13. mai 2013

Sotsiaalsest migratsioonist

Avastasin ühe aprilli viimastel päevadel ilmunud Raepressi uudis, milles räägitakse, et naabervallad soovitavad hätta sattunud ja abivajavatel inimestel tulla Tallinna, sest siin on teenuseid ja saab ka abi. Meenub üks kooli referaat, mille koostasin Ameerika kodututest, kus olid sarnased probleemid, et vaesed ja ilma eluasemeta inimesed kolivad sinna, kus on paremad võiamlused, abi ja teenused. Selgub, et pole ka Eestis midagi uut. Pigem on inimestel mitmed probleemid ja väljaspool Tallinna pole teenuseid, sotsiaalpindasid, varjupaiku ega abi ja nii need inimesed reiivad ja rändavad sinna, kus on parem elu ja abi kättesaadavam. Pikemalt saab lugeda järgnevast ajalehe Pealinn uudis 26. aprill 2013


Jõukad naabervallad ajavad oma abivajajad Tallinna

«Olen kuulnud, et naabervaldade sotsiaaltöötajad soovitavad ka puudega inimesel võimaluse korral Tallinnasse asuda, sest siin on olemas abivajajatele vajalikud teenused ja võimalik tööd saada,» rääkis Põhja-Tallinna sotsiaalosakonna juhataja Mart-Peeter Erss.

Mujalt pärit abivajajaid ahvatlevad Tallinna supiköök, sotsiaaltoetused, kodutute öömajad ja korterid linnalt. Erssi sõnul tõmbab Tallinn järjest enam ligi abivajajaid teistest, ennekõike lähiümbruse omavalitsustest. Toimuvat nimetas ta «sotsiaalseks migratsiooniks», mis on toimunud juba kaua aega. «Kogu selle aja, 11 aasta jooksul, mil ma olen olnud sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Põhja-Tallinnas, on tuldud Tallinnasse teistest Eesti piirkondadest lootuses leida leevendust enda ja oma perekonna probleemidele,» nentis Erss. Naaberomavalitsused ise ei suuda või ei taha kõiki teenuseid osutada. Tallinna abilinnapea Merike Martinson tõi ühe näitena, millega ta ise oli kokku puutunud, keskmise inimese, kes oli seoses laenudega oma kodu kaotanud. «Omavalitsusest oli sellele inimesele soovitatud, et mingu Tallinna, seal on võimalik uuesti jalad alla saada ja elukoht leida,» lausus Martinson.

Leidub mitmeid põhjusi, miks Tallinn abivajajate hulgas järjest populaarsemaks muutub. Lisaks osaliselt linna toetatavatele supiköökidele on võimalikud sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused või elamispinna leidmine sotsiaal- või munitsipaalkorteri näol. Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande juhataja Mart-Peeter Erssi arvates tullakse Tallinna eriti sageli saama puuetega inimeste teenuseid. «Olen kuulnud vahetult puuetega inimestega töötavatelt kolleegidelt, et kliendid on neile rääkinud, et valla sotsiaaltöötaja olevat soovitanud puudega inimesel võimaluse korral Tallinnasse asuda.» Tallinna abilinnapea Eha Võrk meenutas juhtumit ühe Eesti rikkama omavalitsuse Viimsi elanikuga, keda Tallinna Lasnamäe linnaosa abistas munitsipaalelamusse eluaseme leidmisel. «Tegemist oli just traagilise elusaatusega inimesega, mitte sõltlasega,» toonitas Võrk. Ta rääkis ka Harku valla elanikust, kes sai Männiku sotsiaalkeskuse abiga sissekirjutuse Tallinnasse, kus ta oli ka kunagi varem elanud.

Merike Martinsoni sõnul on märkimisväärne, et teatav surve Tallinnale tuleneb näiteks ka jõukast Viimsi vallast. «Üldiselt on Tallinn valinud seisukoha, et oleme hoolivad ning kedagi, kes tuleb abi küsima, tagasi ei saadeta,» ütles abilinnapea, märkides samas, et kahtlemata suurendab väljastpoolt pärit hädasolijate aitamine survet Tallinna sotsiaalsüsteemile.

Viimsi valla sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Reet Aljas rääkis, et osutatava sotsiaalteenuse maht sõltub sageli nõudlusest. Teisisõnu, kui ainult üks inimene ootab vallalt mõnda spetsiifilist teenust, siis seda ei olegi võimalik eraldi luua, vaid see püütakse naaberomavalitsuselt sisse osta. «Üldiselt püüame ikka kõik mured siinsamas Viimsis ära lahendada, aga kui teenust siinsamas ei ole, siis suuname pigem Tallinnasse,» märkis Aljas.

Väljastpoolt Tallinna pärit inimesed külastavad sageli ka kodutute öömajasid. 2012. aasta novembrist kuni selle aasta märtsi lõpuni on Tallinna Akadeemia tee ja Merelahe öömajades ööbinud kokku 93 inimest Eesti teistest omavalitsustest. Näiteks Akadeemia teel oli ööbijaid väljastpoolt Tallinna 15 ja Merelahe tänaval 78. Kui arvestada, et kahe öömaja peale kokku leidub 65 kohta ja need on eriti sügistalvisel perioodil kogu aeg 100% täis, siis võib öelda, et viie kuu jooksul on umbes poolteist ööpäeva öömaja täielikult teistest omavalitsustest pärit inimeste päralt. Mujalt pärit hädasolijate surve Tallinnale nähtub ka Päästearmee statistikast. Millegi muuga kui väljastpoolt linna pärit hädasolijate arvu kasvuga on raske seletada, miks üldiselt stabiilsel tasemel püsinud abipakkide ja supiköögiportsjonite arv on alates selle aasta algusest tervelt kolmandiku võrra suurenenud. Pikemalt saate lugeda siit: http://www.pealinn.ee/index.php?pid=172&lang=5&nid=11305


Kommentaare ei ole: