi peatuste kaugus elukohast, liikumistakistused talvel seoses lumega tänavatel, vähene hulk madalapõhjalisi busse, olemasolevate madalapõhjaliste bussidest ümberistumise võimalused jne. Antud sihtgrupi jaoks on sageli invatransporditeenus ainus viis sõita näiteks apteeki ravimite või poodi toidu järele.“

Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt läbi viidud taksoteenuse rahulolu uuringute tulemused näitavad, et kliendid on rahul invatakso teenuse kvaliteediga, kuid probleemiks on kordades suurem vajadus teenuse järele kui seda võimaldavad kehtivad limiidid.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda koordineerib invatakso teenust alates aastast 1998. Invatakso teenust rahastab Tallinna linn. Teenuse kasutamise võimalus oli 01.05.2013 seisuga 1319 kliendil (2012 – 1182, 2010 – 966; 2008 – 825). Invatakso kasutajad on vanuses 3 kuni 97 aastat. Viimaste aastatega on suurenenud teenuse kasutajate arv 8,6 % võrra aastas, uusi kliente on lisandunud käesoleval aastal 125.

Puuetega inimesi teenindavad Tulika Takso AS ja Termaki Autopargi AS taksokaardi alusel ja klient tasub omaosaluse igalt sõidult. Tallinnas elab seisuga 01.01.2013 kokku 25 076 puudega inimest.

Kutse hooldajate infotunnile 15.05.13

Selle kuu Tallinna omastehooldajate kokkusaamine toimub 15.mail 2013 algusega kell 13.00. Külla tuleb Anne Ehasalu, kes on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud 1991.aastast ja tema poolt käsitletavate teemade hulgas on olnud olulisel kohal eakas inimene - nii terve kui ka haige - nii hooldustöötajatele kui ka õdedele ja ämmaemandatele. Vananevas ja finantsraskustega võitlevas Euroopas on tõusnud esile omastehooldus ja sellest on kõvahäälselt hakatud rääkima ka Eestis. Seetõttu muutub  järjest aktuaalsemaks omastest hooldajate toetamine-nõustamine läbi erinevate koolituste. Hooldatava aga ka hooldaja heaoluks loob kodus eeldused turvaline keskkond. See on 15.05. toimuva vestlusringi põhiteema.

Kohtumine toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse klubiruumis, aadressil Endla 59. Üritus on tasuta. Tule ja võta kaasa tuttav omastehooldaja! Lisainfo Pirjo Vaarmaa, projektijuht, MTÜ Inkotuba, tel 555 00290, e-post: pirjo@inkotuba.ee, koduleht: www.kuivaks.ee Tugigrupp kohtub 2013.aastal iga kuu kolmandal kolmapäeval va juulis puhkame ja augustis on plaanis etteregistreerimisega väljasõit Viljandisse 24.kuupäeval.  Kooskäimisi toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Sotsiaalsest migratsioonist

Avastasin ühe aprilli viimastel päevadel ilmunud Raepressi uudis, milles räägitakse, et naabervallad soovitavad hätta sattunud ja abivajavatel inimestel tulla Tallinna, sest siin on teenuseid ja saab ka abi. Meenub üks kooli referaat, mille koostasin Ameerika kodututest, kus olid sarnased probleemid, et vaesed ja ilma eluasemeta inimesed kolivad sinna, kus on paremad võiamlused, abi ja teenused. Selgub, et pole ka Eestis midagi uut. Pigem on inimestel mitmed probleemid ja väljaspool Tallinna pole teenuseid, sotsiaalpindasid, varjupaiku ega abi ja nii need inimesed reiivad ja rändavad sinna, kus on parem elu ja abi kättesaadavam. Pikemalt saab lugeda järgnevast ajalehe Pealinn uudis 26. aprill 2013

Jõukad naabervallad ajavad oma abivajajad Tallinna

«Olen kuulnud, et naabervaldade sotsiaaltöötajad soovitavad ka puudega inimesel võimaluse korral Tallinnasse asuda, sest siin on olemas abivajajatele vajalikud teenused ja võimalik tööd saada,» rääkis Põhja-Tallinna sotsiaalosakonna juhataja Mart-Peeter Erss.

Mujalt pärit abivajajaid ahvatlevad Tallinna supiköök, sotsiaaltoetused, kodutute öömajad ja korterid linnalt. Erssi sõnul tõmbab Tallinn järjest enam ligi abivajajaid teistest, ennekõike lähiümbruse omavalitsustest. Toimuvat nimetas ta «sotsiaalseks migratsiooniks», mis on toimunud juba kaua aega. «Kogu selle aja, 11 aasta jooksul, mil ma olen olnud sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Põhja-Tallinnas, on tuldud Tallinnasse teistest Eesti piirkondadest lootuses leida leevendust enda ja oma perekonna probleemidele,» nentis Erss. Naaberomavalitsused ise ei suuda või ei taha kõiki teenuseid osutada. Tallinna abilinnapea Merike Martinson tõi ühe näitena, millega ta ise oli kokku puutunud, keskmise inimese, kes oli seoses laenudega oma kodu kaotanud. «Omavalitsusest oli sellele inimesele soovitatud, et mingu Tallinna, seal on võimalik uuesti jalad alla saada ja elukoht leida,» lausus Martinson.

Leidub mitmeid põhjusi, miks Tallinn abivajajate hulgas järjest populaarsemaks muutub. Lisaks osaliselt linna toetatavatele supiköökidele on võimalikud sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused või elamispinna leidmine sotsiaal- või munitsipaalkorteri näol. Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande juhataja Mart-Peeter Erssi arvates tullakse Tallinna eriti sageli saama puuetega inimeste teenuseid. «Olen kuulnud vahetult puuetega inimestega töötavatelt kolleegidelt, et kliendid on neile rääkinud, et valla sotsiaaltöötaja olevat soovitanud puudega inimesel võimaluse korral Tallinnasse asuda.» Tallinna abilinnapea Eha Võrk meenutas juhtumit ühe Eesti rikkama omavalitsuse Viimsi elanikuga, keda Tallinna Lasnamäe linnaosa abistas munitsipaalelamusse eluaseme leidmisel. «Tegemist oli just traagilise elusaatusega inimesega, mitte sõltlasega,» toonitas Võrk. Ta rääkis ka Harku valla elanikust, kes sai Männiku sotsiaalkeskuse abiga sissekirjutuse Tallinnasse, kus ta oli ka kunagi varem elanud.

Merike Martinsoni sõnul on märkimisväärne, et teatav surve Tallinnale tuleneb näiteks ka jõukast Viimsi vallast. «Üldiselt on Tallinn valinud seisukoha, et oleme hoolivad ning kedagi, kes tuleb abi küsima, tagasi ei saadeta,» ütles abilinnapea, märkides samas, et kahtlemata suurendab väljastpoolt pärit hädasolijate aitamine survet Tallinna sotsiaalsüsteemile.

Viimsi valla sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Reet Aljas rääkis, et osutatava sotsiaalteenuse maht sõltub sageli nõudlusest. Teisisõnu, kui ainult üks inimene ootab vallalt mõnda spetsiifilist teenust, siis seda ei olegi võimalik eraldi luua, vaid see püütakse naaberomavalitsuselt sisse osta. «Üldiselt püüame ikka kõik mured siinsamas Viimsis ära lahendada, aga kui teenust siinsamas ei ole, siis suuname pigem Tallinnasse,» märkis Aljas.

Väljastpoolt Tallinna pärit inimesed külastavad sageli ka kodutute öömajasid. 2012. aasta novembrist kuni selle aasta märtsi lõpuni on Tallinna Akadeemia tee ja Merelahe öömajades ööbinud kokku 93 inimest Eesti teistest omavalitsustest. Näiteks Akadeemia teel oli ööbijaid väljastpoolt Tallinna 15 ja Merelahe tänaval 78. Kui arvestada, et kahe öömaja peale kokku leidub 65 kohta ja need on eriti sügistalvisel perioodil kogu aeg 100% täis, siis võib öelda, et viie kuu jooksul on umbes poolteist ööpäeva öömaja täielikult teistest omavalitsustest pärit inimeste päralt. Mujalt pärit hädasolijate surve Tallinnale nähtub ka Päästearmee statistikast. Millegi muuga kui väljastpoolt linna pärit hädasolijate arvu kasvuga on raske seletada, miks üldiselt stabiilsel tasemel püsinud abipakkide ja supiköögiportsjonite arv on alates selle aasta algusest tervelt kolmandiku võrra suurenenud. Pikemalt saate lugeda siit: http://www.pealinn.ee/index.php?pid=172&lang=5&nid=11305

Liikumispuudega inimestele autokoolitus

Hea info neile inimestele, kes planeerivad autokooli minna aga vajalik liikumispuude tõttu kasutada autosõidul käsijuhtimisega autot. Koostöö partner on Töötukassa ja sealtki saab infot juurde küsida. Mina küsisin aga sain vastuse, et info tuleb ja siin see nüüd on.    

Alustati liikumispuudega inimesi abistava projektiga “Koos liikvele” Esmaspäeval alustati projektiga “Koos liikvele”, mis on mõeldud liikumispuudega inimesetele autojuhtimise võimaluse loomiseks ja lihtsustamiseks. Projekti ühe algataja, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhi Priit Eelmäe sõnul on eesmärgiks on pakkuda liikumispuudega inimestele võimalust parandada oma elukvaliteeti. “Me näeme oma töös sageli patsiente, kes vaatamata tõsisele liikumispuudele on aktiivsed ja soovivad oma eluga ise hakkama saada. Erinevaid töötamise võimalusi on liikumispuudega inimestele viimastel aastatel juba päris palju loodud, kuid probleemiks on see, kuidas nad saavad tööle ja töölt koju ilma hooldajata. Autojuhtimisega seotud küsimused on kujunenud nende jaoks üheks pudelikaelaks ning seetõttu me otsisimegi partnereid kellega koos seda probleemi leevendada.,” selgitas Eelmäe projekti tausta.

OÜ Autosõit juhatuse liikme Indrek Madari arvates on oluline, et liikumispuudega inimesed saaksid endale taotleda autojuhtimise õigust. “Liikumispuudega inimesete autojuhtimise koolitus nõuab nii spetsiaalselt seadistatud autosid, arvutisimulaatorit kui ka õpetajate poolt indiviudaalset lähenemist. Nüüdsest on meil vajalikud tehnilised vahendid olemas ning me saame liikumispuudega inimesi oma koolitustele vastu võtta,” lisas Madar. Amservi tegevdirektori Mart Mägi sõnul tuli otsus projektiga liituda kiiresti. “Ma arvan, et tänases Eestis on hulgaliselt liikumispuudega inimesi, kes soovivad ja suudavad oma liikumisvõimalusi avardada. Meie Eesti automüügituru liidrina oleme omalt poolt valmis tegema sammu nende julgustamiseks ning seadistame osa Toyota sõidukeid käsitsijuhtimise režiimile. Ma loodan, et see samm aitab kaasa nendel hakkajatel inimestel oma soove realiseerida,” sõnas Mägi.

Projekti “Koos liikvele” algatasid ühiselt Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus, autokool OÜ Autosõit ning Amserv, partnerina on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda, samuti toetab projekti Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.