7. mai 2013

Kuidas öelda laenu soovivale sõbrale ei...

Mina ise olen mõned korrad elus pidanud sõpradele, sugulastele ei ütlema! Ka minu, kui sotsiaaltöötaja poole, on pöördunud klient, et talle anti laenu, siis selgitasin, et laenu ikka pakutakse ja inimene ise nõustub tingimustega ja võtab laenu. Paraku on laen kohustus, mis vajab tagastamist või käendamisel on ohud ja kohustused. Abiks saab olla nii laenuandja kui ka võlanõustaja aga põgeneda ei saa ja ise peab tegutsema. Loe Delfi naisteka artiklit: 


Laenamisest: kuidas ma ütlen sõbrale „ei”?



Kairit ja Inga veedavad koos lõõgastavat reede õhtut telekat vaadates ja lobisedes. Ühtäkki jääb Inga pilk juba mitmendale plinkivale laenureklaamile pidama. „Tead, ma olen natuke hädas,” pihib ta sõbrannale. „Plaanisin oma jukerdava auto uue vastu vahetada, suvised maalesõidud ju ees, ei julge sellega enam pikemat sõitu ette võtta, aga nüüd tuli välja, et ma ei saagi liisingut.”
„Kuidas nii, su palk on täiesti normaalne, ega sa mingit kallist luksusautot ometi mõtle?” imestab Kairit. „Ei, muidugi mitte, aga tuleb välja, et see Katsi  nimel võetud järelmaks oli viga. Tal oli sügisel tööga vahe sees, aga laps läks kooli ja oli vaja kõik vajaminev korraga ära osta. Siis ta paluski, et mina kui kindla sissetulekuga inimene võtaksin lepingu oma nimele ja tema maksab siis iga kuu makseid minu kontole. Kuna ta sai tööle alles paari kuu pärast ja muud maksed olid ka juba võlgu jäänud, ei olnud tal nende maksete jaoks enam raha ja eks ma siis ise maksin ka vahepeal. Aga sellisele asjale ma küll ei mõelnud, et ma nüüd ise sellepärast  laenu võtta ei saa,” kurdab Inga.
„Kaua see leping siis veel kehtib?” uurib Kairit. „No septembriga saab läb. Eks siis tuleb autoost sügisesse lükata ja suvel veel kuidagimoodi hakkama saada…”
Elus tuleb ette kõikvõimalikke tõuse ja mõõnu ning sõbra abikäsi on sel puhul igati tänuväärne ja hindamatu väärtus. Alati tasub aga appi tõtates mõelda, millised tagajärjed võivad sel enda jaoks olla, ehk millisel moel saab sõpra aidata, et ise mõne aja pärast oma probleemidega puntras olles kukalt kratsima ei peaks.
Võõras laen kaelas
Kuigi esialgu võib tunduda, et sõbrale vastu tulles ja tema eest lepingut sõlmides sel põhjusel, et tema enda ametlikud sissetulekud seda ei võimalda, millekski ei kohusta, pole see siiski nii. Alati tasub meeles pidada, et lepingu tingimuste täitmise eest vastutab vaid see isik, kes sellele alla kirjutab. Seega pole hilisemate vabandustega, et tegelik laenusaaja oli keegi teine, laenuandja ees midagi peale hakata. Ette võib aga tulla igasuguseid ootamatusi ka kõige paremal sõbral — töö kaotus ja haigus on ühed kõige levinumad põhjused. Samuti tuleb arvestada lisariskiga, et sõbral on ka muid laene ning kõikide laenude maksmine ei ole ühel hetkel enam jõukohane. Nii et teise inimese abistamine allkirjaga juhul, kui tema palk seda ei võimalda, on iseäranis riskantne, sest ega laenuandjad ilma põhjuseta kontrolli, kas sissetulekud laenumakseteks ka sobilikud on. Seega peab lepingule allakirjutaja valmis olema, et kui sõber mingil põhjusel enam maksta ei suuda, tuleb seda teha endal, kuna vastasel juhul ootab ees võlgnevus.
Lisanduvad riskid
Lisaks makseraskustele  tuleb lepingujärgsel laenuvõtjal arvestada sellega, et tema enese laenuvõtmise võimalused on piiratumad. Kui tekib vajadus ja mõte kodu, auto või mõne muu eseme ostuks laenu abil, on igakuine kohustus juba laenuandja silmis olemas ning selle võrra väheneb ka võimalus soovitud laenu saada. Maksmata jätmisel ja viivitamisel rikub aga laenuvõtja oma makseajalugu ning näiteks tulevase kodulaenu intressimäära.  Sellisel juhul ei ole vahet, kas laen on tegelikult sõbra, poja või tuttava lapse kasutada. Täpselt samamoodi tuleb oma tuleviku võimalikule stsenaariumile mõelda teise inimese laenu käendamisel, kaastaotlemisel, kui ka siis, kui laenu saamiseks on vaja lisatagatist ning selleks kasutatakse näiteks vanemate maja. Kuigi usaldus on suur, ei ole mõtet „täispangale” minna, eriti kui maksevõime osas ei ole täit kindlust ja igakuine eelarve võimaldab elada palgapäevast palgapäevani, suuremat säästmata. Sellisel juhul võivad ohtu sattuda juba mõlemad kinnisvarad, nii lisatagatiseks olev kui ostetav. Siinkohal on abiks alalhoidlikkus ja ka väiksema elamispinna kasuks otsustamine, mida noored inimesed saavad hiljem suurema vastu vahetada, kui selleks vajadus tekib ja võimalused lubavad.

Võlg ja veel võõra oma
Mida aga teha, kui juba ongi tekkinud olukord, kus laenusaajal on makseraskused ning lepingule allakirjutajal jääb üle makseid ise tasuda või laenuandja ees võlgu jääda? Kindlasti ei tohi laenumaksetesse ükskõikselt suhtuda ja loota, et probleem iseenesest laheneb, kui tegelik laenu kasutaja maksmisest loobub. Tasub meeles pidada, et tegelikult ei ole viimasel ju mingit juriidilist kohustust laenu tagasi maksta. Seega tasub koheselt ja võimalikult ausalt sõbraga rääkida, millised on võimalikud lahendused.  Kui laenumaksed on suurusjärgus, mida lepingule allakirjutanu maksta ei suuda, tuleb kiirelt tegutseda ning laenuandjaga kokkuleppeid sõlmima asuda. Mure jagamine, ausus ning kiire tegutsemine võivad päästa hullemast ning anda lootust, et tulevikus on võimalik ka endal sobiliku intressimääraga laenu saada.

Kommentaare ei ole: